1 / 59

ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMINE

ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMINE. Katrin Tirman APRILL 2006. I Mis on ettevõtlus ?. Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on: ·         eesmärk ·         risk mitte saavutada eesmärki ·         vajadus planeerida oma tegevust

ronny
Download Presentation

ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMINE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMINE Katrin Tirman APRILL 2006

  2. I Mis on ettevõtlus? • Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on: ·         eesmärk ·         risk mitte saavutada eesmärki ·         vajadus planeerida oma tegevust ·         vajadust kaasata erinevaid ressursse – aega, raha vms. Allikas: www.aktiva.ee

  3. Mis on ettevõtlus? • Nii näiteks võib pidada ettevõtluseks mõni aasta tagasi ellu viidud ideed viia eestlased maailma katusele, Mount Everestile. Oli seatud kindel eesmärk jõuda mäe tippu, oli (ilmselt korduvalt) risk mitte sinna jõuda, oli vajadus planeerida oma tegevust – juba pikalt enne ekspeditsiooni algust ja samuti ekspeditsiooni jooksul ning kahtlemata vajas sellise eesmärgi saavutamine ohtralt aega, raha ning paljude inimeste energiat. • Allikas: www.aktiva.ee

  4. Vajalikud eeldused ettevõtjana tegutsemiseks • Äriettevõtte edukuse määrab ettevõtja enda võimekus oma äri juhtimisel. • Ettevõtlusega alustamine nõuab teilt enamasti kogu aja, energia ning ka raha.

  5. Eduka ettevõtja iseloomuomadused • Saavutusvajadus. • Majanduslik mõtlemine ja oskus majandada. • Iseseisvus ja otsustusvõime. • Koostöövõime, paindlikkus, tahtejõud, julgus, enesekindlus. • Vastutustunne. • Riskivalmidus. • Auahnus.

  6. II Ettevõtlusega alustamiseks on vajalik äriplaan • Esialgne äriidee võib tunduda väga paljutõotav ja perspektiivikas. • Enne esimeste sammude astumist on mõistlik kõik asjasse puutuv täpselt läbi mõelda ja paberile panna ehk koostada äriplaan.

  7. Ettevõtlusega alustamiseks on vajalik äriplaan • Äriplaan - selge strateegia ja läbimõeldud tegevuskava, mis on esmaseks informatsiooniallikas potentsiaalsele investorile ja toetajatele. • Äriplaan suunab äsja tegevust alustanud ettevõtet põhjalikult läbi mõtlema oma äriidee ning selle realiseerimisega seotud probleemid. • Äriplaan on ühelt poolt ärisisene juhtimisvahend, mille abil saab ettevõte teha tulevasi äriotsuseid. Olles selgelt määratlenud oma eesmärgid, saab ettevõte ära hoida kulukaid vigu ja teha õigeid äriotsuseid. • Äriplaani koostamine vähendab ettevõtlusega seotud riske ja aitab tihti vältida ebameeldivaid üllatusi, mis võivad tabada tegevust alustanud ettevõtjat.

  8. Mida kirjeldab äriplaan? • Kes – mis eeldused on juhtidel tegutseda valdkonnas, mis kogemusi võiks esile tõsta. • Miks – miks valitakse ettevõtja raske tee, mis on pikemaajalisem eesmärk, tulevikuvisioon. • Mida – mis on konkreetne toode/teenus, teenuspakett, millega erineb teistest. • Kuidas – reaalne igapäevase tegevuse/tootmisprotsessi kirjeldus. • Kellele –kliendid, turundus. • Mis vahenditega – rahalised vahendid, inimressurss, tootmispind, tootmisvahendid.

  9. Äriplaani struktuur • 1. Äriplaani kokkuvõte • 2. Ettevõtte ülevaade, SWOT-analüüs, visioon ja missioon, eesmärgid • 3. Juhtkond ja personal • 4. Tooted/teenused ja protsessid • 5. Turundus • 6. Müügiprognoosid • 7. Konkurents • 8. Finantseerimine • 9. Riskid • 10. Finantsprognoosid

  10. Äriplaani kokkuvõte • Võtab kokku äriplaanis kirjeldatud olulisemad punktid: - ettevõtte iseloomustus (nimi, aadress, tegevusalad); - äriga alustamise põhjus; - töötajate vajadus; - milline on turuosa; - kes on kliendid ja konkurendid; - milliseid asju või teenuseid vajatakse ja kui palju see maksab (juhul, kui äriplaan esitatakse sponsoritele).

  11. Ettevõtte ülevaade, SWOT-analüüs, visioon ja eesmärgid • Ettevõtte üldandmed(nimi, vorm, osanikud, tegevusalad, juriidiline asukoht, füüsiline asukoht, kontaktandmed). • SWOT-analüüs(tugevused – nt lähedus toorainele ja seetõttu madalad varumiskulud; nõrkused - stardikapitali vähesus, et katta oma vahenditega kogu projekti; võimalused – nt koostöö saavutamine võimalike uute konkurentidega; ohud – nt kulude kasv seoses muutustega seadusandluses).

  12. Ettevõtte ülevaade, SWOT-analüüs, visioon ja eesmärgid • Visioon (milline tahetakse olla tulevikus. Nt Aastal 2009 on PanAllikas OÜ kliendisõbralik ettevõte, keda tuntakse kvaliteetse ehitustööde teenuse poolest). • Eesmärgid(nt 2009. aastal pakub PanAllikas OÜ kvaliteetset ehitusteenust, mis rahuldab nii kodumaise kui ka rahvusvahelise kliendi ootusi konkurentsivõimelise ning paindliku hinna ja õigeaegse täitmise kaudu; 2009. aastaks on PanAllikas OÜ käive üle 14 miljonit krooni).

  13. Juhtkond ja personal • Ettevõtte struktuur (tavaliselt joonise kujul). • Juhtkonna ja personali kirjeldus (kes on juhtkonna liikmed, kes kuuluvad personali, millist ettevalmistust ja kogemust nad omavad). • Töötajate palk(milline on töötajate palk, kui palju see aastas kasvab, piirkonna statistilised näitajad – keskmine palk). • Personali koolitus(millist koolitust personalile plaanitakse teha, kui suured on kulud). • Tööjõu vajadus ja värbamine (kui palju töökohti luuakse, kuidas leitakse tööjõud, millised riskid võivad tööjõuga tekkida, kuidas neid riske ära hoida).

  14. Tooted ja teenused • milliseid põhitooteid/teenuseid; • milliseid lisatooteid/teenuseid pakutakse; • kust saadakse tooraine; • kui pikk on toote eluiga; • kui pikk on garantiiaeg; • millised piirangud on kehtestatud; • tugevad ja nõrgad küljed; • Hooajalisus.

  15. Protsessid ettevõttes • Millised protsessid ettevõttes toimuvad (nt suhtlemine kliendiga, konsultatsioon; hinnapakkumine; lepingu sõlmimine; vastavate materjalide hankimine; materjalide vedu objektile; tööde teostamine objektil; tööde üleandmine-vastuvõtmine). • Toote ja teenuste paketid (nt konsultatsioon + projekteerimine + ehitusteenus; konsultatsioon + ehitusuuringu koostamine + projekteerimine + ehitusteenus).

  16. Tootmiseks või teenuse pakkumiseks vajalikud materjalid ja seadmed • Kirjeldada, millised asjad, seadmed, hooned jms on juba olemas või renditakse ning milliseid on vaja juurde, kui palju see kõik maksab.

  17. Tegutsemiskoht • Kirjeldada hoonet ja ruume, kus tegutsetakse (kas omanduses või renditakse, millises seisukorras on hooned/ruumid, millised kommunikatsioonid on olemas)

  18. Toote/teenuse arendus • Milliseid tooteid või teenuseid hakatakse pakkuma veel lisaks tulevikus (nt ehitusettevõte pakub esimesel aastal vaid ehitusteenust, järgmisel aastal aga plaanib hakata pakkuma ka omaniku järelevalve teenust)? • Millised kulutused uue toote/teenusega kaasnevad (nt uue töötaja palkamine, uue masina ostmine vms)?

  19. Hinnakujundus • Vajalik kalkuleerida toote omahind • Arvutada müügihind: toote valmistamise muutuvkulud ettevõtte püsikulud ettevõtluse finantseerimiskulud planeeritud kasum

  20. Hinnakujundus (näide)

  21. Turundus • Tuua välja praegused turutrendid (uurida statistikat piirkonna kohta). Nt kui palju selle valdkonna ettevõtteid Eestis ja piirkonnas tegutseb, millised on nende keskmised majandusnäitajad). Hea ülevaate saab: www.stat.ee • Iseloomustada turgu (milline on teie turuosa aastate lõikes tegutsemise piirkonnas – nt 2006. a 5%, 2007. a 7%; millest on tingitud turu osakaalu kasv – nt nõudluse suurenemine teenuse/toote järele; kas plaanitakse eksportida; millised tegurid aitavad kaasa turuosa suurenemisele – nt reklaamimine).

  22. Turundus • Iseloomustada oma kliente. Näiteks on klientideks ehitusettevõtted (30%), põllumajandusettevõtted (20%), teised ettevõtted (10%), kohalikud omavalitsused ja teised asutused (30%), eraisikud (10%). • Kirjeldada iga kliendi vajadusi.

  23. Turundus • Tuua välja turunduskanalid. Nt personaalne müük, hangetel osalemine, internet, kataloogid, ajalehed, ajakirjad, kauplused jt. • Koostada turunduseelarve (nt kodulehe valmistamine 5000 krooni, visiitkaartide tellimine 1000 krooni jne)

  24. Müügiprognoosid • Tuua välja, kui palju te kuus plaanite oma toodet/teenust müüa, kui suur on materjalikulu sellele, kui suur osa läheb ekspordiks. • Isegenereeruvad finantsprognooside tabelid on võimalik saada www.eas.ee

  25. Konkurents • Tuua välja otsesed ja kaudsed konkurendid (nimi, asukoht, tegevused, käive, kasum, töötajate arv, tegevuspiirkond, turuosa, kasutatav tehnoloogia, tugevad ja nõrgad küljed, koostöövõimalus). • Tuua välja teenuste ja hinna võrdlus konkurentidega.

  26. Konkurents • Tuua välja teie ettevõtte konkurentsieelised (nt tarbijale pakutav lisandväärtus, mis väljendub teenuse kvaliteedis - teenuse paketti kuulub lisaks teenustele endile (ehitus) ka know-how;konkurentidest soodsam hind jne). Ole erinev, mitte parem!

  27. Finantseerimine • Milliseid investeeringuid on vaja teha ja kuidas toimub rahastamine. Nt kallurveoki soetamine: kogumaksumus 300 000 EEK valla toetus 20 000 EEK EAS toetus 160 000 EEK pangalaen 120 000 EEK

  28. Võimalikud rahalised vahendid: • Ettevõtja oma algkapital • Toetused (valla toetus, EAS, Tööturuamet) • Laenud, liisingud, järelmaksud • Tarnijatelt saadav krediit

  29. Riskid • Millised riskid võiva teie ettevõtet tabada ning kuidas neid riske ära hoida või leevendada. Nt on riskiks ebasoodsad või ebakindlad tarne- ja müügilepingudning selle vastuabinõuks lepingute kontrollimine juristi poolt; riskiks on uued konkurendidja selle vastuabinõuks koostöövõimaluste leidmineuute konkurentidega.

  30. Finantsprognoosid • Kassavoode, kasumi ja bilansi analüüs. • Isegenereeruvad tabelid: http://www.eas.ee/vfs/2822/FinProgDetl%2020060123.xls • Äriplaanis kirjeldatu peab olema rangelt kooskõlas finantsprognoosidega.

  31. Kuidas äriplaani koostada? • Kirjutada ise www.eas.ee www.aktiva.ee • Kasutada konsultandi abi

  32. III Millist ettevõtlusvormi valida? • Kas ettevõtlus kujuneb Teie põhitegevuseks või on tegemist vaid Teie kõrvaltegevusega? • Kas Teie eesmärk on luua ettevõte, mis tagab töö ainult Teile (ja Teie perekonnale) või kavatsete luua ettevõtte, mis kujuneb tööandjaks ka teistele? • Kas Teie äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanite luua pikema perspektiiviga soliidset firmat? • Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral?

  33. Millist ettevõtlusvormi valida? • FIE • Täisühing • Usaldusühing • Osaühing • Aktsiaselts • Tulundusühistu

  34. Füüsilisest isikust ettevõtja PLUSSID: • Puudub vajadus omada partnerit. • Odavus. • Vähe formaalsusi ja lihtsus. • Ettevõtluskulude mahaarvamise õigus. MIINUSED: • Piiramatu vastutus. • Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus.

  35. Füüsilisest isikust ettevõtja Tegevuse alustamine: • Registreerimine elu- või asukohajärgse maksuameti kohalikus asutuses. • Registreerimine majandustegevuse registris. Äriseadustik § 1 – Ettevõtjaks on muuhulgas füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Äriseadustik § 78 – FIE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

  36. Füüsilisest isikust ettevõtja Äriregistris registreerimine: • Üldreeglina vabatahtlik, st see toimub FIE nõudmisel avalduse alusel. • Kohustus registreerida end FIE-na äriregistris tekib isikul juhul, kui ta on käibemaksukohustuslasena registreeritud maksuameti kohalikus asutuses ja muudel seaduses ettenähtud juhtudel.

  37. Täisühing • On äriühing, milles 2 või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingu osanik: • Füüsiline või juriidiline isik. • Ei saa olla riik ega KOV. • Uue osaniku võib täisühingusse võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.

  38. Täisühing Ühinguleping • Täisühing tegutseb ühingulepingu alusel. • Osanikud lepivad kokku ärinimes ja asukohas, tegevusalades ning sissemaksete suuruses. • Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Kasumi jagamine: Jaotamisele kuuluvast kasumiosast arvestatakse igale osanikule osa vastavalt tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

  39. Usaldusühing • On äriühing, milles 2 või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt 1 neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt 1 neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.

  40. Tulundusühistu • On äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: • tarbijate või muude hüvede kasutajatena; • tarnijatena; • tööpanuse kaudu; • teenuste kasutamise kaudu jne.

  41. Tulundusühistu • Ühistu võib asutada vähemalt 5 isikut. • Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik. • Sõlmitakse asutamisleping. • Võetakse vastu põhikiri. Vastutus: • Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. • Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40000 krooni.

  42. Osaühing • Enamlevinud äriühingu liik. • Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. • Osaühingu võivad asutada üks või siis mitu isikut (nii juriidiline või füüsiline isik).

  43. Osaühing PLUSSID: • Väiksem kapitalinõue võrreldes aktsiaseltsiga. • Osanikel võimalus mitmed küsimused reguleerida põhikirjaga. • Vähem formaalsusi. • Osanik ei vastuta kogu oma varaga osaühingu kohustuste eest. • Osanikud hääletavad vastavalt osa suurusele.

  44. Osaühing MIINUSED: • Asutamine eeldab 40 000 algkapitali olemasolu. • Osakapitali suurendamine tuleb registreerida äriregistris. • Osa võõrandamise lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud. • Osasid ei saa noteerida väärtpaberibörsil.

  45. Aktsiaselts • Aktsiaselts on ellu kutsutud ühendamaks laia ringi aktsionäre. • Aktsiaseltsi võivad asutada üks või siis mitu isikut. • Asutajaks võib olla juriidiline või füüsiline isik.

  46. Aktsiaselts PLUSSID: • Äriseadustik reguleerib aktsiaseltsiga seonduvat oluliselt rohkem. • Kapitali muutmine on paindlikum kui osaühingul. • Aktsiaid saab börsil noteerida. MIINUSED: • Suur kapitalinõue (vähemalt 400 000 kr). • Nõukogu ja kohustusliku audiitorkontrolli nõuded. • Aktsiaseltsi ülalpidamiskulud on võrreldes osaühinguga suuremad.

  47. IV Probleemid ettevõtlusega alustamisel

  48. Probleemid ettevõtlusega alustamisel Tööjõud: • probleemiks kvalifitseeritud tööjõu leidmine; • olemasolevatest töötutest pole enamik töövõimelised. Väike-Maarja Õppekeskuses teenindajaks õppijad lahkuvad samuti Tallinnasse; • töötajatel probleemid alkoholiga; • probleemid töötajate aususega. Finantsprobleemid: • alustamisel on suurimaks probleemiks finantsvahendite puudumine; • vaja kaasaegseid masinaid, kuid liisingu võtmisega kaasneb suur risk; alguses vaja suuri investeeringuid teha, kuid laenu võtmine on suur risk; • probleemiks käibevahendid, alguses ei saa töötajatele palka välja maksta; • laenutagatise puudumine; • Algkapital; • suured maksud ja palgakulud.

  49. Probleemid ettevõtlusega alustamisel Äriideede, ettevõtlikkuse puudus: • probleeme tekitab äriidee leidmine; • inimesed lahkuvad piirkonnast, see on oluliseks takistuseks uute ettevõtete tekkele. Väike-Maarjas on kõige rohkem ettevõtlikke inimesi; • ettevõtlikkuse puudus; • puudub hea äriplaan. Turg, kliendid: • turu ja klientide leidmine on kõige raskem; • turundus on kõige raskem valdkond, ei osata oma toodangut välisturule pakkuda; • alustajal turu leidmine raske ja vaja oleks eksportida, milleks puuduvad tihti oskused ja vajalik tootmismaht; • tihe konkurents; • pole turgu, kuhu müüa.

  50. Probleemid ettevõtlusega alustamisel Maa, tootmispinna puudus: • probleemiks maapuudus, et põllumajanduslikku tegevust alustada või seda laiendada; • vähe tootmispindu, peab ise ehitama ja investeerima tootmishoonetesse. Maa, tootmispinna puudus: • probleemiks maapuudus, et põllumajanduslikku tegevust alustada või seda laiendada; • vähe tootmispindu, peab ise ehitama ja investeerima tootmishoonetesse. Vald ei toeta: • vald peaks ettevõtjaid rohkem toetama; • praegune kohaliku omavalitsuse poolt pakutav 10 000 kroonine starditoetus on liiga väike, et ettevõtlust soodustada; • Rakke vallal puudub ettevõtlustoetus.

More Related