150 likes | 355 Views
Laserite füüsika. Kirjandus W. T. Silfvast, Laser Fundamentals , Cambridge University Press, 1996; 1eks. Tähe tänavas, 1 peakogu lugemissaalis. J. T. Verdeyen, Laser electronics , Prentice Hall, 1995; füüsikainstituudi raamatukogus, varasem trükk
E N D
Laserite füüsika • Kirjandus • W. T. Silfvast, Laser Fundamentals, Cambridge University Press, 1996; 1eks. Tähe tänavas, 1 peakogu lugemissaalis. • J. T. Verdeyen, Laser electronics, Prentice Hall, 1995; füüsikainstituudi raamatukogus, varasem trükk • P. Das, Lasers and optical engineering, Springer Verlag, 1991; peakogu lugemissaalis • M. Young, Optics and lasers, Springer Verlag, 1993; peakogu lugemissaalis, varasemad trükid ka füüsikainstituudis • O. Svelto, Principles of lasers, vene k, MIR, 1979 • on olemas raamatukogudes (ka hilisem trükk). • . N. V. Karlov, Lektsii po kvantovoi elektronike, Nauka, 1983; on olemas raamatukogudes (ka hilisem trükk) . • . A. Maitland, M. Dann, Laser physics, vene k., Nauka, 1978 • . F. Pedrotti, L. Pedrotti, Introduction to optics, Prentice Hall, 1993; 5 eksemplari peakogus (õppekirjandus) 2006 LF1
LASER b Kb = 1 Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation EML generaator optilises diapasoonis to LASE - GENEREERIMA (laseri kohta) LASING - GENERATSIOON Generaator = võimendus +positiivne tagasiside I U Pout I U Pin K = Pout/Pin
Laserkiirguse parameetrid Monokromaatilisus: Dl/l = 10-11 Koherentsus: LC =l2/Dl ( ca kilomeeter) Lahknevus: ca 1mrad Fokuseeritavus Kiirgavus: Me (W/m2) Spektraalne kiirgavus: Mel (W/m2 nm) Kirkus Le (W/m2 sr) Spektraalne kirkus Lel(W/m2 sr nm)
Nd laser (1064 nm) 1 ns, 100 kJ pooljuhtlaser Laserjahutamine
Diapasoon Röntgenlaserid (praegu: > 3 nm) Z = 28 Z = 10 Kauge infrapuna laserid(praegu: 1000 mm)
Elektromagnetlaine x z y Energia Impulss määramatuse relatsioon Lainepaketi kestus ja spekter Lainearv ja koordinaat Energia ja aeg Impulss ja koordinaat Valgus - footonite voog Korpuskulaar-laineline dualism
Footonite arv ja faas Kaootiline valgus Amplituud-stabiliseeritud valgus Faasi-stabiliseeritud valgus
Kiirgusprotsessid: kahenivooline süsteem, 3 protsessi E2, N2 hn E1, N1 Spontaanse ülemineku tõenäosused Spontaanne kiirgus (vabakiirgus) Metastabiilsed seisundid (ei toimu dipoolüleminekut), nt atomaarne lämmastik A 1E-05 s-1
E2, N2 E2, N2 hn hn E1, N1 E1, N1 hn Neeldumine nnhn = r(n) Stimuleeritud kiirgus (sundkiirgus) Kuidas on seotud A21, B12 ja B21 ? NB! Need koefitsiendid on aatomi/molekuli karakteristikud!
Musta keha kiirgus el (Wm-2) T = 6000 (K) Neelavus Fi Fab l (mm) Stefan -Boltzmanni seadus Kirchhoffi seadus = 5,6710-8 W/m2K4 Kui Wieni nihkeseadus (mK) Wieni seadus Spektraalne kiirgavus (W/m2m) Termodünaamiline tasakaal. - must keha
Einstein Lähtekoht: detailse tasakaalu printsiip: termodünaamilise tasakaalu puhul on otseste ja pöördprotsesside arv ajaühikus võrdne ? A21/B21 n3 Arvestame: 1. termodünaamiline tasakaal - Boltzmanni jaotus 2. diskreetsed energianivood 3. Pauli printsiip & statistiline kaal
Ristlõige iseloomustab mingi kindlat liiki põrke tõenäosust Märklaud N2 N1 ristlõige v R1 v R2 Põrkesagedus n N1v N2 Voo tihedus N1v n = sN1v N2 Elastne põrge He+He = 10-15 cm2 Elastne põrge e(12 eV) + Kr = 10-15 cm Footoni neeldumine N2 -s h (60 nm)+N2 = 10-17 cm2
Spektrijoone kuju Eluiga E2 E1 Heisenberg Normeerimistingimus Kiirgus sagedusintervallis Dn, kujutegur q(n) Tõenäosuse, et footon kiiratakse sagedusvahemikus n, n+dn:
Ülemise seisundi hõive Olgu Kujuteguri arvestamine eeldusel, et A21, B21, B12 = const
s21 Def: stimuleeritud kiirguse ristlõige