Õhuseirest Tahkusel

1. ÕhuseirestTahkusel Õhuseirefoorum Tallinn, 5. november 2009

2. Tahkuse Õhuseirejaama koordinaadid:58º31,47' N; 24º55,55' E Soomaa Kaupo Komsaare

3. Tahkuse andmebaasis • Aeroioonide (0.34 – 80 nm) spektrid elektr. liikuvuse järgi • Aerosooliosakeste jaotus suuruse järgi (3 nm – 10 µm) • NO2 ja Rn kontsentratsioonid • Meteoandmed jm. (õhu temperatuur, rõhk, niiskus; tuule suund ja kiirus; päikese summaarne kiirgus) • Sademete hulk ööpäevas, saju aeg ja intensiivsus. Kuu sademetes lisandid määratakse Tartu KKU OÜ-s (Tahkuse on üks seitsmest Lõuna-Eesti jaamast) • Osoonikihi paksus päikesepaistega päevadel • Abiparameetrid (korstnas temperatuur, võrgupinge jm)

4. Ajaloost • 1984 suvel - esimesed 1s vanuste ioonispektrite mõõtmised Tahkusel • 1985-1986 –ioonispektrite mõõtmine, Tšernobõl • 1988 - ioonispektrite pidevate mõõtmiste algus • 1991 - NO2 detektor Turu Ülikoolilt Tahkuse mõõtmiste tarbeks • 1996 – sademed, 1999 L-E sademete keemia • 2003 – aerosoolispektrite pidevate mõõtmise algus • 2007 - Rn • Võimalusi mööda on lisatud andureid, mis registreerivad meteoroloogilisi parameetreid jm.

5. Eduard Tamm

6. AEROSOOLIOSAKESTE JA AEROIOONIDE ROLL ATMOSFÄÄRIS • Aerosooliosakesed : • mõjutavad elusorganisme õhu kvaliteedi kaudu, • mõjutavad ilma - on kondensatsioonituumadeks pilve- ja udutilkadele, • mõjutavad kliimat - neelavad ja hajutavad päikesekiirgust s.o. võistlevad kasvuhoonegaasidega • Kerged e. klasterioonid: • osalevad aerosooliosakeste moodustumisel õhu gaasilistest lisanditest (nukleatsioon) Eduard Tamm

7. 1986 aprill-- mai 1986 Aeroioonid – keskkonnaindikaator MUSTPÄEV Keskmine Hannes Tammet

8. Klasterioonideja radooni (Rn222) aegrida ja korrelatsioonid, suvisel ajal 24.Juuli – 15.August 2003. Kaupo Komsaare Radoonimonitor RM3-B,Rn 222 τ= 3,8 päeva

10. NO2 sisaldus mõõtmispaiga õhus mingil ajahetkel sõltub sellest, millised on olnud mõõtmispaika saabunud õhu teel NO2 • allikad (tekkereaktsioonid) • neelud (reaktsioonid teisteks ühenditeks ) • hajumine

11. Töötava mootoriga traktoriltpuude mahalaadimine 9.V 1995 Kaugus ~35 m; t~4,3 °C; RH~70%; tuule φk~ 64 °, vk~4 m/s; majasein ~45°põhjasuunast

12. Gaasileek kui NO2 tekitaja24. XII 1992 1,3 l vett kuumutatud gaasipliidil keemiseni, köögi ruumala ~45 m3,

13. NO2 ja temperatuuri kuukeskmised Tahkusel 1993-2008

14. NO2, temperatuur, niiskus ja tuul21 - 22. veebruaril 2008.a. ↑ ↑ 1,1 mm 2,7 mm + 17,8 mm

15. Sademete keemiast veebruaris 2008

16. NO2 kontsentratsiooni tunnikeskmisiTahkusel 22.veebruaril 2007.a.

17. Ioonispektrid 22.veebruaril 2008.a Tahkusel Kaupo Komsaare

18. Aerosoolispektrid 22.II 2008.a. Tahkusel Kaupo Komsaare

19. kell 02, NO2 = 3,3 µg/m3

20. kell 03, NO2 = 5,5 µg/m3

21. kell 04, NO2 = 11,1 µg/m3

22. kell 06, NO2 = 28,3 µg/m3

23. kell 07, NO2 = 26,1 µg/m3

24. kell 08, NO2 = 18,4 µg/m3

25. kell 10, NO2 = 9,8 µg/m3

26. kell 12, NO2 = 4,1 µg/m3

27. Kriitilised suunad • Saksamaa ja Poola põhjapiirkonnad, Tšehhi • Stokholm • Moskva? • Kaliningrad?

28. Voolukatkestus lisanditerohkete sademete tõttu 12.XII 2003 Ööpäeva sademetes (11,8 mm vihma ja lörtsi): juhtivus - 47 μS/cm (kuu ülejäänud sademetes 14,8 μS/cm) NO3ˉ sisaldus - 1,0 mgN/l (kuu ülejäänud sademetes 0,5 mgN/l) SO42ˉ sisaldus oli 3,9 mg/l (kuu ülejäänud sademetes 2,4 mg/l)

30. Keedusoola “sadu” 2005. aastal

31. Pärnu jõgi Tahkusel Tänan tähelepanu eest!