1 / 22

LIBLIKAD

LIBLIKAD. Liblikalisi nimetatakse ladina keeles “soomustiivalisteks” (Lepidoptera), sest nende tiivad ja keha on kaetud värviliste soomustega ehk lamenenud karvadega. Karvad aitavad säilitada kehasoojust ja moodustavad tiibadele kireva mustri. PÄEVALIBLIKAD Päevase eluviisiga

rowdy
Download Presentation

LIBLIKAD

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. LIBLIKAD

  2. Liblikalisi nimetatakse ladina keeles “soomustiivalisteks” (Lepidoptera), sest nende tiivad ja keha on kaetud värviliste soomustega ehk lamenenud karvadega. • Karvad aitavad säilitada kehasoojust ja moodustavad tiibadele kireva mustri.

  3. PÄEVALIBLIKAD • Päevase eluviisiga • Tiivad erksavärvilised

  4. HÄMARIKULIBLIKAD • Öise eluviisiga • Tavaliselt tuhmi hallikaspruuni värvi • Jässakama kehaga

  5. Liblikad on taimtoidulised. Liblikad toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalselt kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. Mõnedel imilont puudub ja nad ei toitu üldse.

  6. Imilont puhkeolekus on kokku keerdunud

  7. Imilont on õienektari imemiseks lahti keerdunud

  8. Puhkeolekus

  9. Liblikaid võib sageli näha õitel toitumas. Oma jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nad nektari maitset. Lõhna tunnevad liblikad tundlatega.

  10. Liblikad arenevad täismoondega

  11. Paljudes maades on looduskaitse alla võetud apollod kui väljasuremisohus olevad liblikaliigid. • Eestis esineb nendest mustlaik-apollo.

  12. LIBLIKATE MITMEKESISUS • Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi. • Liblikaid ei leidu vaid igilumega kaetud aladel ja kõrbete kõige kuumemates piirkondades.

  13. ADMIRAL PUNANE ADMIRAL VALGE ADMIRAL KOLLANE ADMIRAL Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 6,5-7 cm.Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all.

  14. PÄÄSUSABA Eesti suurim päevaliblikas Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, „sabad“, mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba röövikutel on nääre, mis eritab vastikut lõhna, et vaenlasi peletada.

  15. Võrktiib Valgetäpp-kuldtiib Lapsuliblikas koerliblikas Niiduöölane

  16. Suurimad ratsuliblikad elavad troopikas. Ornitopterite (tõlkes "linnutiib") tiibade siruulatus küünib kuni 18 sentimeetrini.

  17. LIBLIKATE ROLL LOODUSES • Tolmeldavad õistaimi NAERILIBLIKAS

  18. 2) Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi Siidiliblikas siidiliblika röövik

  19. 3) Riidekoi rikub inimese riideid

  20. 4) Paljude liblikate röövikud toituvad taimedest ja on taimekahjurid Nt. kapsaliblika röövik toitub kapsa lehtedest.

More Related