Säästva arengu psühholoogia

1. Säästva arengu psühholoogia

2. "Drivers of phenomena such as climate change, loss of species' habitats, and ocean acidification rarely are the result of malicious intent, but rather the consequence of the lifestyles of billions of humans. Accordingly, conservation must change behavior." (CPI faculty member, P. Wesley Schultz, "Conservation Means Behavior„, in Conservation Biology 25: 1080-183, 2011) • http://www.apadivisions.org/division-34/interests/conservation/index.aspx • http://www.conpsychmeasures.com/CONPSYCHMeasures/index.html • Conservation psychology is the scientific study of the reciprocal relationships between humans and the rest of nature, with the goal of encouraging conservation of the natural world. This relatively new field is oriented toward conservation of ecosystems, conservation of resources, and quality of life issues for humans and other species./…/ Since most environmental problems are caused by human behaviors, human behavioral changes are necessary in order to address them. Psychologists have much to offer in terms of understanding human-nature experiences and what motivates people to protect such relationships. 

3. Hardin (1968), kogukonnamaa dilemma Lühiajaline isiklik võit vs pikemaajaline kahju ühiskonnale/keskkonnale • Destruktiivsete käitumiste karistamine • Säästlike käitumiste soodustamine • Harimine • Hoiakute muutmine • Tehnoloogilised saavutused: • http://news.nationalgeographic.com/news/energy/2012/03/120314-solar-drip-irrigation-in-benin-africa/ • http://www.bbc.com/future/story/20121004-fake- trees-to-clean-the-skies • Kas elu läheb halvemaks, kui elada säästlikult?

4. Ühe “õige” käitumise juurutamine võib kaasa tuua uued “valed” käitumised • Pole selge, milline käitumine on säästlik

5. Tajutud risk • Ohtlikuks peetakse asju, mis on: kontrollimatud, ebaõiglased, katastroofilised, tundmatud, hirmutavad ning võivad mõjutada ka tulevasi põlvkondi (nt tuumaenergia) • Vähem ohtlikuks peetakse asju, mis on: vabatahtlikud, individuaalsed, mitte globaalselt katastroofilised, kergesti katkestatavad ja pigem tulevasi põlvkondi mittemõjutavad(nt autoga sõitmine)

6. Ühisomandi dilemma näited: Cahokia, 12. sajand

7. Ühisomandi dilemma näited: Araali meri, 20. sajand The shrinking of the Aral Sea has been called "one of the planet's worst environmentaldisasters." The region's once prosperous fishing industry has been essentially destroyed, bringing unemployment and economic hardship. The Aral Sea region is also heavily polluted, with consequent serious public health problems. The retreat of the sea has reportedly also caused local climate change, with summers becoming hotter and drier, and winters colder and longer. /…/ In an ongoing effort in Kazakhstan to save and replenish the North Aral Sea, a dam project was completed in 2005; in 2008, the water level in this lake had risen by 24 m from its lowest level in 2007. Salinity has dropped, and fish are again found in sufficient numbers for some fishing to be viable.

8. Edney, 1979 • Lahendused: • ühisomandi ümberstruktureerimine (nt privatiseerimine); • sotsiaalsete suhete ümberstruktureerimine (kommunikatsioon; infovahetus; reeglid; liidri valimine; usaldus, koostöö) • Edulugu: Aek Nabara’ näide Põhja-Sumatral: edu tänu mõistmisele, et bioloogiline mitmekesisus, kogukonna heaolu, majandushuvi ja kliima vajavad kompleksset lähenemist. „If the orangutan benefits and the community doesn’t, we lose the foundation for protecting the whole. /…/ When you talk with the head of government, your language is economic; when you talk to the communities, the language is welfare; when you talk to business, you talk about their future profits; when you talk to other NGOs, the language is environment.“ (bioloog Dr Jatna Supriatna)

9. Sekkumised enne keskkonnavaenulikku käitumist • Haridus -> hoiakud (Luyben, 1980; De Young et al, 1993) • Sõltuvalt sotsiaalsest klassist mõjuvad argumendid erinevalt - madalam keskklass allus arukatele argumentidele, kõrgem mitte (Thompson, Stoutemyer, 1991). • Harimine – siiski suhteliselt ebaefektiivne viis  (Heberlein, 1975; Geller, 1981). • Hoiakute ja käitumise vahel nõrk seos (nn behaviour-attitude gap) • Üldised hoiakud versus spetsiifilised käitumised • Käitumist ennustavad pigem konkreetsed ja kogemuse baasil tekkinud hoiakud (Stevens et al 1979). • Lubaduste andmine – efektiivne käitumise ennustaja (Wang ja Katzev, 1990) • Jalg-ukse-vahele tehnika • Sõnumid – sildid, meeldetuletused, reklaamid jne • Mudelid – teiste tegevus oluline käitumise suunaja (Cialdini, 1977)

10. Inimestele saab meelde tuletada, millised hoiakud neil on

11. Sekkumised pärast käitumisi • Positiivne/negatiivne kinnitus – hüvede andmine efektiivne; pandipakendi edulugu • Karistus – maksud/hinnatõusud väheefektiivsed? • Tagasiside – adekvaatne arusaam, kui keskkonnasõbralik olen; suhteliselt efektiivne (Katzev, Mishima, 1992)

12. Kliimamuutus ja psühholoogia • Erinevad grupid – nt noored – alaesindatud kliimamuutust käsitlevas koostöös ja arutelus; ehkki just noored kõige enam eksponeeritud tulevasele kliimamuutusele • Digitaal- ja sotsiaalmeedia kui kasutamata võimalus noorte eri viisidel kliimamuutusega hõivatusse - huvisid, eelistusi arvesse võttev, nende jaoks tähenduslik – lai levik ja kasutus võiks võimaldada erinevaid gruppe teema juurde tuua, nihutada sotsiaalseid norme ja kiirendada muutusi (Senbel, Ngo, ja Blair, 2014) • .Probleemid: üksikindiviidid tunnevad end väheinformeerituna, tajuvad teema ambivalentsust, ja võimetustunnet, kui oleks vaja tegutseda keerukate probleemide puhul nagu kliimamuutus (Lorenzoni et al., 2007, Lorenzoni and Pidgeon, 2006 and Moser, 2010). Võtted ja vahendid, mis muudavad kliimamuutuse käegakatsutavaks, mis tuginevad teaduslikel andmetel ja sisaldavad inimeste jaoks teostatavaid tegevusi, vähendavad sellist ambivalentsust (Moser, 2010 and Nicholson-Cole, 2005).  • Samuti: inimeste kaasamine dialoogilisse koostöövormi – koos inimestega säästvama ühiskonna visioonide loomine, vastandina eeldusele, et inimesed lihtsalt aktsepteerivad autoriteetide poolt väljapakutud visioone Moser (2010)

13. Traditsioonilised lähenemised kliinamuutuse-alasele haridusele: defitsiidi mudel, mis eeldab, et inimesel on puudujääk teadmistes ja arusaamises; järelikult on vajalik ja efektiivne ühesuunaline teadmiste jagamine eksperdilt tavainimesele (Cooper, 2011). Sekkumised, mille eesmärk on säästliku käitumise edendamine, põhinevad sageli eeldusel, et mingi teema kohta teadmiste jagamine nt läbi massimeedia kampaaniate toob kaasa käitumise muutuse. Selle kohta on tulemused vastuolulised (Milfont, Duckitt, & Cameron, 2006; ior (MacKenzie-Mohr, 2000 and Shove, 2010).  • Nolan et al. (2008)leidis, et individuaalne käitumine on tugevamalt mõjutatud kaaslaste käitumisest ja mitte „ülalt-alla“ jagatud informatsioonist. Tegevus peab olema nii-öelda sotsiaalselt valideeritud - s.t. inimesed on mõjutatud sellest, mida teised teevad ja täna näevad nad seda kõige paremini veebikeskkondades (Guadagno, Muscanell, Rice & Roberts, 2013).  • Cialdini (1984): inimesed kalduvad hindama eesmärkidele pühendumist; nad kalduvad tegema seda, mida teised teevad; ja neid veenavad inimesed, kes neile meeldivad.

14. Harjumus ja situatiivsed piirangud on sageli sama olulised inimese tarbimiskäitumise mõjutajad kui teadlikud kavatsused (Maio et al., 2007 and Shove, 2010). • Üldised käitumise muutmiseks mõeldud kampaaniad võivad inimesi eri moel ja ka ootamatult mõjutada (Maio et al., 2007) • üht tüüpi keskkonnasõbralikust käitumisest ei järeldu, et sama inimene ka teist tüüpi keskkonnasõbralikku käitumist järgib (Thøgersen & Crompton, 2009). • Käitumise muutusele suunatud sekkumised nõuavad selliste otsuselangetamise mudelite kasutamist, mis haakuvad konkreetse situatsiooniga (Wilson & Dowlatabadi, 2007), strateegiate kombinatsiooni (Stern, 2000) ja põhistatust sotsiaalpsühholoogia teooriasse (Maio et al., 2007).

15. Nt on leitud, et sekkumised, mille eesmärk on kodumajapidamiste energiasäästule suunamine, on kõige edukamad siis, kui nendes on kombineeritud eelnevad ja järgnevad strateegiad (Abrahamse, Steg, Vlek, and Rothengatter, 2005). • Eelnevad strateegiad – mõjutavad käitumist vallandavaid tegureid, nt pühendumus, eesmärkide seadmine, informatsioon, modelleerimine. • Järgnevad sekkumised – mõjutavad käitumisele järgnevaid tegureid, mille mõte on luua seos käitumise tagajärjega – nt tagasisidel või tunnustusel põhinevad mehhanismid (Abrahamse, Steg, Vlek, & Rothengatter, 2007). • Diskursiivsed ehk arutlevad praktikad – ergutavad inimesi mõtlema ja rääkima nt tarbimise teemadel oleks näide eelnevast strateegiast; finantsilised võtted nt maksusoodustused vähenenud tarbimise puhul oleks näide järgnevast strateegiast.

16. Muud lahendused • “barjääride” eemaldamine • tehnoloogia areng • prügi tekke süstemaatiline vältimine • valgustuse paradigmamuutus

17. Prügiladustamine kui probleem (Napoli, 2008)

18. (Jõgevamaa, 2013)

19. Ise on ka tore lugeda: http://onlinelibrary.wiley.com.ezproxy.tlu.ee/doi/10.1111/j.1530-2415.2005.00057.x/full

20. Lõpetuseks: hiljaaegu ilmus 1952. aastal sündinud kitšee keeles kirjutava Guatemala poeedi Humberto Ak`abali luulekogu „Ega kivid ole tummad”. Tõlkija Maris Kilk ütleb: „... Seal avanes mulle ka oluline mõõde maiade ilmatunnetuses, kui hakkasin mõistma, mida tähendab, kui keele grammatilises struktuuris ei esine objekti funktsiooni, maakeeli öeldes ei ole sihitist, mille suunas sihtida, vaid ainult eri liiki alused, mis kõik ühtedel alustel ja vastastikku üksteist vajades olevat loovad. Toholabali ega teistes maia keeltes ei saa näiteks öelda (ega mõelda), et üks ütleb teisele midagi, sest „teine” ei ole (kaudnegi) objekt, vaid subjekt nagu eranditult kõik olemasolevad asjad, olendid ja nähtused, surnud ja elavad, mis kõik omavahel on seotud ja suhestuvad nii, et mis tahes teo toimumine eeldab vähemalt kahe subjekti aktiivset osalemist koostöös. Nende keelte loogika lubab sellist kommunikatsioonitegu kirjeldada viisil, et „mina ütlesin, sina kuulasid”, sest kuulmiseta ei ole ütlemist. Ja nii kõiges, õpetamises, juhtimises, ravimises jne. Pole võimalik uurida mingit „objekti”, ilma et too, tegelikkuses subjekt, omalt poolt uurijat ei uudistaks, ega ole neile päriselt mõistetav, et keegi müüks või lõhuks ära tüki maad, ilma et viimane varem või hiljem oma sõna sekka ei ütleks. Kui subjekt sundida objektiks, saavad alguse rahutus, liikide ülestõusud, õnnetused, aga ka lihtsalt vaikimine (ega kivid pole tummad). Ühepoolseid tegusid ei ole olemas, kõik on vastastikune.“ „Sirp“, 30.11.2012