Mördid

1. Mördid Heli Tuksam, materjaliõpetus

2. Lubimört • Lubimört on traditsioonilistest seinaviimistlusmaterjalidest üks peamisi ja vanimaid, mille kasutamine ulatub 4. sajandisse e.m.a. • Lubimört on mörditüüp, mis koosneb kustutatud lubjast,liivast ning veest. Liiva asemel kasutatakse täiteainena ka purustatud marmorit või kivi, vulkaanilist tuhka – pozzolanavõi ka purustatud tellist. • Lubimört on tähtis seinaviimistlusmaterjal maalingute alusena.

3. Näide Pompeist - lubimört freskode alusmaterjalina

4. Terminoloogia • Seinamaalingu aluskiht koosneb enamasti kahest peamisest kihist. Esimesest, mis katab müüritist ja kaitseb maalinguid niiskuse eest ning õhemast ja peenemast viimistluskihist, mis on aluseks maalikihile. Neid kihte kutsutakse itaaliapäraselt arriccio ja intonaco. • Enamasti koosneb arricciomitmest sisseviske kihist, samuti intonacovõib koosneda mitmest järjest peenema struktuuriga kihist. Viimase kihina võib kasutada ka nn marmorlubi pahtlit, mis jääb kuivamisel valgeks. • Intonacokihti võib peale kanda ka pintsliga (lime-wash)

5. Lubja traditsiooniline valmistamisviis • Kõrgkvaliteedilist lupja toodetakse Eestis Saaremaal Lümandal, kus lubjakivi põletatakse vanas restaureeritud lubjapõletusahjus • (www.limex.ee) • Oluliseks kvaliteedinäitajaks on põlemistemperatuur ja järelkustutus. • Lubjakivi (kaltsium karbonaat CaCO3) põletatakse temperatuuril 954⁰ – 1066⁰C mille käigus eemaldub süsinik dioksiidi ning moodustub kaltsium oksiid. Saadakse kustutamata lubi - CaO

6. Kustutatud lubi (kaltsium hüdroksiid) • Kustutamata lubi segatakse veega ja lastakse settida, mille tulemusena saadakse lubjapasta e. kaltsium hüdroksiid Mida kauem laagerdumine toimub, seda kvaliteetsem lubi tekkib (minimaalne laagerdumine 2-3 nädalat, hea 2-3 kuud, traditsiooniline 2 aastat) • Põletusprotsessi tulemusena valmib mittehüdrauliline lubi, mis kuivamiseks vajab kindlasti õhu juurdepääsu. • Hüdraulilist lupja saab kasutada ka vee all, kuid selline lubi vajab lisandeid

7. Lubimördi valmistamine • Klassikaline lubimört valmistatakse 1 osast lubjapastas (lubi ja vesi) ja 3 osast hästisõelutud liivast. Kvaliteetne liiv peab olema puhas ja mängib kvaliteetse segu saamisel olulist rolli • Jämedat liiva 3-4mm kasutatakse arriccio kihis. • Peeneteralise liiva korral ja tugevama intonaco kihi saamiseks valmistatakse segu vahekorras 1: 2

8. Mördi aluspinnad • Looduslik kivi • Terrakota või tellisladu • Palkseinad, mis on kaetud: a) puitpunnidega b) roomatiga c) laastumatiga

9. Krohvialune punnitud sein Maaling hiljem krohvitud

10. Punnitud sein Vao mõisas

11. Roomatt Heimtali mõisas, kus peamise lubikrohvi alusena kasutatud savikrohvi

12. Laastumatt

13. Laastumatt

14. Maalingul jäljend laastumatist

15. Näide tavatust lahendusest Kiltsi mõisas krohviparanduse sidumiseks

16. Läänemaa Kiltsi, vigastustega krohvipind uue kihi lisamiseks

17. Keskaegse krohvi näide Kiltsi mõisas

18. Seinamaaling 16.sajandist, Rootsi

19. Keskaegne maaling – liivakihil õhuke mördikiht (Maastricht)

20. 18.sajand, Kiltsi mõis

21. 19. sajand, marmoreering krohvipinnal

22. 20.Sajand ERKI, Valentin Vaher

23. Freskotehnika • Hästi silutud märjale lubimördile teostatud maalingut kutsutakse freskoks. • Maalimiseks kasutatakse ilma täiendava sideaineta puhtas vees lahustatud pigmenti. • Seda võimaldab lubjaga toimuv keemiline reaktsioon, kus õhuga kokkupuutumisel toimub kristalliseerumisprotsess ning pigment saab osaks seinapinnast. • Keemilise valemina järgmine protsess: Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3 + H2O

24. Töö protsess • Kavandamine • Joonise_valmistamine.wmv • Segu valmistamine • Segu_valmistamine.wmv • Seina viimistlemine • Mördi_seina_kandmine.wmv • Mördi_silumine.wmv • Viimistluskiht.wmv

25. Fresko maalimine • ProtsessI.wmv • ProtsessII.wmv

26. Fresko 2011, TKK II kursus, juhendaja Valentin Vaher Kartoon e joonis 1:1 Maalitud freskofragment

27. Fragment valminud freskost