Ratsutamisteraapia

1. Ratsutamisteraapia Tartu 2010

2. Mõisted: • Ratsutamisteraapia – Ratsutamisteraapia on teraapiavorm, mis sobib täiendama või asendama füsio-, tegevus-, kõne- või psühhoteraapiat. Sõna-sõnalt on see ravi hobuse (ja ratsutamise) abil.

3. Ratsutamisterapeut – isik, kellel on põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut, psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut, logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised ja oskused. • Erivajadustega inimeste ratsutamise instruktor – isik, kes õpetab erivajadustega inimestele ratsutamist kui sporti.

5. Fakte ratsutamisteraapiast: • Eestis järjest enam populaarsust võitev ratsutamisteraapia on Euroopas ja Ameerikas aastakümneid edukalt kasutusel olnud. • Ülemaailmset tähelepanu on ratsutamisele kui rehabilitatsioonile suunatud juba aastast 1952. • 2005. a lõpetasid ratsutamisteraapia ühe-aastase kursuse esimesed Eestis koolitatud 14 spetsialisti (6 ratsutamisterapeuti ja 8 erivajadustega inimeste ratsutamise instruktorit). • 2006. a lõpetas sama kursuse 21 inimest, kellest 11 said ratsutamisterapeudi ja 10 erivajadustega inimeste ratsutamise instruktori diplomi.

6. Diplomeeritud spetsialiste ühendab 2006. a. alguses loodud Eesti Ratsutamisteraapia Selts ehk ERS, mille põhieesmärgiks on edendada ratsutamisteraapiat Eestis ning aidata abivajajail leida tee ratsutamisteraapia juurde. • Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi 17-st liikmest on hetkel 14 tegutsevad liikmed. • 13.09.2009 – toimus Kukrumäel (Harjumaal) Eesti esimene erivajadustega inimeste ratsutamisvõistlus. • 31.07.2010 – toimus Luunjas (Tartumaal) teine erivajadustega inimesta ratsutamisvõistlus.

8. Ratsutamisteraapia eesmärk: • Ratsutamisteraapias taotletakse hobuse kaasamisega raviprotseduuri kliendi tervistumist või elukvaliteedi tõusu. • Teraapia eesmärgiks on parandada inimese hakkama saamist igapäevatoimingutega. • Ratsutamisteraapia ülesandeks on panna klient reageerima hobuse kolme-dimensioonilisele liikumisele, mille käigus edastatakse hobuse seljas istuvale kliendile minutis 90-120 sümmeetrilist ja rütmilist liikumisimpulssi.

9. On tõestatud, et kui ratsutaja kehaasend on liikuva hobuse seljas korrektne, siis põhjustab hobuse liikumine ratsutajas inimese kõnniga sarnase liikumise. • Seetõttu on ratsutamisteraapia leidnud laialdast kasutust motoorsete probleemidega inimeste puhul, kellel on kas kaasasündinud või siis traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud liikumispuue. • Kliendi lihastele avaldab lõõgastavat mõju ka hobuse kehatemperatuur, mis on 1.5 kraadi inimese omast kõrgem.

10. Ratsutamisteraapiast tulenev kasu: Uuringutes on leitud, et ratsutamisteraapia avaldab positiivset mõju nii kliendi kehalisele kui ka psüühilisele seisundile. Kehalisel tasandil parandab ratsutamisteraapia: • Üldist füüsilist võimekust, tasakaalu, koordinatsiooni, soodustab head rühti ehk keha hoiakut. • Lõdvestab spastilisi lihaseid ja normaliseerib lihastoonust. • Arendab käelist tegevust, vähendab ja hoiab ära kontraktuuride teket suurendades liigutuste ulatust. • Ergutab organismi ainevahetust ja vereringet. • Toimub üldine lihasjõu kasv. Lisaks tugevdatakse hobuse liikumisega hingamislihaseid ja põiepidamatuse puhul vaagnapõhja lihaseid.

11. Psühholoogilisel tasandil aitab ratsutamisteraapia: • Kohaneda puudega. • Annab võimaluse eneseületuseks ning toetab positiivse mina-käsitluse kujunemist. • Suurendab enesekindlust ja –usaldust hirmude ületamisega. • Tõstab motivatsiooni. • Arendab ruumi orientatsiooni, suuna tunnetust, visuaalset teravust ja võimet eraldada kujundeid taustast. • Parandab aru saamist ja mälu ning sotsiaalset suhtlemist inimeste vahel. • Lisaks õpetatakse hobusega ümberkäimise oskuseid ning tekib kontakt inimese ja looma vahel (sõprus).

12. Ratsutamisteraapial on lisaks kliendi kehalise ja psüühilise seisundi mõjutamisele ka kasvatuslikud eesmärgid: • Paraneb keskendumine, enesevalitsemine, reeglite ja juhendite järgimine. • Nimetusest hoolimata ei tähenda ratsutamisteraapia ainult ratsutamist, sama oluline on looma eest hoolitsemine, temaga suhtlemine. • Teraapia eesmärkide saavutamiseks kasutatakse edukalt ka tallitöid, mis arendavad inimese kohusetunnet ning vastutus- ja otsustusvõimet. • Teraapia saab tegelikult alguse hetkest, mil klient talli uksest sisse astub.

13. Ratsutamisteraapia sobib: … laiale vanuserühmale (2-76 a.) ning erinevate haiguste ja seisundite korral. • Tserebraalparalüüs (PCI), sclerosis multiplex, nägemis- ja kuulmispuuded, autism, Downi sündroom, õppimis- ja käitumishäired ning suhtlusraskused ja depressioon on vaid mõned näited paljudest, mille puhul ratsutamisteraapia on andnud häid tulemusi. • Ratsutamisteraapia sobivus on individuaalne ja sõltub eelkõige kliendi huvist hobusega tegeleda.

14. Ratsutamisteraapia teenus: • Ratsutamisteraapiat viivad läbi ratsutamisterapeut ja teraapiahobune. Teraapias kasutatakse vastava koolituse saanud hea liikumisega hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja koostöövalmid. Oluline on hobuse sobivus kliendi erivajadustega. • Teraapia peab toimuma turvalises keskkonnas, vajadusel kaasatakse selle tagamiseks teraapiasse ratsutamisterapeudi assistent ja abilised hobuse juhtimiseks ja kliendi abistamiseks.

15. Nõutav on kasutada abi- ja turvavahendeid (nt plattvorm, teraapiavöö ja kiiver), et tagada kliendi ohutus kogu teraapia vältel. • Ratsutamisteraapia seansid viiakse läbi kas siseruumis (maneežis) või sobivate ilmastikutingimuste korral õues, kuid tuleb valida koht, millega hobune on harjunud ning mis on ümbritsetud turvalise piirdetara või suletavate väravatega. Väljakut kattev pinnas peab olema hobuse jalgadele tervislik. • Ratsutamisteraapia seansi pikkuse määrab lähtudes kliendi vajadustest, võimetest ja tervislikust seisundist ratsutamisterapeut.

17. Video: • http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=107548 Vaadata alates 35:41 – 29:11

18. Rohkem infot: www.ratsutamisteraapia.ee Tänan tähelepanu eest!