Jõed

1. Jõed Koostaja: Vaike Rootsmaa Üllar Kaaveri foto Suur-Emajõe algusest Rannu-Jõesuus

2. Jõgedest üldiselt • Jõgi on looduslik vooluveekogu • Ojad on väikesed jõed • Kraavid ja kanalid on inimtekkelised vooluveekogud • Jõgi voolab jõesängis • Jõeorg võib jõesängist olla palju suurem ja sügavam • Jõe veetase sõltub sellest, kust jõgi oma vee saab ehk millest jõgi toitub Microsoft Clip Art

3. Kust saavad jõed oma vee? Jõed toituvad ehk saavad oma vee: • Sademetest • Jõed on veerikkad vihmaperioodil • Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest • Lumesulaveest • Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab • Liustikusulaveest • Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba mägedesse liustikke sulatama ulatub • Põhjaveest • Neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem

4. Dnepri jõgikond Lähe Peajõgi Lisajõgi Suue Harujõgi Dnepr on Musta mere vesikonna jõgi, sest suubub sinna Delta Suue on veekogus, kuhu jõe veed jõuavad Mississippi suubub Mehhiko lahte Lähe on koht, kust jõgi algab Mississippi algab Minnesotast Parempoolne lisajõgi suubub peajõkke paremalt Missouri on Mississippi parempoolne lisajõgi Vasakpoolne lisajõgi suubub peajõkke vasakult Ohio on Mississippi vasakpoolne lisajõgi Peajõgi on kõige suurema vooluhulgaga jõgi Kuidas määratakse jõe vasakut ja paremat kallast? Delta on setete tõttu harunenud jõesuue Jõgikond on maa-ala, kust vesi jõkke valgub Lisajõgi suubub suurema vooluhulgaga jõkke Harujõgi voolab peajõest välja http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/54/Mississippirivermapnew.jpg

5. Hüdrograaf on joonis, mis iseloomustab jõe vooluhulka Kevadel on survesi, sest lumi sulab Jões on pidevalt palju vett, sest parasvöötmes on aasta läbi sademeid Narva jõe keskmine vooluhulk on 379 m3/s http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Polygons/P1147010.html

6. Kust see vesi järsku tuli? • Jenisseis on kõige rohkem vett ehk suurvesi juunis • Suurvesi tekib lume sulamisperioodil • Polaarjoone piirkonnas saabub kevad hiljem • Lumi sulab ülemjooksul varem kui alamjooksul • Detsembrist aprillini on jõgi jääs, seepärast vooluhulk ei muutu Kui palju kõigub Jenissei vooluhulk?

7. Suurveeaeg on prognoositav Suurvesi võib mõnel aastal olla kõrgem, teisel madalam, kuid selle esinemine on etteaimatav juuni aprill veebruar Kliki ja vaata, milline on Emajõe veetase praegu Uno Rootsmaa fotod Emajõe algusest Rannu-Jõesuus

8. Tulvad on ettearvamatud • Tulva tekkimist põhjustavad: • lühiajalised tugevad vihmasajud • lume kiire sulamine • liustike kiire sulamine varase kuumalaine tõttu • Vesi tõuseb jões väga kiiresti • Ka vee alanemine toimub tavaliselt kiiresti • Sageli kaasnevad inimohvrid, sest tulv on ootamatu Rio de Janeiros 2011. aasta jaanuaris tugevate vihmasadude poolt tekitatud tulvades hävisid teed ja külad ning oli sadu hukkunuid http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9f/FOTOREPORTERDSCF2211.jpg

9. Inimene suudab veerežiimi muuta • Tammide rajamine muudab looduslikku veerežiimi • Väheneb üleujutuste oht • Tammi taha tekib veehoidla • Niiskel aastaajal saab sinna vett koguda • Kuival aastaajal saab kogutud vett kasutada • Saab hüdroenergiat toota Narva veehoidla tamm

10. Arutlemiseks • Miks mõnikord jõgede veerežiimi reguleeritakse? • Millised probleemid võivad tekkida, kui inimene jõgede looduslikku veerežiimi muudab? Vaike Rootsmaa foto Linnamäe hüdroelektrijaamast Jägala jõel Kliki ja vaata animatsiooni jõgede sessoonsest äravoolu muutumisest