Riskianalüüs

1. Riskianalüüs Jaan Kiviall

2. Kellele, milleks on vaja? • Tööinspektorile? • Tööandjale • Töötajale Tööandja: • Kaitsevahendid, • Abinõud, • Ohutusjuhendid, juhendmine • Tervisekontroll jm

3. Kellele vaja? Töötaja: • Arusaamine, milleks ohutusnõuded, • Oskus vältida ohtu, mille kohta polegi konkreetseid juhiseid antud,

4. Töötajate kaasamine • Töötajad paremini kursis riskidega, • Parem RA kvaliteet, • Seisab paremini meeles.

5. Millele tugineda? • Õigusaktid, TTOS ja määrused, • Standardid, • Hea tava, • Kirjandus. • Vajadusel spetsialistide abi.

6. Ei ole ühekordne tegevus • Vaja korrigeerida muutuste korral, • Saame targemaks ajapikku, • Kõigi nõuete järgi põhjalikult korraga ei jõua.

7. Meetodid • Selgitada, millised meetodid sobivad konkreetsel juhtumil. • “Hindamislehe meetod” sageli otstarbeks ainult esialgseks ohtude tuvastamiseks

8. Vormistamine • Süsteemne, • Eraldatud tähtsad ja vähetähtsad riskid, • Olulisemad ohud ettepoole, • Arenev süsteem, • Hõlpsasti kasutatav: -ettevõtte riskid, -struktuuriüksuse riskid, -töökoha riskid, -töötaja riskid • Elektroonselt vormistamine spetsiaalse programmiga.

9. ETTA juhendmaterjal “Riskihindamise olulised tegurid” I Üldinfo II Riskihindamine – üldine III Ohutegurite tuvastamine ja ennetusmeetmete valimine – üldine IV Ohutegurite tuvastamine ja ennetusmeetmete valimine – eri sektorid ja töövaldkonnad

10. Tegevuse 5 astet • Teabe kogumine. • Ohutegurite tuvastamine. • Ohuteguritega seotud riski hindamine • Tegevuste kavandamine riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks. • Riskihindamise dokumenteerimine.

11. Teabe kogumine • Millist teavet oleks vaja koguda. -selgitada standardid, millised käsitlevad vaadeldavaid töid, seadmeid või keskkonda, -kemikaalide ohutuskaardid, -otsida teavet teadus- ja tehnikakirjandusest jm. • Soovitus pöörata tähelepanu neile töötajatele, kes on ohtude suhtes tavalisest tundlikumad, näiteks rasedad, noored töötajad ja puuetega inimesed, soovitus mitte unustada alltöövõtjaid ja külastajaid.

12. Ohutegurite tuvastamine • Algul üldiseohutegurite kontroll-loendi alusel, hiljem aga detailsemakontroll-loendi alusel. • Näiteks on üldises kontroll-loendis loetletud teiste hulgas ohutegurid: -ebatasased või libedad pinnad, -sõidukid ja liikuvad masinad, -liikuvad masinaosad. • Viimases väljaandes on lisatud ohuteguritele veel “Stress, vägivald, ahistamine (kiusamine)”

13. Ohutegurite tuvastamine Detailsemastkontroll-loendist leiame täpsemad küsimused, näiteks liikuvate masinaosade kohta: • kas masinatel on ohtlikke liikuvaid osi, millel puuduvad kaitseseadised? • kas masina kaitseseadisest piisab, et takistada töötaja kämbla, käsivarre vm kehaosa kokkupuutumist ohtliku liikuva osaga? • kas masina liikuva osa vastu võib sattuda mõni ese? • kas masinat saab määrida või õlitada kaitseseadiseid eraldamata? • kas masina käitaja ulatub kergesti toitelülitini jm?

14. Ohutegurite tuvastamine Detailsem kontroll-loend on esitatud algul ohutegurite järgi, siis aga mõnede spetsiifiliste valdkondade kohta: • kontoritöö, • ehitus, • autoremont, • toiduainetöötlus, • puidutööstus, põllumajandus • ja väikesed karjäärid. Kontroll-loenditele on lisatud mõned võimalikud meetmed riski vähendamiseks. Näiteks plahvatusohu kohta üks küsimustest on “Kas töökohas kasutatakse plahvatusohtlikke aineid?” Soovituslik meede “Kasutage ventilatsiooni ja tehke ainete töökoha õhus sisaldumise järelevalvet.”

15. Ohutegurite tuvastamine • Peale „ei“ ja „jah“ märkida on veel lahter „ei oska öelda“. • Edaspidi tuleks täpsustada ka nende ohutegurite (mitte)olemasolu. Selleks on abi detailsemate suunavate küsimuste läbiarutamisest.

16. Riski hindamine Riski hinded on soovitatud antud juhendis määrata kolmel tasemel: • madal (1), • keskmine (2) ja • kõrge (3). Tõenäosus: • Väga ebatõenäoline: ei tohiks ilmneda töötaja kogutöötamise aja jooksul kordagi. • Tõenäoline: võib ilmneda töötaja kogu töötamise ajajooksul ainult paar korda. • Väga tõenäoline: võib ilmneda töötaja kogu töötamise ajajooksul korduvalt. Kahjulikkus: • Mõõdukalt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis ei põhjustapikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged haavad, silmaärritus,peavalu jms). • Keskmiselt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis põhjustavadküll kergeid, aga pikaajalisi või reeglipäraselt korduvaidkahjustusi (näiteks haavad, kerged luumurrud, teise astme põletushaavad piiratud osal kehapinnast, nahaallergia jms). • Väga kahjulik: õnnetused ja haigused, mis põhjustavadraskeid ja püsivaid kahjustusi ja/või surma (näiteksamputatsioon,puuet põhjustavad rasked luumurrud,teise ja kolmanda astme põletushaavad suurel osalkehapinnast jms).

17. Hinnang juhendile • Selge, • Lihtne • Sobib eriti neile, kes teevad riskianalüüsil esimesi samme. See võimaldab oma jõududega teha oluline samm kas riskihindamise alustamiseks või selle täiendamiseks algstaadiumis. • Detailsemast ohtude ja võimalike meetmete loetelust võivad midagi täiendavat leida ka kogenumad riskianalüüsi tegijad. • Terminoloogia. Juba pealkirjast võib lugeda, et jutt käib riskide hindamisest, mitte riskianalüüsist, mida käsitavad töötervishoiu ja tööohutuse seadus jt õigusaktid. Tegu on siiski enam-vähem (mitte päris) sama asjaga ja see ei tohiks sisuliselt väga segada, eriti töö algetapil. • Ei taga täielikku vastavust kõigile õigusaktide nõuetele. Siiski kasulik.

18. LÕPP Tänan kuulamast!