M ISTED - KOKKULEPPE ALUS

1. M�ISTED - KOKKULEPPE ALUS VALDEKO PALGIN�MM 2009 P�rnu

2. M�ISTE M�iste all m�eldakse filosoofias ja loogikas enamasti m�tlemise abstraktset �hikut M�istete abil m�eldakse asju (objekte) neid iseloomustavate tunnuslike omaduste ja suhete kaudu Tavakeeles m�eldakse m�iste all m�nikord ka terminit

3. TAVAKEEL Ludwig Wittgenstein m�istis oma hilisfilosoofias tavakeele all keelekasutust, mis on rikkumata filosoofilistest konstruktsioonidest

4. TERMIN Termin (kreeka keeles horos, ladina keeles terminus, inglise keeles term on traditsioonilises loogikas otsustuse p�hikomponent ning keeleteaduslikult mingil erialal kasutatav rangelt defineeritud s�na v�i v�ljend (oskuss�na), mille t�hendus v�ib tavakasutusest ka erineda

5. RAND Ranna m�iste on mitme-t�henduslik: termin koht, paik

6. RAND

7. TRASS Trass on tee, kanali, torustiku, sideliini, lennuliini vms kulgemist t�histav joon v�i maariba MIS ON TRASSIKORIDOR ?!

8. PROBLEEM Suhtlusprobleem tekib, kuna suhtluse osalised omistavad s�nale "m�iste" suhtluse sisu seisukohalt otse vastandlikke t�hendusi, liigitades ta vastavalt kas s�navara�ksuseks v�i teadmus�ksuseks

9. PROBLEEM Juhtub nii, nagu tihti ennegi - �ks peab arutelu objektiks aeda, teine auku aias. Sellep�rast keskendutaksegi paljudel juhtudel "t�histele" asjadele

10. PROBLEEM Ekspertidel on raske selgitada neile enesestm�istetavaid asju teistele, kes ei ole (ega peagi olema) alal asjatundjad

11. EELDUS Eduka v�itluse esimene eeldus on, et suheldaks m�lemale arusaadavas �keeles�. K�nelejad v�ivad �ksteisest lootusetult m��da r��kida, kui nad kasutavad �he ja sama asja kohta erinevaid m�isteid v�i erinevate asjade kohta �ht

12. KOKKULEPE KONSENSUS KOMPROMISS

13. KONSENSUS ehk �ksmeel on grupi inimeste arvamuse �hisosa v�i �hine arvamus

14. KOMPROMISS iga osapool n�ustub tingimustega, mis p�hjustavad talle ebamugavusi, et teised osapooled n�ustuksid tingimustega, mis p�hjustavad neile ebamugavusi

15. HARVENDUSRAIE Harvendusraiet tohib teha metsa v��rtuse t�stmiseks metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning l�hitulevikus v�ljalangevate puude puidu kasutamise v�imaldamiseks.

16. PALESTIINA N�iteks �RO deklaratsioonis olnud ingliskeelne tekst on j�rgmine: �Withdrawal of Israeli armed forces from territories occupied in the recent conflict�, vene keeles s territorii, prantsuse keeles des territories, hispaania keeles de los territorios (de territorios). Prantsuskeelset v�ljendit v�is m�ista kui �k�igilt territooriumidelt� ning palestiinlased l�htusid otsemaid sellest n�udes Iisraeli armee�ksuste tagasit�mbumist k�igilt territooriumidelt viidates sellele, et deklaratsioon on autentne �RO k�igis kaheksas ametlikus keeles

17. TEEMAD POLIITIKA MAPPISM TEISED N�ITED

18. POLIITIKA Mis on poliitika? Poliitika on v�imutaotlus ja kui v�im on k�es, siis selle v�imu teostamine (riigijuhtimine), see omakorda h�lmab v��rtuste jagamist Harold Lasswelli klassikalise poliitika definitsiooni kohaselt on poliitika p�hik�simuseks: kes saab mida, millal ja kuidas

19. POLIITIKA Poliitika on koost��, kompromisside ja eesm�rkide saavutamise kunst Teiste s�nadega, poliitika on �hiskondliku sf��ri korraldamiseks m�eldud tegevus

20. POLIITIKA Poliitikas ei l�htuta eesm�rkide komponeerimisel ja dekomponeerimisel alati objektiivsest loogikast, vaid subjekti ambitsioonidest ja seda �igustavast loogikast Poliitika on alati subjektiivne

21. POLIITIKA Niisiis, k�ik avalikku sf��ri puutuv tegevus peaks olema l�htuv �ldhuvist, vaid selle tegevuse alused on erinevad Eesti riik t�idab endale pandud �lesandeid vaid osaliselt, sest kodanike huvi asemel on peamiseks liikumapanevaks j�uks ja tegevuse �igustuseks erahuvi

22. MAPPISM kaart n�itab tegelikkust �ks kaart on �igem kui teine digitaalkaart lahendab k�ik probleemid reaalsus �rritab

23. MAPPISM Mida on kaardistatud ? Kuidas on andmed korraldatud ? Mis on kaardi eesm�rk ? Kes on kaardi kasutajad ?

24. AADELDAMINE Aadeldamine moodustub �iguslikest, poliitilistest, administratiivsetest, sotsiaalmajanduslikest jms regulatsioonidest, mille tagaj�rjeks on j�ukamate, informeeritumate, haritumate jne elanike immigratsioon mingile alale seniste elanike arvel � nende arvel, kelle valduses on v�hem kultuurilist ja enamasti ka finantskapitali

25. SEADUSED Seadusandlus - seaduste andmise tegevus, mitte seadused M�ttetu s�te ja s�ttetu m�te �iguskeel

26. ARENGUKAVA ISESEISEV ENNAST PIIRAV KAARTI KASUTAV AVALIKUSTATUD KOKKULEPE SIDUV

27. PLANEERING HIERARHILINE TEISI PIIRAV KAARDIP�HINE AVALIK KOKKULEPE KOHUSTUSLIK (�IGUSAKT)

28. PROJEKT AINULAADNE NORMIDE KOHANE TEHNILINE JOONIS PIIRATULT AVALIK LOA ALUSEKS

29. KESKKONNAM�JU Tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu v�i kaudne m�ju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuurip�randile v�i varale

30. HINDAMINE ARENGUKAVA PLANEERING KSH ?

31. ALTERNATIIV Alternatiiv �paratamatus valida emb-kumb kahest v�imalusest (�S 1999:56)

32. EKSIMUS JA VIGA EKSIMUS on tunnetuse ebat�iuslikkusest v�i objekti komplitseeritusest tingitud ebat�pne m�te. Ekslik m�te on tunnetusprotsessi paratamatu tulemus, mis ilmneb reaalsete objektide ja nendevaheliste seoste kirjeldamisel. Eksimust (viga) saab v�ltida vaid ideaalselt, reaalselt taotletakse viga viia maksimaalselt nullil�hedaseks. VIGA on eksimuse tulemus, mille suurus on m��detav v�rrelduna etten�htud normiga

33. VALE VALE on eesm�rgip�rane eksimus. Vale (valetamine) iseloomustab inimest k�lbelisest aspektist, seega vale on eetiline, mitte tunnetuslik kategooria. Inimestevahelises suhtlemises on valel teatud eelistused t�e ja eksimusega v�rreldes

34. T�NAN T�HELEPANU EEST

35. SUITSETAMINE Suitsetamine k�esoleva seaduse t�henduses on sigareti, sigari, sigarillo v�i suitsetamistubaka eesm�rgip�rane tarvitamine s�ltumata asjaolust, kas ja millist vahendit selleks kasutatakse