Ettekujutamine

1. Ettekujutamine 4. IV 2013 Andres Valdre

2. Ettekanne põhineb EKI 2010. a eurokeele kogumiku jaoks kirjutatud artiklil „Kujuta ette! Ettekujutamine kui absurdsete tõlkevigade vältimise strateegia”. • Põhineb tarbetõlgete toimetamisel nähtud ja parandatud autentsetel vigadel.

3. Tõlkevead – kas ainult huumor? • Tõlkevead ületavad uudiskünnise • Ühenduse õigustiku tõlkimine • Subtiitritõlked • Google Translator • Tõlkevigade sagedus • Keskmises toimetamata tõlkes u 4–10 tk/lk • Naljakaid vigu 2–5% (st ~1 viga / 5 lk) • Absurdseid vigu ~1%

4. Tõlkevigade märgatavus • Tavaline • Igav • „Lugesin ja kohe unustasin” •  ei jää meelde • Naljakas / absurdne • Meelelahutuslik • „Lugesin, naersin, rääkisin sõbrale” •  mõju püsib kauem

5. Tõlke kvaliteet ja loogika Tõlke kvaliteet ja loogika näivad järgivat normaaljaotust.

6. Veidrate tõlkevigade põhjused • Subjektiivsed – sõltuvad tõlkijast • Puudulik silmaring • Puudulik sõnastusoskus • Puudulik lähtekeele oskus • Erinev sõnajärg • Käände asemel eessõnatarind • Mitmesõnalised terminid • Kollokatsioonid • Sõnastike väärkasutamine • Vananenud sõnastikud • Üldsõnastikud erialasõnastikena • Sõnastiku mittekasutamine, kui sõna on tuttav

7. Veidrate tõlkevigade põhjused • Objektiivsed – ei sõltu tõlkijast • Halb lähtetekst • Kvaliteet ei huvita tellijat • jpm

8. Kaasamõtlemine ja ettekujutamine • Eeldab ettekujutusvõimet • Kujundmõtlemine ja sõnamõtlemine • Ei ole sama kui fantaasia • Fantaasia – mõttelend • Ettekujutamine – olemasolevate mälupiltide abil visualiseerimine • Silmaring • Ühelt poolt korvab silmaringi puudujääke • Teisalt on natuke vaja, et oskaks kahelda

9. Kirjapandu kui hüpotees • Hüpoteesi „Kas kirjapandu on tõene?” mõtteline kontrollimine • Occami habemenoa printsiip: lihtsaim lahendus on tõenäolisim • Kirjapandu ei ole tõene, kui selleks on vajaliiga keerukaid tingimusi • (st muu hüpoteesi jaoks on vaja lihtsamaid tingimusi) • Mõtteselgus • Puuduvad kõrvaltähendused  lugemislihtsus

10. Lüüriline vahelepõige

11. Ettekujutamine tööstuses • Süsteemi ehitus • Süsteemi toimimine • Võimalikud rikked • Kaksi munausta: • Amuuri jõe suurtükipaadid • AS-204 (CM 012)

12. AS-204 (CM 012) • Hermeetiline kapsel • Sees ülerõhu all O2 • Tuleohtlikud materjalid (nailon jt) • Tuleohtlikud vedelikud • Väga palju peeni juhtmeid • Keegi ei tea täpset konfiguratsiooni • Hermeetiline kahekordne luuk, avaneb > 5 min • Sees väga pädev meeskond Foto: NASA nr S66-53655

13. AS-204 (CM 012) • Programmis oli selleks ajaks osalenud u 300 000 inimest Foto: NASA nr GPN-2006-000037 (1966) “We have lost the crew” Lavastus: FromtheEarthtothe Moon (2006) (TV), ep. 2 Apollo One Foto: NASA nr S67-21295 (28.1.1967)

14. AS-204 (CM 012) •  Organisatsioonilaiune kvaliteedijuhtimine • “Tough & Competent”

15. Tagasi tõlkimise juurde…

16. Ettekujutamise abiküsimusi „Kas see, mida kirjutan, on ikka võimalik?” „ Kuidas näha metsa ja mitte lihtsalt palju puid?

17. Füüsika: mõõtmed ja mass • Kas mahub? • „kosmeetikavahendid, mis sisaldavad kookospähkleid” • „seadet saab hõlpsasti paigaldada ruumis, mille kõrgus on 25,5 cm” • „Roosi nime” raamatukogu raamatus ja filmis • Kas saab ikka kaasas kanda? • portable air conditioner – „kaasaskantav õhukonditsioneer” • MG 42 – „42 mm kuulipilduja”

18. Füüsika: omadused • Kas füüsikalised omadused on reaalsed? • vasos de impacto – „löögiklaasid” • amber [perfume] – „merevaik [parfüüm]” • Suruõhuseadmete garantiitingimustes: rental air cost – „üüritud õhu kulud” • Windsichter – „tuulesorteerijad” • light and ultralight aircraft – „valgus- ja ultravalguslennukid”

19. Füüsika: arv ja ühik • Kas arv on reaalne? • „ärge kandke töötamise ajal kaelasidemeid” • Kindertragtaschen– „kotid laste kandmiseks” • „avati katlamaja võimsusega 150 mW” • väike ülerõhk seadme sees „0–25 Mbar” • „8 mm” laiune trükimasin massiga 10 t • Kas ühik on olemas? • metricton– „kuuptonn” • Selle uudisühiku leiutasid eesti keelde Euroopa Liidu Nõukogu otsuse 2003/874/EÜ eesti tõlkijad ja see on sellest alates hakanud elama oma elu • Tonn ei saa massiühikuna olla kuubis

20. Päritolu, tehnoloogia ja materjal • Kas päritolu on reaalne? • Gewinnung von Trinkwasser – „joogivee kaevandamine” • Geflochtene Holzblenden – „tikanditega puitsirmid” • Kas eset saab nii ikka teha? • kaup brake discs wave – „piduriketaste lained” • Waren aus Meerschaum – „merevahust kaubad” • Compact-Disks [Ton, Bild] – „laserplaadid [savi, pildid]” • Waren aus Menschenhaaren – „inimkarvadest kaubad” • fermented spirits – „kääritatud piiritus” • brewing coffee – „kohvi pruulimine”

21. Päritolu, tehnoloogia ja materjal • Täiendi väär järjekord ehk „metallist inimesed” • „metallist õhu konditsioneerimistorustikud” • „metallist inimeste varjualused” • „nahast valmistatud lemmikloomade kaelarihmad”

22. Tööpõhimõte ja toimumiskoht • underground coal gasification – „maa-aluse söe gaasistamine” • „Kas laev liigub piirkonnas poliitilise ebastabiilsusega?” • Flurförderbahnen und Zahnradbahnen – „põrandal liikuvad rongid ja hammasratasrongid” • tracked utility vehicles – „rööbastega töösõidukid” • tracked bronchoscopes – „roomik-bronhoskoobid”

23. Otstarve: kas nii ikka saab? • Kas esemega saab sedasi ikka teha? • kabelové tahače – „kabelpuksiirid“ • Bass-Trommelstöcke – „kontrabassi-trummipulgad“ • muusikakaup Stimmer für Musikinstrumente – „hääl muusikainstrumentidele “ • hour meters – „tunnimõõtjad“ • Brausetassen – „kastmistassid“ • sporting scopes, namely spotting scopes – „spordiotstarbelised ostsilloskoobid, nimelt objektiivsihikud“

24. Otstarve: toiduained ja kaitsevahendid • Kas toiduaineks väidetut ikka süüakse? • Speisenatron – „toidunaatrium“ • Wurzeln und Knollen, die zu Ernährungszwecken verwendet werden – „juurikad ja lillesibulad, mida kasutatakse söömiseks“ • Loomasööt: cereals and cereal based foodstuffs for animals – „hommikusöögihelbed ja teraviljapõhised toiduained loomadele“ • Milleks kasutatakse kaitsevahendeid? • Näokaitse: „Sobib rohuniitmiseks ja muuks otstarbeks.“

25. Otstarve: äkki on olemas muu? • Äkki on olemas otstarbekam, lihtsam, tavalisem või üldse reaalne otstarve? • Meerwasserentsalzung – „mereveest soola eraldamine“ • dental implantology – „hambasiirdamine“ • hoofdkappen – „peakapid“ • obrabiarki dla kolejnictwa – „tööpingid raudteede vormimiseks“ • Briefkästen und andere Behälter aus Mauerwerk – „kirjakastid ja muud müüriladumise mahutid“ • lamps for directional signals of railway cars – „raudteevagunite suunatulede lambid“

26. Tegija: kes? • Kellest on jutt? • „Päripäeva pöörlemiseks vajutage suunavahetuslülitit A poolelt, vastupäeva pöörlemiseks B poolelt.“ • „Siiski peaks jälgima, et hobusel poleks ravimi manustamise ajal suus heina või muud sööta, mille hobune võib pastaga segunedes tervikuna välja sülitada.“ • „Asetage seade nii, et te oleks seinaga paralleelne.“ • „Seadke esijalad nii, et kapp seisaks ühtlaselt kõigil neljal jalal.“ • „Nüüd äkki ei tööta masin nii nagu peaks. Poeg ütleb, et ta teeb “kolisevat” häält ja teda on raske tõmmata.“

27. Tegija: asesõna tähendus • Kas lähteteksti asesõna tähendas isikut või artiklit? • „See vedelik, silma vesineste, asub silma sees ja erineb Teie pisaratest.“ • „Kui kaua läheb teil aega oma kõnevõime tagasisaamiseks?“ • „Ärge pistke tooriku juhtimisel oma käsi teraploki kaitse alla!“ • „Kui lähete edasi järgmise punkti juurde, kustub kogu Teie varasem seadistus.“ • „Kui Teie elektrilised näitajad on teistsugused, võtke kohe ühendust seadme edasimüüjaga.“

28. Ajastu • Kas sõnastiku muistne vaste on a(s)jakohane? • meditsiinitöötajad: Standesorganisationen – „seisuslikud organisatsioonid“ • kolovrátky truhlářské – „tislerivokid“ • Besohlung von Reifen – „rehvide tallutamine“

29. Sõnastus: liigsus • Kas lähtetekstis oli ikka liigset teavet? • Häute und Felle – „nahad ja nahad“ • watch with a second hand – „kahe osutiga käekell“ • Sesselbahnen – „istmega rongid“ • Kas lähtetekstis on asju, mis lugejat ei huvita? • Kultuurierinevused, kujundid, idioomid • Kergkruusa kataloogist: „Emake Norra on täis künkaid.“ —Pärast toimetamist: „Maapind on harva tasane.“

30. Sõnastus: kollokatsioonid • Kas ikka öeldakse nõnda? • „Midagi enamat kui käputäis eeliseid.“ • „Muru ja peenra vahele jääv äär on alatine murelaps.“ • „tagaistme avarus on veelgi rikkalikum“ • Tabud: vigastused ja haigused, surm, füsioloogia, seks, kuritegevus • „tööstusõnnetuste ja koostöö kogemused“ • „ühe käe ketaslõikur“ • „ettekavatsetud ehitus- või hooldustööd“ • „Hoiduge allalaskmise ajal tõsteseadmest eemale.“ • illuminatedexitsigns – „väljakäike valgustavad sildid • physicalrehabilitation – „kehaline ümberkasvatus“

31. Sõnastus: fraas • Kas fraas või liitsõna jääb tõlkes täpselt samaks? • with charcter – „koos iseloomuga“ • more hands-on control – „kätele rohkem võimalusi jättev juhtimine“ • natural disasters – „looduslikud õnnetused“ • house dust mites – „kodused tolmulestad“ • stilisiertes Frauengesicht – „stiliseeritud naise nägu“

32. Sõnastus: muu tähendus • Kas tähendus on muu kui koolis õpitu / sõnastikus? Kas üldkeele sõna on äkki termin? Minevik või passiiv? • Kasutusjuhend: Keep the knob pressed. – „Vajutage pidevalt mõhnale.“ • movement of goods and capital – „kaupade ja kapitali kolimine“ • sustainable seafood – „püsimereannid“ • tarnished chicken – „tuhmistatud kanapoeg“ • wireless masts – „juhtmevabad mastid“

33. Sõnastus: valdkond, pärisnimi, muu keel • Kas valdkond sobib? • Elektroonika: rectifier tubes – „rektifikatsioonikolonnid“ • Kirurgia: trans-vaginal mid-urethral sling – „transvaginaalsed ja kusitisisesed tropid“ • shower rails – „duširelsid“ • Äkki on kaubamärk või pärisnimi? • compact flash cards and smart media cards – „kompaktsed välkmälukaardid ja meediakiipkaardid“ • Äkki on tundmatu sõna muus keeles? • thorax operaties – „Thorax-operatsioonid“

34. Sõnastus: mitmesõnaline termin • Hochbau und Tiefbau – „kõrghoonete ja allmaarajatiste ehitamine“ • cavitymagnetrons – „süvendite magnetronid“ • haagisetüüp flatbed – „lame põhi“ • CentralAfricanRepublic – „Aafrika Keskvabariik“ • Pferdeschuhe – „hobusekingad“ • natural and legalpersons – „looduslikud ja legaalsed isikud“ • academicpapers – „akadeemilised paberid“ • track & fieldshoes – „maastiku- ja õuekingad“

35. Sõnastus: liiginimetus • devil's tongue root– „kuradikeelejuur“ • Google: Amorphophallus rivieri http://ut.ee/taimenimed Rivieri titaanjuur • Bockhornsklee – „sikusarveristik“ • Satureia hortensis, aed-piparrohi • Japanese barnyardgrass millet– „jaapani koduõues kasvav kukeleib“ • Echinochloa crus-galli, tähk-kukehirss

36. Sõnastus: kirjelduse lihtsus • Enne toimetamist: • „Lülitage autoraadio sisse, vajutades toite sisse- ja väljalülitamise nuppu (3). Kui autoraadio on sisselülitatud, siis vajutage toite sisse- ja väljalülitamise nuppu POWER (3) autoraadio väljalülitamiseks.“ • Pärast: • „Lülitage autoraadio toitenupust (3) sisse või välja.“

37. Sõnastus: paronüüm, sünonüüm, sarnane sõna • Kas asjakohasem on mõni muu sarnane sõna? • „See hoiab ära saeketta viskamise.“ viskumise • „Uued külmutuskapid pakuvad elegantset disaini ning täiuslikult sulavad Teie kööki.“ sulanduvad • Sarnastel sõnadel võib olla eri keeltes erinev tähendus • Whentheproblempersists, contactthedealer.– „Kui probleem jääb, võta ühendust diileriga.“

38. Sõnastus: õigekiri • Kas kirjutasin sõnastikust ikka õigesti ära? • autogiros – „tüviklennukid“ tiiviklennukid • Kas kirjavahemärgid on ikka õigesti? • „Ärge eemaldage puud, mis on kinni kiilunud oma kätega.“

39. Tõlkekorraldus Muid nippe

40. Süsteemsus • Korduste vältimine: kumb on parem, kas „ilus” tekst või täpne tekst? • Vahekeele kasutamine: oht teha vigu on suurem • Interneti-pildiotsing • Eelis: kiirus, ülevaatlikkus • Puudus: peab teadma, mida see kujutab; vajalik pilt võib puududa

41. Tõlketehnika • Tekstitoimeti • Spellerit peaks kasutama alati • Speller ei mõtle  imelikud jokk-liitsõnad • „pätipäeva“, „patisent“, „keskkonnakitse“, „kitselüliti“, „tõhul 0,500 mm Hg“, „vahistatud piim“, „läbiröökimised“, „löögiviljad“, „eespool imetatud küsimused“, „olulise toruosaga ettevõte“, „kärgpinge“, „katlakiivi“, „kinnituspuuks“, „veoülekannel“, „Euroopa Liisu kalanduspoliitika“ • Pange automaatparandusteks • Tõlkemälu • Mälust leitud vead: parandage või kustutage

42. Kokkuvõte

43. Mida teha? • Lugeja ei ole telepaat • Kui ei oska, tuleb uurida järele • Tundmatud asjad (sh sõnastikuvasted) tuleb enne kirjutamist selgeks teha • Valdkonda ei pruugi tunda, kuid aru peab saama • Julgus kahelda allikates (sõnastikud, teabematerjalid, spetsialistid) ja oma võimetes • Julgus jätta tõlkimine valdkonna asjatundjatele

44. Põhiküsimused uuesti • Kas kirjutatu on reaalne? • Kas mõõtmed, mass, arv, materjal, tööpõhimõte, otstarve ja tegija on võimalikud? • Kas sõnastus (kasutus, kollokatsioonid, terminid, mõtteselgus) ja õigekiri on asjakohased?