RISKIANALÜÜS, meeskonnatöö ja konfliktilahendamine

1. Projekt: Vabatahtlikud Kogukonna Heaks! III koolitus Kogukonna Arengu Ühing Sillamäe Vabatahtlike Klubi www.kogukond.eu RISKIANALÜÜS, meeskonnatööjakonfliktilahendamine Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

2. Maslowi püramiid Füsioloogilised vajadused Eneseteostus Tunnustus-vajadus Kuuluvus- ja armastusvajadus Turvalisus Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

3. Meeskonnatöö • Suurem osa töötajatest täidab oma tööülesandeid alalistes väikestes rühmades, kus nende jõupingutused peavad üksteisega kokku sobima nagu tükid pildipusles. • Kui nende töö on vastastikku sõltuvuses, tegutsevad nad meeskonnana ja püüavad arendada koostööd, mida kutsutakse meekonnatööks. Töömeeskonnad on formaalsed rühmad, mis koosnevad vastastikku sõltuvatest inimestest, kes on vastutavad eesmärgi saavutamise eest. Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

4. Meeskondadetüübid II • Meeskondi saab eristada nelja karakteristiku alusel: eesmärk, kestvus, liikmelisus ja struktuur. Meeskonnad võivad erineda oma eesmärgilt. Meeskonnad võivad olla seotud tootearendamisega, probleemi lahendamisega, organisatsiooni ümberkorraldamisega või teiste tööga seotud tegevustega.  • Töömeeskonnad: rühmad, mis töötavad intensiivselt mingi eesmärgi nimel, kasutades oma positiivset energiat, individuaalset ja kollektiivset vastutust ja üksteist täiendavaid oskusi • Probleemilahendamismeeskonnad: ühe üksuse meeskond, mis püüab parendada tööd või lahendada erilisi ülesandeid Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

5. Meeskondadetüübid I • Isejuhtivad töömeeskonnad: töömeeskond, mis tegutseb ilma juhita ning vastutab mingi töö tegemise eest • Ristifunktsionaalsed meeskonnad: töömeeskond, mis on komplekteeritud erineva üksuse töötajatest • Virtuaalsed meeskonnad: töömeeskonna tüüp, mis kasutab IKT-d füüsiliselt eraldatud liikmete ühendamiseks, et saavutada mingit ühist eesmärki. Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

6. Efektiivne meeskond Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

7. Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

8. Meeskonnatöö juhtimise etapid • Planeerimine • Organiseerimine • Eestvedamine • Kontrollimine Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

9. Kas ma/me saame edukaks / saavutame eesmärgi? Oskused / Teadmised Motivatisioon Ressursid Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

10. Kas Teie vabatahtlike klubi on meeskond? SARNASED ÜHINE vajadused ruum huvid kultuur eesmärgid aeg Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

11. SÜNERGIA on koostöös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakseparemaid tulemusi kui meeskonnaliikmete üksikule toimimisel. 1+1=<2 Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

12. Tunnete mõnda täiusliku inimest? Milliste omadustega inimesi on vaja Teie gruppi / noorteühendusse eesmärkide saavutamiseks? Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

13. Nõuanded: • POSITIIVSUS • AVATUS UUTELE ASJADELE • ÄRAKUULAMINE • ÜKSMEELSED OTSUSTUSED • KANNATLIKKUS • ERILISUSE TALUMINE • ORGANISATOORSETE PIIRIDE KAOTAMINE Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

14. 3 komponenti otsuse kinnitamiseks: • MIDA TEHA? • KES TEEB? • MILLAL TEEB? Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

15. Konflikti lahendamise 3 sammu : • Ütle faktid (Eile ütlesid sa koosolekul...) • Ütle mida sa tundsid (See solvas mind kuna...) • Ütle oma soov (Ma soovin, et sa tulevikus...) Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

16. Meeskonnatöö ohud ja riskid Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

17. Kriis • Muutus võib osutuda intensiivseks ja liikumapanevaks sisemise arengu käivitajaks, aga samahästi ka pikaajalise emotsionaalse invaliidsuse algatajaks. • Kriisiolukorrad on osa meie elust. Kitsaskohtadest läbiminek tähendab raskuste ületamist, probleemide lahendamist, otsustamist ja taas iseendaks saamist. • Kriisi kui tasakaalu rikkumine elu nõuete ja toimetuleku vahel. Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

18. Õpitud abitus • Mistahes põhjustel tekkinud kriisiga  on vaja toime tulle, see on vaja läbida. Raskustesse sattunud inimeste toimetulek võib olla aga väga erinev. • Inimesel esineb tihti õpitud abitust ja valet ellusuhtumist. Raskes majanduslikus olukorras kaotavad inimesed sageli usu sellesse, et olukorda saab muuta ja  inimesel endal on võimalik olukorda ohjata. • Kui mõtetes muutust ei toimu, ei leidu situatsioonist ka pääseteed, seevastu tekib hoopis kalduvus kibestuda ja paigale jääda. Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

19. Usk endasse • “Kas ma suudan?” on olulisemgi kui “Kas ma tahan?” On ilmne, et varasemad positiivsed kogemused suurendavad eneseusku. • Toimetulek on protsess, so pidev liikumine. Läbi elu peame pidevalt ootamatustega  toime tulema. Pidevalt midagi juhtub, olema valmis mistahes  lahenduste otsimiseks. • Olukordade lahendamisest võime juurde saada eneseusku ja kindlust või vastupidiselt  ka õppida järjest ohtu juurde ja saada kinnitust enda saamatusele. • Inimene unustab ära, et üks ebaõnnestumine ei ole veel täielik läbikukkumine. Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

20. Probleemi lahendamine • Mis see on, mida ma tegin? • Mida ma tahan, et oleks? • Mis mul on? • Mida ma veel saan teha? • Millised alterbatiivid? Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

21. Millised on efektiivsedprobleemilahendajad? • Motiveeritud, eduootusega. • Madala impulsiivuse ja vältimise tasemega. • Süstemaatilised ja järjekindlad • Positiivse mina-pildiga • Vähe ebaotstarbekaid mõtteid ja irratsionaalseid uskumusi • Kehtestavad ja vähem ärevad • Otsustamises on vähem sõltuvust • Elukutsevalikus ja karjääri planeerimises on neil rohkem enesekindlust ja edu Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013

22. Teadmiseks: • Igapäevaelus on oluline uskuda: ükskõik, millises situatsioonis ma parajasti olen, on võimalik sealt edasi liikuda. • Igat olukorda saab ümber pöörata ja enda heaks tööle panna. Ja nimelt käesolev hetk on parim aeg muutumiseks. Vabatahtlikud kogukonna heaks 2013