Mälumislihaste funktsioon

1. Mälumislihaste funktsioon Krista Rohtmets Stomatoloogia II kursus

2. Sissejuhatus • Mälumislihased kinnituvad mõlemate otstega koljuluudele • Ühe otsaga kindlasti alalõualuule • Nende lihaste kokkutõmbel liigub alalõug • hammustamisel • närimisel • kõnelemisel

3. Peamised mälumislihased

4. Hüpotees • Mälumislihaste põhiliseks funktsiooniks on suu avamine ja sulgemine söömisel ja kõnelemisel. • Mälumislihaste ja suupõhjalihaste abiga tekitatakse suuõõnes piisav rõhk neelamiseks ja saavutatakse piisav jõud toidu mälumiseks. • Mälumislihaste õige funktsiooni häirumisel või nende ülekoormamisel lihased hüpertrofeeruvad.

5. M. Masseter • Mälurlihas • Algab sarnakaarelt (arcus zygomaticus) • Kinnitub alalõuanurga välispinnale (tuberositas masseterica mandibulae) • Tõstab alalõuga • Suleb suud • Surub kokku tagumisi hambaid • Arendab mälumisjõudu

6. M. temporalis • Oimulihas • Algab oimuluu välispinnalt (fossa temporalis) • Kinnitub processus coronoideus mandibulae’le • Surub kokku eesimisi hambaid • Hammustamine • Tagaosa tõmbab alalõuga tahapoole • Puhkeasend

7. M. Pterygoideus medialis • Keskmine tiiblihas • Algab processus pterygoideus ossis sphenoidalis’elt ja tuber maxilla’lt • Kinnitub alalõua sisepinnale (tuberositas pterygoidea mandibulae) • Aitab alalõuga tõsta • Suruda kokku tagumisi hambaid • Liigutada alalõuga küljele ja ette

8. M. Pterygoideus lateralis • Külgmine tiiblihas • 2 osa: caput superius ja caput inferius • 1)Algab facies infratemporalis ossis sphenoidalis’elt • 2)Algab processus pterygoideus ossis sphenoidalis’elt • Kinnituvad TML diskile ja kapslile (fovea pterygoidea) • Mõlema osa kokkutõmbel liigub alalõug ettepoole • Ühe lihase kokkutõmbel vastaspoolele

9. Suupõhjalihased • Aitavad avada suud ja osalevad neelamisel • M.geniohyoideus • Algab spina mentalis mandibulae’lt • kinnitub corpus ossis hyoidei’le • M.mylohyoideus – moodustab suupõhja • Algab linea mylohyoidea mandibulae’lt • kinnitub corpus ossis hyoidei’le

10. M.digastricus – venter anterior ja posterior • Algab incisura mastoidea ossis temporalis’elt • kinnitub fossa digastrica mandibulae’le • M.stylohyoideus – tõstab kõri taha üles • Algab processus styloideus ossis temporalis’elt • Kinnitub cornu majus ossis hyoidei’le

12. Funktsioonihäireid • Bruksismi puhul hüpertrofeerub põhiliselt M. masseter (ühe või kahepoolselt) • Närvikahjustuse puhul lihased atrofeeruvad (palpeerimisel tajutavad lohud) ja kontraktsioon on nõrgenenud või puudub üldse. • Ühepoolse tiiblihase halvatuse korral ei saa alalõuga liigutada halvatud poolele • Kõigi ühe poole mälumislihaste halvatusel ei saa liigutada alalõuga vastaspoolele • Lõdva halvatuse korral kaldub suu halvatud lihaste poole (2)

13. Järeldus • Mälumislihased teostavad alalõualuu igasuunalist liikumist: • Avavad ja sulevad suud • Liigutavad alalõuga küljele, ette ja tahapoole • Suruvad hammustamisel hambaid kokku • Hoiavad puhkeasendit • Osalevad neelamisel

14. Kasutatud kirjandus 1. Meeli Roosalu “Inimese anatoomia”, Tallinn, 2006 2.http://www.hot.ee/andres5/Dokumendid/Neuroloogia%20loengud.pdf 3. http://www.juniordentist.com/muscles-of-mastication.html 4.Loengumaterjalid