1 / 12

MÄNGUTERAAPIA

MÄNGUTERAAPIA. KRISTEL TAMM. MÄNGUTERAAPIA. Selle teraapiavormi töötas välja Ivonny Linquist (MDHc) aastal 1956 Sellest ajast on ta mänguteraapiat edasi arendanud Aastal 1980 sai mänguteraapia ravivormina ka teadusliku tunnustuse

raquel
Download Presentation

MÄNGUTERAAPIA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MÄNGUTERAAPIA KRISTEL TAMM

  2. MÄNGUTERAAPIA • Selle teraapiavormi töötas välja Ivonny Linquist (MDHc) aastal 1956 • Sellest ajast on ta mänguteraapiat edasi arendanud • Aastal 1980 sai mänguteraapia ravivormina ka teadusliku tunnustuse • Mänguteraapia on osa sotsiaalpedagoogikast (üks võimalus lahendada sotsiaalpedagoogilisi probleeme) • Mänguteraapia on seotud ka innustamisega

  3. Mõju lapsele • Laps on rõõmsam, kui ta saab mängida • Laps keskendub, kui ta saab tegeleda meeldiva ja köitva tegevusega • Meeldivad tegevused annavad häid emotsioone: rõõm, rahu, elevus, turvatunne, jne... • Haiged lapsed vajavad liikumisteraapiat- oskuslik mäng saab seda anda

  4. Lapse emotsioonid haigussituatsioonis • Laps viibib sotsiaalses isolatsioonis- ei saa teistega mängida jne- üksindus, hüljatus, abitus, jne • Haiglakeskkonnas, mis on talle võõras- hirm, igatsus, üksindus, jne • Negatiivsed emotsioonid takistavad paranemist ja muudavad enesetunde halvaks

  5. Väikelastel ei ole ajataju nii nagu see on olemas täiskasvanutel- nad ei mõista, et varsti saadakse haiglast koju või terveks.. • Lapse arusaam- mis ei juhtu kohe, seda ei juhtu kunagi

  6. Mänguteraapia • Annab võimaluse lapsele saada positiivseid emotsioone läbi tuttavate meeldivate tegevuste, samuti saab laps seal eduelamuse • On tõestatud, et positiivsed tunded mõjuvad ka füüsilisele kehale tervendavalt ning seetõttu kiireneb ka mänguteraapia kasutamisel laste paranemine

  7. Mänguvahendid • Mänguasjad • Lihtsamad puzzled- laps vajab eduelamust • Sageli lapsed soovivad ebatraditsioonilisi asju, mis pole mänguasjad N supipotid, kammid, topsikud.. • Võivad olla seotud mõne mälestusega, mis tekitab turvatunde ( näiteks ema juuksehari..)

  8. Olulised nüansid mänguteraapias • Ohutud • Eakohased- kui laps ei saa mänguga hakkama ei täida teraapia oma funktsiooni • Mänguasju ei pea olema palju, need peavad olema köitvad • Terapeudi roll on kõige olulisem (suunab, tunnustab jne) • Kiitus ja preemia on tähtsad märksõnad

  9. Mänguteraapiat kasutatakse kõikide lastega, sõltumata vanusest, eriti nendega, kes on sattunud uudsesse ja hirmutavasse olukorda

  10. Mänguteraapia sihtgrupid • Beebid ja väikelapsed • Kooliealised lapsed • Teismelised • Raskelt haiged lapsed • Puudega lapsed (sh kuulmis-, nägemis-, liikumis-, vaimupuuded) • Ootamatult haigestunud lapsed • Liikluses viga saanud lapsed • Käitumisprobleemidega lapsed

  11. Töö lapsevanematega • Oluline roll, tuleb teha selgitustööd • Tutvustada teraapia tõhusust • Vanemate nõustamine, õpetada neile mänguteraapia võimalusi • Puudega lapse puhul selgitada vanemale, et laps tuleb paremini toime, kui nad eeldavad, ei vaja nii palju erikohtlemist • Vanemaid tuleb aktiviseerida ise mänguteraapia võtteid välja töötama • Vanemad on lapsele oluline publik ja tunnustuse allikas

  12. Kasutatud allikad Leena Arras-e loengumaterjalid Helen Tomp-i loengumaterjalid Hämäläinen, J. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse Sotsiaalpedagoogika: http://www.infed.org/biblio/b-socped.htm

More Related