490 likes | 853 Views
Toiduainetööstus “masu” tingimustes Rakvere 26.11.2009. Sirje Potisepp juhataja. Eesti Toiduainetööstuse Liit. 26.11.09. Eesti Toiduainetööstuse Liit. Liikmed:. Logod:. otseliikmeid 40 erialaliite 4 kokku liikmeid ~100. Eesti Toiduainetööstuse Liit. 26.11.09.
E N D
Toiduainetööstus “masu” tingimustes Rakvere 26.11.2009 Sirje Potisepp juhataja Eesti Toiduainetööstuse Liit 26.11.09
Eesti Toiduainetööstuse Liit Liikmed: Logod: • otseliikmeid 40 • erialaliite 4 • kokku liikmeid ~100 Eesti Toiduainetööstuse Liit 26.11.09
Eesti toiduainetööstus numbrites,2008* • Suurim töötleva tööstuse haru Eestis, moodustades 16,7% töötleva tööstuse kogutoodangust • Annab ca 2% SPK-st • Kogutootmine 2008.a. 16,6 miljardit krooni, 2007 .a. oli 17,8 miljardit EEK • Toodang suunatud põhiliselt siseturule, ekspordi osa müügis 26,8% s.o. osatähtsus 9% kogu riigi ekspordist • Annab tööd 16,7 tuhandele inimesele, mis on 3,5% tööhõivest • Ettevõtteid ~360, enamus nendest mikro- ja väikesed ettevõtted • Suurim haru piimatööstus, moodustades toiduainetööstuse toodangust 28,4%, järgnevad jookidetööstus (20,7%) ja lihatööstus (18%) *Põllumajandusministeerium Eesti Toiduainetööstuse Liit 26.11.09
Eesti toiduainetööstuse struktuur Eesti Toiduainetööstuse Liit 26.11.09
Toiduainete ja jookide eksport, 2009:
Põllumajandussaaduste eksport peamistesse partnerriikidesse (%)
Ettevõtete investeeringud I kvartalis 2009
Probleemsed kohad tootjate vaatenurgast: Väike turg, suur konkurents Tootearendusele pööratakse vähe tähelepanu Vähene koostöö teadus- ja arenduskeskustega Kvalifitseeritud tööjõu puudus Kaubanduskettide räige terror Välisturgude kaitse oma maa tootjaile Poliitilised otsused Sotsiaalne tootjate survestamine
SISERIIKLIK KAUBANDUS: Eesti toidu- ja esmatarbekaupade jaekaubandusettevõtete turuosad Arvutused teostas Kaupmeeste Liit Turuosa: jaeketi jaekaubanduse netokäive jagatud Statistikaametis avaldatud peamiselt toiduga kauplevate jaekaubandusettevõtete müüginumbritega ETK- andmetes on ka ehituskaupade keti, mööblikaupade, kaubamajade käibed, kuid peamine müük moodustub toidu- ja esmatarbekaupade müügist.
Toidukaupade sortiment Eesti kauplustes: • Keskmine kodumaise toidukauba osakaal (uuringus osalenud kauplused) 2008 – 63%, 2007 – 64 %, 2009– 64% • Konsumi kett keskmiselt 71 % • Selver ja Maksimarket keskmiselt 69% • Rimi kett 54 % • Stockmanni toiduosakond 46% • Rahalises käibes langes kodumaiste toodete osakaal 2008 - 27-st tootegrupist 18-s, 2009 – 17-s • Importtooteid pärineb 2009 – 39 riigist,2008 - 42 riigist, 2007 – 37 riigist • Soome (16% impordist), Läti 12 %, Poola 8% Allikas: Toidukaupade positsioon siseturul 2008,2009 EKI uuring Eesti Toiduainetööstuse Liit 4.11.09
Kodumaise toidukauba ostueelistuste muutuste põhjused:sisemised ja välimised • Raskendatud kodumaisuse määratlemine (teenustööd – “Tere kohvikoor”, tooraine päritolu “Järlepa kalkun”) • Importtooraine kasutamise suurenemine (“sealiha”) • Negatiivne meediakajastus (“kräpp”) • Eksitavast kaubamärgistusest tingitud maine langus (nt kali, kohuke, sojatooted, jäätised, Rannamõisa kana jne) • Vähenevad tarbija poolt kodumaistele toidukaupadele omistatud iseloomulikud omadused nagu: *püsiv ja kõrge kvaliteet *vähene lisaainete sisaldus *soodne hind
Toidukaupa peetakse kodumaiseks, kui … (% vastanutest, kes pidasid seda “väga oluliseks”)
Kodumaise ja importtoidukauba eristatavus ostmisel (% vastanutest)
Tarbija peab toitumist tervislikuks, kui süüakse: • NAISED: • enam puu-,juur- ja köögivilju • väherasvaseid tooteid • kodumaiseid toiduaineid • tasakaalustatult toiduaineid MEHED: • regulaarselt • mitmekesiselt • keemiavabu toiduaineid Allikas: Omnibussi uuring sept- okt’2008
Tarbijatena peaksime arvestama: • TERVISEKÄITUMISEGA, mida võib eristada mitmeti: • Tervist tugevdava käitumisena (tervisesport) • Tervist säilitava käitumisena (osalemine terviseuuringutes) • Tervist ohustava ehk riskikäitumisena (halvad harjumused)
Ülekaalulisus - 21.sajandi katk • Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel on maailmas üle ühe miljardi ülekaalulise inimese • Kogu Euroopa Liidus võib üle 200 miljoni täiskasvanu olla ülekaalus või rasvunud • Ülekaaluliste kooliõpilaste arv Euroopa Liidus tõuseb umbes 400.000 võrra aastas • Ülekaal on riskitegur mitmetele tõsistele haigustele – südamehaigused, kõrgvererõhutõbi, liigesepõletik, vähktõbi • Ülekaaluga seotud haiguste ennetuseks ja raviks kulub juba praegu Euroopa Liidu liikmesriikide tervishoiukuludest 2–8 %
Toitumise 4 tervisereeglit Tasakaalustatus Mõõdukus Vastavus vajadusele Mitmekesisus
INNOVATSIOON Tooteinnovatsioon Protsessiinnovatsioon Pehmed uuendused INNOVATSIOON TOIDUTÖÖSTUSES:
Innovatsioon toidutööstuses: • Tooteinnovatsioon(pakend,toode jms.) • Protsessiinnovatsioon(tehnoloogiline, energiaga seotud, efektiivususe tõus jms.) • LISAKS “pehmed uuendused”: • Organisatsioonilised uuendused (IT,logistika,e/v juhtimissüsteemide ümberkorraldamine, toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimissüsteemi (ISO) rakendamine,kvaliteedistandardi sertifikaadi (BRC) taotlemine jms.) • Turunduslikud uuendused (e/v nimede brändistamine,reklaamid)
2009 aasta toiduäris: • Tugev surve hindadele • Kaubandus küsib lisa • Üksikud ülevõtmised • Eksport stabiilne, aga kasvuta • Kulubaasi vähendamine • Tootmise efektiivistamine • Üleinvesteerinud “kõrbevad” • Innovatsiooniaasta
Eesti Toiduainetööstuse Liit Milleks efektiivsus? • Tooraine kallineb oluliselt • Tootmise sisendkulud kasvavad • Jaekaubanduse surve tugevneb • Erakordselt tihe konkurents • Efektiivsust ei saavuta vaid kulude kärpimisega Tööstusettevõtte on muutumas “vorstiks võileiva vahel”, mida mõlemat poolt suure jõuga kokku surutakse
Eesti Toiduainetööstuse Liit Efektiivsus ei ole vaid uued masinad... I samm - Inimeste mõttemaailma muutmine, uute ideede genereerimine ja katsetamine,koolitus II samm - Tehnoloogiline areng ja investeeringud seadmetesse,”know-how” III samm - Koostöö teadusasutustega uute tehnoloogiate väljatöötamiseks, riigipoolsed meetmed
Eesti Toiduainetööstuse Liit Lisandväärtus hõivatu kohta toiduainetööstuses 2000–2006
2010 aasta – tooted Hinnasurve jätkub Tootevalik aheneb riiulitel Private label kasvab – kelle võit? Innovatsioon on väheste pärusmaa, aga pikas perspektiivis ainuõige 2010 aasta toiduäris: • 2010 aasta – üldine • Hea tulemus = 2009 aasta resultaat • Laenukohustused kägistavad • Kulubaasi jätkuv kärpimine • Tööjõuefektiivsuse kasv • Investeeringuid minimaalselt • Ülesostmiste ja ühinemiste hoogu ei tule
Sektori konkurentsivõime määravad tulevikus: • Toote funktsionaalsus • Toote tervislikkus • Toote esteetilisus • Tervisekäitumine • Toitumisgenoomika
Eesti Toiduainetööstuse Liit Kokkuvõtteks: • Toidutööstusettevõtte on tänases olukorras mitmete erinevate survete keskmes • Efektiivsus ei ole vaid kulude kärpimine, võimalusi tuleb vaatada laiemalt • Tootearendus/innovatsioon on muutunud üheks olulisemaks konkurentsieeliseks • Tootearendusega tuleb tegeleda süsteemselt ja eesmärgistatult. Toodete eluiga lüheneb, tuleb olla kiirem, paindlikum • Tulevikutegijad on tugevad, efektiivsed tööstused
GDA – märk igapäevastest vajadustest (Guideline Daily Amounts)
GDA kasulikkus Lihtne ja selge süsteem tarbijale, ostuhetkel kiirelt haaratav Võimaldab paremini tarbijatel toitumis- harjumusi kontrollida ja ületarbimist vältida Objektiivne ja teaduspõhine, samal ajal ei diskrimineeri ja on terviklik tarbija jaoks GDA kasulikkus tarbijale:
Kampaania sisu • Teavituskampaania toimumise ajal kannavad kõikide kampaaniaga liitunud toiduainetööstuste kodumaiste toodete hinnasildid kauplustes rahvuslipu märki • Kampaania aeg: juuni’ 2009 – juuli’2010 Eesti Toiduainetööstuse Liit 4.11.09
Millistel toodetel on õigus lipumärgile • Tooted, mis kannavad kauplustes lipumärki, on toodetud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes • Lipumärgi saamiseks aluseks statuut, “toodetu” defineeritud Toiduseaduses • Suurim lisandväärtus toodetele on antud Eestis • Tooted on loodud Eesti töötajate poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades Eesti Toiduainetööstuse Liit 4.11.09
Eesti Toiduainetööstuse Liit NÄITEKS NII:
Tarbijate teadlikkus märgistuse osas (1): • 50% tutvub alati või sageli pakendil oleva teabega • 27% loeb harva • 10% loeb pakendil esitatud teavet vaid toote esmakordsel ostmisel • 12% elanikest väidab, et ei loe teavet kunagi • 70% elanikest väidab, et usaldab tootja poolt pakendil esitatud teavet • enim tähelepanu pööratakse säilivusajale • 18-24 – aastased pööravad enam tähelepanu kalorite,vitamiinide ja minaraalainete hulgale • 25-49 – aastased aga säilitusainete sisaldusele • pakendi teabele pööravad enam tähelepanu naised,jälgides enim kalorite hulka ja rasvasisaldust *Emori uuringu andmetel
Eesti Toiduainetööstuse Liit Tarbijate teadlikkus märgistuse osas (2): *toitumisalane teave (teave energiasisalduse, valkude, rasvade,süsivesikute jt. toitainete kohta) mõjutab 53% elanike ostuotsuseid,15%-le on see teave valikute tegemisel väga tähtis *50% peavad toitumisalast teavet oluliseimaks piimatoodete,teised 50% kõikide toodete puhul *2/3 elanike hinnangu põhjal ei valmista soovitud teabe leidmine pakendilt probleeme *50% vastanutest eelistab toitumisalase teabe esitust pakendil näitlikul (näiteks tabeli) kujul *toote pakendil toodud koostisosade loetelu järjestuse tähendust teab igast kümnest elanikust vaid 1 *Emori uuringu andmetel
Huvitatus toidu- ja toitumisalasest infost* (% vastanutest) *Konjunktuuriinstituudi andmetel
Kuidas on toitumisharjumused majandussurutise tingimustes muutunud* *Konjunktuuriinstituudi andmetel
Tulevikuks: • Riigi tugi oluline oma maa tootjatele (siseriiklik,eksport) • Luua (või arendada edasi olemasolevaid) tugevad ja usaldusväärsed Eesti toidumärgid (või märk) • Tarbijate teavitamine, harimine • Toetada igati noortele suunatud tegevusi
Taust: Toidukaubamärgiste tuntus 2006.a. 92% 2006.a. 77% 2006.a. 82% 2006.a. 74% 2006.a. 63% 2006.a. 65% Allikas: EKI uuring
Eesti Toiduainetööstuse Liit 2008-2009säästlikkus, tarbijapoolne hinnasurve*
Eesti Toiduainetööstuse Liit “Mahl – tervislik ärataja”
Mõõdukus kõiges ja kõikjal! Tänan tähelepanu eest! www.toiduliit.ee