Innovatsioonide mõõtmine

1. Innovatsioonide mõõtmine Helen Poltimäe Tiiu Paas 31.03.2009

2. Ettekande ülesehitus • Miks on vaja innovatsioone mõõta? • Innovatsiooni mõõtmise probleemid • Traditsioonilised ja uued innovatsiooni mõõdikud • Komposiitmõõdikud • Euroopa Innovatsiooni Tulemuskaart (EIS) • Võimalikud teemaarendused majandusteaduskonnas

3. Innovatsioonist • “It is a serious mistake to treat an innovation as if it were a well-defined, homogeneous thing that could be identified as entering the economy at a precise date – or becoming available at a precise point in time... The fact is that most important innovations go through drastic changes in their lifetimes – changes that may, and often do, totally transform their economic significance.” (Kline and Rosenberg 1986) • “In spite of the large amount of research in this area during the past 50 years, we know much less about why and how innovation occurs than what it leads to” (Fagerberg 2005)

4. Miks mõõta innovatsioone (ja innovaatilisust) ? Meie töögruppide jaoks: • Teha empiirilist analüüsi • Täpsustada definitsioone ja teoreetilist tagapõhja (OECD Handbook, 2008: What is badly defined is likely be badly measured). Üldisemalt • Innovatsioone iseloomustavad näitajad võimaldavad testida teooriaid; • Info poliitikameetmete kujundamiseks: võimalik võrreldavalt hinnata riikide nõrkusi ja tugevusi; • Info investeerijatele: investeerimiskeskkonna avamine.

5. Innovatsioonide mõõtmisest • Mõõtmine eeldab võrreldavust • Innovatsioon tähendab uudsust ja rakendatavust • Innovatsiooni mõõdikute probleemid (Smith 2005): • Mõõdetava objekti määratlemine • Mõõtmiskontseptsiooni tähendus • Erinevate mõõtmistüüpide teostatavus

6. Innovatsioonimudelid (1/3) Marinova, Phillimore (2003: 45-51) • Musta kasti mudelid (1950-ndad) Oluline on sisend ja väljund, mitte innovatsiooniprotsess • Lineaarsed mudelid (1960-ndad ja 1970-ndad) Teaduse-tõuke (tehnoloogia-tõuke) mudelid Kasutaja-initseeritud (turu-initseeritud) mudelid

7. Innovatsioonimudelid (2/3) • Interaktiivsed mudelid (1980-ndad) Innovatsioon ei ole järjestikune protsess, selle võib jaotada paljudeks alaprotsessideks, mis on kõik omavahelises seoses • Süsteemimudelid (1990-ndad) Ettevõte ei pea tingimata ise mahukat arendustööd tegema, vaid saab kasu suhetest võrgustikus Riiklik innovatsioonisüsteem

8. Innovatsioonimudelid (3/3) • Evolutsioonilised mudelid (1980-ndad, 1990-ndad) Neoklassikaline majandus ei suuda tegeleda dünaamiliste kvalitatiivsete muutustega. Darvinistlik lähenemine. • Innovaatiline miljöö Territoriaalne aspekt, võrgustik ei pea olema formaalne, suhtlemine ja teadmiste ülekanne peab olema lihtne

9. Innovatsioon ja majanduskasv (Rodriquez-Pose, Crescenzi 2008) • Lineaarne seos alusteadus -> rakendusteadus -> innovatsioon -> majanduskasv kvantitatiivsed uuringud • Innovatsioonisüsteem (learning region) territoriaalselt seotud institutsioonide võrgustik, mis mõjutab innovatsiooni kvalitatiivsed uuringud • Teadmiste ülekanne (spillover) codifiable vs tacit knowledge nii kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed uuringud

10. Innovatsiooni mõõdikud • Sisend-,voo-,väljund-, jt indikaatorid • Mikro-, makro- ja mesotasand • Traditsioonilised vs uued indikaatorid • Smith (2005) Measuring Innovation • IAREG (2008) Report on traditional and new indicators of STI and knowledge accumulation

11. Traditsioonilised mõõdikud (1/3) • Kuni 1980-ndateni • R&D, patendid, bibliomeetrilised andmed • R&D • Kasutatakse sageli R&D intensiivsusena (ettevõtte või riigi tasandil) • Pikad aegread • Süstemaatiline kogumine • Detailne klassifikatsioon • Mõõdab ainult sisendit • Peamiselt tööstussektori näitaja • Alahindab väikeettevõtetes ja väljaspool kõrgtehnoloogia sektorit tehtavaid innovatsioone

12. Traditsioonilised mõõdikud (2/3) • Patendid • Süstemaatiline info kogumine • Pikk aegrida (üle 200 a) • Vabalt kättesaadavad andmed • Hea võrreldavus riikide lõikes (harmoniseeritud) • Mõõdab pigem leiutist kui innovatsiooni • Paljud patendid on majanduslikus mõttes väheolulised • Paljud innovaatilised ideed patendini ei jõuagi • Erinev patenteerimise praktika erinevates sektorites

13. Traditsioonilised mõõdikud (3/3) • Bibliomeetrilised andmed • Mõõdab teadusliku uurimuse väljundit • Mõõdab autoritevahelist koostööd • Era-andmebaas • Sisalduvate ajakirjade meelevaldne valik • Alusteaduste üleesindatus, rakendus- ja sotsiaalteaduste alaesindatus • Keeleline nihe: inglise keel • Publitseerimise praktika erinevates distsipliinides erinev • Publitseerimise surve mõjutab pigem kvantiteeti kui kvaliteeti

14. Uued mõõdikud • Alates 1980-ndatest • Schumpeteri teooria • Leiutise ja innovatsiooni eristamine • Innovatsioon peab olema majandusväärtusega • Innovatsiooniks ei pea ettevõte tegema iseseisvalt suuri kulutusi, ka nt uue tootmistehnoloogia ost on innovatsioon • Puudusid andmed selle teooria testimiseks • Innovatsiooni küsitlused • Objektikesksed • Subjektikesksed

15. Objektikesksed uuringud • Uurimiskeskmes tehnoloogiline innovatsioon • Keskendub innovatsiooni väljundile • Meetodid: uute toodete teadaandmine, ekspertküsitlused, innovatsiooni inventuur, jms • Mõõdab edukaid innovatsioone • SPRU andmebaas (Science Policy Research Unit at the University of Sussex)

16. Objektikesksed uuringud • Mõõdab innovatsiooni väljundit • Keskendumine tehnoloogiale • Innovatsiooni definitsioon pole siiski selge • Kasutab vaid täiesti uusi lahendusi • Kaotsi lähevad igapäevases konkurentsis tehtavad ettevõtte sisemised lahendused

17. Subjektikesksed uuringud • Uurimiskeskmes ettevõte • Uurimismeetodiks ettevõtte küsitlus • Näitab innovatsiooni sisendit ja mõjusid • Sisaldab nii edukaid kui ka ebaõnnestunud innovatsioone • EL innovatsiooniuuring (Community Information Survey, CIS)

18. CIS uuring • Mõõdab nii innovatsiooni sisendit kui väljundit • Suur katvus • Innovatsiooni lai definitsioon • Nii tööstus- kui teenindussektor • Kehv võrreldavus riikide vahel • Vastused on subjektiivsed • Kehv võrreldavus ajas • Võrreldavaid uuringuid ei tehta mujal maailmas

19. Komposiitmõõdikud (Archibugi et al 2009) Teoreetilised eeldused: • Analüüs riigi tasemel (eeldus: riiklik innovatsioonisüsteem suudab regioonide teadmist riigi tasandile üle viia) • Rahvusvaheline võrdlus (võrrelda tasub siiski sarnaseid riike) • Agregeerimine

20. Komposiitmõõdikud • Olulised riiklike eesmärkide saavutamise hindamiseks • Populaarsed poliitikute seas • The Summary Innovation Index (EC) • The Global Innovation Index (INSEAD, EC) • The Technology Index (World Economic Forum) • The Knowledge Index (World Bank) • The Technological-Advance Index (UNIDO) • The Technological Activity Index (UNCTAD)

21. Komposiitmõõdikute sarnasus • Riikide järjestus erinevate mõõdikute alusel on üsna sarnane • Võrdlus lihtsa mõõdikuga: R&D intensiivsus • Väga heterogeense riikide grupi puhul (G45) on komposiitmõõdikute ja R&D intensiivsuse puhul järjestus sarnane • Homogeensemate riikide puhul suur erinevus • Rikkamate riikide puhul on lisaks R&D-le palju teisi tegureid, mis määravad riigi innovatsiooni taset • Vaesemate riikide puhul ei saa ka kasutada, kuna R&D tase tagasihoidlik

22. Euroopa Innovatsiooni Tulemuskaart • European Innovation Scoreboard (EIS) • Euroopa Komisjon, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat • Alates 2000. a-st, iga-aastaselt • Indikaatorite arv on suurenenud 18-lt 29-le • Metoodika muudatus 2008. a

23. EIS indikaatorite struktuur (kuni 2007) • SISEND – innovatsiooni ajendid • SISEND – teadmiste loomine • SISEND – innovatsioon ja ettevõtlus • VÄLJUND – rakendused • VÄLJUND – intellektuaalne omand

24. EIS kriitika • Ei põhine ühelgi innovatsioonimudelil, mis selgitaks, missugune on innovatsiooniprotsess ja kuidas on sisendid-väljundid omavahel seotud • Komposiitmõõdik - keerukas protsess taandatakse ühele numbrile • Kaldus kõrgtehnoloogia poole • Multikollineaarsus • Puuduvad andmed • Rohkem ei tähenda alati paremat

25. EIS väljakutsed (1/2) • Innovatsiooni uute vormide mõõtmine EIS areneb koos innovatsioonimudelitega: siiani olulised nt teaduse-tõuke mudel ja kasutaja mudel; nüüd enam tähelepanu avatud innovatsioonimudelile Innovatsioon teenindussektoris • Innovatsiooni tulemuslikkuse hindamine Suhteline mõõdik (suhtena parimasse ja halvimasse) Hetkel 5 dimensiooni, mida mõõdetakse, kuid innovasiooniprotsessi keerukuse tõustes vaja uusi dimensioone, samuti enam hinnata väljundit Riikide erisuste arvestamine (erinevad kaalud) Laiemate sotsiaalmajanduslike tegurite arvestamine – nt lülitada ka majandusnäitajad väljundite alla, et mõõta innovatsioonide tulemuslikkust

26. EIS väljakutsed (2/2) • Võrreldavuse parandamine nii riiklikul, rahvusvahelisel kui regionaalsel tasandil Mõnede indikaatorite sisu on riigiti erinev Rohkem riike väljastpoolt EL-i • Progressi mõõtmine ajas Et riigid saaksid hinnata enda muutusi ajas, mitte ainult suhtelist muutust teiste riikide suhtes Innovatsiooni dünaamika väljatoomine

27. EIS arendamise põhiprintsiibid • Lihtsus (simplicity) Indikaatorite arv on piiratud • Läbipaistvus (transparency) Arvutused on lihtsasti korratavad • Pidevus (continuity) EIS 2008-2010 tulemused peavad olema võrreldavad 2000-2007 tulemustega

28. EIS 2008-2010 Uued dimensioonid: • Võimaldavad tegurid (enablers) • Ettevõtte tegevused (firm activities) • Väljundid (outputs) • Indikaatorite arv suurenes 25-lt 29-le, millest 15 on samad, 9 on redigeeritud ja 5 on uued • Ei mõõda enam suhtelist sooritust

29. EIS 2008 dimensioonid • Võimaldavad tegurid – ettevõtte välised • Inimressursid – haritud ja oskusliku tööjõu kättesaadavus • Finants ja tugi – innovatsiooniprojektide rahastuse kättesaadavus ja valitsuse tugi • Ettevõtte tegevused • Ettevõtte investeeringud • Suhted ja ettevõtlikkus • Läbilase – intellektuaalomandi kaitse ja tehnoloogia maksebilanss • Väljundid • Innovaatorid • Majanduslikud efektid

30. EIS riikide klastrid • Innovatsiooni liidrid: Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Taani • Innovatsiooni järgijad: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Luxemburg, Prantsusmaa • Tagasihoidlikud innovaatorid: Eesti, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Portugal, Sloveenia, Tšehhi • Catching-up riigid: Bulgaaria, Leedu, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Ungari

31. 2003 2004 2005 2006 2007

32. SII dimensioonide lõikes

33. Eesti EISis 2008 ja kasv 2004-2008

34. Mõned uuemad uurimissuunad • Innovatsioonide efektiivsus (sh DEA meetodi kasutamine) • Innovatsioonid teeninduses • Innovatsioonid ja keskkonnahoid • Innovatsiooni majanduskasvu vaheline seos; seos teiste komposiitmõõdikutega (HDI, CI, KI). Komposiitmõõdikute väljatöötamise metoodikate areng (faktoranalüüs, struktuursed võrrandid jm). • Elanikkonna rahvuslik koosseis, kultuurilised erisused ja innovatsioonid . • Innovatsioonid ja tarbijate hinnangud (conjoint analüüs)