1 / 13

Mittemetallid

Mittemetallid. Loeng 1 4. Leidumine. Mittemetallid on suure  elektronegatiivsusega  elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad  elektrone. Perioodilisustabelis asuvad need pea-alarühmades ülal paremal

phillipb
Download Presentation

Mittemetallid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Mittemetallid Loeng14

  2. Leidumine • Mittemetallidon suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. • Perioodilisustabelis asuvad need pea-alarühmades ülal paremal • Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud • Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste: • mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme • metallidega tavaliseltioonilisesideme

  3. Mittemetallide lihtainete omadused • Ei juhi elektrit ja juhivad halvasti soojust • Neil puudub metallidele iseloomulik läige • Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom) kui ka tahkisena(seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik);

  4. Tähtsamaid mittemetallid. Vesinik H2 • Universumis väga levinud (75% massist) • Maal esineb peaaegu ainult ühendites • Vähesel määral esineb lihtainena atmosfääri kõrgemates kihtides • Mõnikord võib eralduda ka vulkaanipursetel või nafta puurimisel • Füüsilised omadused: värvuseta, maitseta, lõhnata, kergeim gaas, vähelahustuv

  5. Keemilised omadused ja saamine • Keemilised omadused • Tavatingimustes ja madalal temperatuuril väheaktiivne • Halogeenidega ühinedes moodustab vesinikhalogeniide, mille vees lahustamisel saab vastavaid happeid: Cl2+ H2 = 2HCl • Põleb õhus ja hapnikus: 2H2 + O2 = 2H2O • Reageerib redutseerijana metallioksiididega CuO + H2 = Cu + H2O • Saamine • Laboris saadakse tavaliselt lahjendatud sool- või väävelhappe reageerimisel tsingi või rauaga – Zn + H2SO4 → ZnSO4 + H2 • Tööstuslikult toodetakse põhiliselt veeauru juhtimisel üle hõõguva söe –C + H2O = CO + H2 • Nii laboratoorseks kui tööstuslikuks saamiseks kasutatakse tihtipeale ka vee elektrolüüsi – 2H2O → 2H2 + O2

  6. Tähtsamaid mittemetallid. Hapnik O2 • Universumis levimuselt kolmas element • Maal levinuim element, esinedes nii lihtainena (21 mahuprotsenti atmosfääris) kui ka hulgalistes ühendites • 3 allotroopi: O (monohapnik), O2 (tavaline hapnik), O3 (osoon) • Füüsikalised omadused: maitseta, värvuseta, lõhnata, õhust veidi raskem, vähelahustuv

  7. Keemilised omadused ja saamine • Keemilised omadused • Tugev oksüdeerija, reageerib peaaegu kõikide metallide ja mittemetallidega. Eranditeks väärismetallid (kulla ja plaatina rühm) ning väärisgaasid. • Leelis ja leelismuldmetallidega tekivad ka peroksiidid ja superoksiidid – Na + O2 → Na2O2; K + O2 → KO2 • Esineb nii täielikku kui mittetäielliku põlemist– C + O2 → CO2; 2C + O2 → 2CO • Saamine • Laboratoorselt saadakse hapnikurikaste ainete lagundamisel –2KMnO4 → K2MnO4 + MnO2 + O22H2O2 → 2H2O + O22KClO3 → 2KCl + 3O22KNO3 → 2KNO2 + O2

  8. Tähtsamaid mittemetallid. Lämmastik N2 • Universumis levimuselt 7. kohal • Maal esineb peamiselt lihtainena atmosfääris (78 mahuprotsenti) • Anorgaaniliste ühendite hulk väike, peamiselt salpeetrites – NaNO3, KNO3 • Valkude koostises – vajalik eluks • Füüsikalised omadused: värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust veidi kergem gaas, vähelahustuv

  9. Keemilised omadused ja saamine • Keemilised omadused • Tavatemperatuuril ja -rõhul on lämmastikul kolmiksideme tõttu suur inertsus • Reageerib vaid liitiumi ja raadiumiga – 6Li + N2 → 2Li3N; 3Ra + N2 → Ra3N2 • Kõrgemal temperatuuril - 3Mg + N2 → Mg3N2; 3Ca + N2 → Ca3N2; 2Ti + N2 → 2TiN • Väga kõrgel temp. – N2 + 3H2 → 2NH3; N2+ O2 → 2NO • Koksiga – 2C + N2 → (CN)2 • Saamine • Laboris saadakse ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti termilisel dissotsiatsioonil– (NH4)2Cr2O7 → N2 + Cr2O3 + 4H2O; NH4NO2→ N2 + H2O • Samuti ammoniaagi NH3 reageerimisel broomiveega või juhtimisel üle hõõguva vask(II)oksiidi - 8NH3 + 3Br2 → N2 + 6NH4Br; 2NH3+ 3CuO → N2 + 3Cu + 3H2O • Tööstuslikult saadakse paralleelselt hapnikuga fraktsioneerival destillatsioonil

  10. Tähtsamaid mittemetallid. Süsinik C • Universumis levimuselt 4. kohal • Maal levimuselt 12. kohal, leidudes peamiselt lihtainena grafiidi ja teemandi kujul • Mineraalide koostises karbonaatide näol, nt lubjakivi CaCO3, dolomiit CaMg(CO3)2 • Oluline element kütustes, nt maagaasis CH4 • Kõikide orgaaniliste ühendite koostises

  11. Keemilised omadused ja saamine • Keemilised omadused • Põleb hapnikus (täielikult ja mittetäielikult) – C + O2 → CO2; 2C + O2 → CO • Reageerib vesinikuga (grafiit, süsi ~1200°C) – C + 2H2 →CH4 • Halogeenidega reageerimisel tekivad kiilühendid (halogeen tungib süsiniku aatomite vahele, grafiit pundub) – CF, C4F, C8Cl • Koksi või söega reageerimisel metallioksiidiga reduseerib metalle välja –Fe2O3 + 3C → 2Fe + 3CO; CuO + C → Cu + CO • Saamine • Grafiiti saadakse peamiselt loodusest, teemanditsaadakse samuti loodusest

  12. Kasutusalad

  13. Ülesanded • Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta • N2→ NH3 → NO → NO2 → HNO3 • C → CO → CO2 → CaCO3 →CO2 • H2S → SO2→ SO3 → NaHSO4→ Na2SO4 • S → SO2 → SO3 → H2SO4 → FeSO4 →BaSO4 • NH3→ (NH4)2SO4→ Na2SO4

More Related