1 / 15

Muuseumiõpe

Muuseumiõpe. Virve Tuubel giid – metoodik Eesti Rahva Muuseum Eesti Muuseumiühingu juhatuse liige, muuseumiõppe koordinaator. Muuseumiõpe. Õppimine muuseumis baseerub museaalidel olles nii kvalitatiivselt erinev õppimisest mis baseerub abstraktsetel ideedel ja tekstil.

rufin
Download Presentation

Muuseumiõpe

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Muuseumiõpe Virve Tuubel giid – metoodik Eesti Rahva Muuseum Eesti Muuseumiühingu juhatuse liige, muuseumiõppe koordinaator

  2. Muuseumiõpe Õppimine muuseumis baseerub museaalidel olles nii kvalitatiivselt erinev õppimisest mis baseerub abstraktsetel ideedel ja tekstil

  3. Museaalidel põhinev õppimine • Äratavad tähelepanu • Motiveerivad • Inspireerivad • Stimuleerivad uudishimu ja ettekujutusvõimet • Ärgitavad mõtlema laiemale sotsiaalsele ja kultuurilisele kontekstile • Kokkupuude nendega on nauditav • Kuid nad ei räägi iseenda eest …

  4. Definitsioon • Muuseumiõpe on muuseumi võimuses olevate õpetus- ja kasvatustaotluste suunitletud elluviimine. Muuseumiõpe tegeleb inimese arendamise ja kasvatamisega muuseumis ning teaduslikkuse ja meetodid selleks tagab muuseumididaktika (Rump,1998:117). • Muuseumipedagoogikaon piirteadus, mis uurib • muuseumikommunikatsiooni vorme, • museaalidega seotud teadmiste edastamist inimestele, • muuseumipedagoogide tegevusega seotud põhiküsimusi, sh metoodikat ja abimaterjale (Sofka,1998:87-88; Hooper-Greenhill, 200:229).

  5. Õppimine muuseumikeskkonnas • esemeline pool- näitlikustamine • taasloodud ajaloolised keskkonnad – võrdlusvõimalus tänapäevaga • käitumine museaali ja koopiaga- eristamine, erinevate käitumismallide põhjendus • isetegemine, kogemine- käeline tegevus, erinevate tajude kasutamine • indiviidina käitumine rühmas- sotsialiseerumisprotsess • õppimine tavapärasest erinevates olukordades- keskendumisharjutus, loomingulisus • mitmete õppeainete lõimimise võimalus- eelnevalt õpitu ja omandatu süntees

  6. Giididest muuseumipedagoogideks • 1988 Eesti Muuseumiühingu asutamine • 1994 esimene muuseumipedagoogi ametikoht • 1995 erialaajakiri “Muuseum” • 1998 Müncheni MZ konverents “Muuseumipedagoogika muutuvas ajas” regulaarsed muuseumitunnid ja õppematerjalide koostamine, koolitused • 2002 magistritöö “Muuseumi ja kooli koostöömudelid” • 2007 TÜ -s kursus “Muuseumipedagoogika ja kommunikatsioon”

  7. Hariduslikud tasandid muuseumis • formaalne tasand - muuseumiõpetus liitub selgesti väljastpoolt määratletud eesmärkidega, eelkõige koolide õppekavadega; • mitteformaalne tasand – muuseumi üldised õpetus- ja kasvatusülesandeid.

  8. Koostöö kooliga Eesti muuseumid on oma pedagoogilises töös pannud üha rohkem rõhku formaalharidust toetavate programmide ja õppematerjalide väljatöötamisele. Koostööd tehakse erinevate ainesektsioonidega, tihedamalt ajaloo-, kunstiõpetuse-, loodusainete- ja käsitöösektsiooniga

  9. Muuseumiõpe ekskursioonid muuseumitunnid õppematerjalid lavastused rollimängud programmid projektid individuaalõpe

  10. Sihtgrupid • alusharidus • 1. kooliaste • 2. kooliaste • 3. kooliaste • gümnaasium • üliõpilased • pered, jt grupid • täiskasvanute grupid

  11. Probleemid • Aeg ( ainetunnis ei jõua muuseumis käia, jne) • Raha

  12. Lahendused • Muuseumide haridusprogrammid võiksid ja peaksid olema koolihariduse loomulik osa • Muuseumipäev/ad • Muuseum kooli – teabepäevad, muuseum kohvris, jne

  13. Miks muuseumiõpe Muuseumiõppe teadlik ja oskuslik planeerimine aitab õppijal saada muuseumist teadmisi ja tagab oskuse hariduse omandamiseks ka väljaspool kooli. Kõige olulisem, et tekib arusaam muuseumist kui meediumist ja teadmiste allikast. Muuseumist saadav haridus on mitmekülgne kuna hõlmab erinevaid koolidistsipliine, kasvatab külastajat ja pakub vaba aja veetmise võimalusi.

  14. Kasutatud kirjandus • Hooper-Greenhill, E. 1991. Museums for education. – Museum and Gallery Education. Leicester, 171–186. • Hooper-Greenhill, E. 1996. The educational Role of the Museum • Hooper-Greenhill, E. 2000. Museum and the Interpretation of Visual Culture. London and New York. • Jürgensen, F. 1998. Museumspädagogik – ein Fach oder viele Fächer. München, 64–80. • Kolb, P. 1998. Museumspädagogik and Schule. – Berufsfeld Museumspädagogik im Wandel. München, 135-138. • Rump, Hans-Uwe.1998. Museumspädagogik und Schule. – Berufsfeld Museumpädagogik im Wandel. München, 115–124. • Sofka, V. 1998. Anforderungen an eine Museumpädagogik für das 21. Jahrhundert – Bestandsaufnahme und Erwartungen. München, 81–100.

  15. Kontaktid muuseumidega Muuseumide infoportaal: www.muuseum.ee Muuseumiõppe koordinaator: Virve Tuubel virve@erm.ee

More Related