430 likes | 765 Views
ROKOKOO. 18.SAJNDI KUNST. ROKOKOO. Louis XV valitsusajal (1715-1774). lõbustuste otsimine Lõputu pidude keeris „pärast meid tulgu või veeuputus” Kunsti eesmärgiks: meelelahutus
E N D
ROKOKOO 18.SAJNDI KUNST
ROKOKOO • Louis XV valitsusajal (1715-1774). • lõbustuste otsimine • Lõputu pidude keeris • „pärast meid tulgu või veeuputus” • Kunsti eesmärgiks: meelelahutus • sisekujunduses: suured peeglid, heleda koloriidiga maalid ja kangapinnad, Hiina kunst ja selle jäljendamine
MAALIKUNST • Koloriit hele, pastelne • Värvid roosa, helesinine • Teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia • Rokokoo naisetüüp meeleline ja pisut väljavenitatud proportsiooniga • Lisaks õlimaalile levinud ka pastellmaal
ANTOINE WATTEAU (1684-1721) • tõi 18. sajandi maalikunsti tagasi tunded, luule ja romantika. • teatrimiljöö ja kõrgema seltskonna elu kujutamine • rafineeritult elegantne, kerge ja graatsiline • lihtsa laia pintslitehnikaga.
Jean-Antoine Watteau (1684-1721),Sõit Khytera saarele, u.1717 a.
Jean-Antoine Watteau Üllatus
ANTOINE WATTEAU Parise otsus
FRANCOIS BOUCHER (1703-1770) • maalid on dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile • süžeed enamasti allegoorilised ja mütoloogilised • tugev erootiline alatoon • Markiis de Pompadouri lemmikkunstnik
Francois Boucher Veenuse tualett
Francois Boucher Herakles ja Omphale
JEAN HONORE FRAGONARD(1732-1806) • maalid on tihti kergemeelsed ja pikantsed • kujutab naisi, eelkõige armuelu • pintslitehnika vaba, julge, joonistus liikuv ja elurõõmus • Maastikuelement on töödes väga oluline
Jean-Honore Fragonard Armastuse fontään
JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779) • Realistliku suuna edasiarendaja • suurte, rasvaste, pintslitõmmetega • üksteise kõrvale segamata värve • lihtrahva argipäev • ülistab kodukollet ja perekondlikke voorusi
Jean- Baptiste Simeon Chardin • Poiss kaardimajakesega
Rokokoo Itaalia,Francesco Guardi Santa Maria della Salute, Veneetsia,u.1765 a.
Francesco Guardi(1712-93) Sainta Giorgio Maggiore, Veneetsia
Skulptuur Edme Bouchardon Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas