Geoökonoomilised riskid ja määramatused

1. Geoökonoomilisedriskid ja määramatused Erik Terk, Tallinna Ülikooli strateegilise juhtimise ja tuleviku-uuringute professor

2. Muutuv globaalne majandus. Mis tüüpi riskid? • Avatud majandusega Eestis olema harjunud pidama eelkõige oluliseks rahvusvahelise majanduse konjunktuuritsükleid. Kui meie jaoks kättesaadavatel turgudel nõudlus tõuseb läheb Eestil hästi, kui seal majanduskasv alaneb, siis kehvasti. On eeldatud: peale suuremat või väiksemat langust nõudlus meie sihtturgudel jälle tõuseb, kõik jätkub. • Üldine rahvusvahelise majanduse arengumudel tundus enam-vähem etteantuna: globaliseerumine, majanduste üha suurem põimumine, globaalsete väärtusloomeahelate pikenemine jne. • Hulk aega ei ole see enam nii. Maailmamajandus „keeldub“ varasema mudeli alusel käitumast. Riskid ja määramatused. Mis toimub?

3. Mis on geoökonoomika? • Majandusvõimu jaotus maailmas (riikide ja riikide plokkide vahel) • Globaalse majandusvõimu teostamise ja ümbermängimise viisid ja tagajärjed • ChatamHouse`i definitsioon: Interplay of internationaleconomics, geopolitics and strategy. Järeldus: geökonoomiline maadlus ei ole isoleeritud geopoliitilisest.

5. Kuidas on maailm muutunud: • Kolm arengustaadiumit: • a) rahvusriigid geopoliitilises maailmas; • b) geopoliitika taandumine ja (majanduskeskne) globaliseerumine • c) geoökonoomilisekonkurentsi maailm

6. Rahvusriigid geopoliitilises maailmas („üleeilne ilm“) • Perioodi kestus: umbes 1980ndate aastate keskpaigani • Ülemine kiht: geopoliitika („Suur malelaud“), suuresti bipolaarne maailm • Allpool: rahvusriikide majandused ja poliitikad • Riikide roll majanduses nõrgenev kuid siiski küllalt oluline. • Firmade rahvusvaheline tegevus laienev, kuid riikide poolt kontrollitud. Multinatsionaalsed firmad selgelt riigipõhised. Üksikute eranditega nagu RoyalDutch Shell

7. Globaliseerumise võidukäik („Eilne maailm“ ) • Perioodi kestus: alates 1980natest, eriti 1990ndate algusest. Tugev seos bipolaarse maailma lõpuga. Geopoliitika kommunistliku leeri tagasihoidmise mõttes kaotab aktuaalsuse. • Majanduse rahvusvahelistumise oluline kiirenemine, igasugune protektsionism kuulutatakse olevat „out“. Dereguleerimine. Reaalsuses suuresti finantskapitali keskne protsess, portfellinvesteeringud suurenevad oluliselt kiiremini kui FDI . „Kuldsed hullusärgid ja elektroonilised hordid“ (Th. Friedmann )

8. Globaliseerumise võidukäik ( „Eilne maailm“ ) • Kategooria „riik“ analüüsiühikuna rahvusvahelises majanduskeskkonnas toimuvate muutuste käsitlemisel üritatakse panna küsimusmärgi alla. Riigi asi olevat teha end võimalikult „õhukeseks“. • Ennustati lihtsalt multinatsionaalsete firmade (tegelevad eri turgudel) asemel transnatsionaalsete firmade teket (näide: Nestle). „Igas mõttes rahvusvahelised“, • seos päritolumaaga minimaalne. • Rahvusvahelise majanduse mängureeglid ja nn supranatsionaalsed institutsioonid kontrollitud Lääne, eelkõige USA poolt.

9. Tänane maailm: Globaliseerumise võidukäigu pidurdumine • Tagasilöögid globaliseerumises alates 1990ndate a-telõpust. MAI päevakorrast maha võtmine, WTO laienemise blokeerumine, antiglobalistlikud liikumised. • Esialgu tundus, et probleem on ikkagi valdavalt arengumaadega (ka Araabia maadega) ja väikesearvuliste „roheliste“ ja lokaalsete kultuuride pärast muretsejatega. Asi oli aga laiem. • Selgus, et põhivõitjaks globaliseerumisest ei olnud mitte Lääs vaid Hiina. Tootmise liikumine Aasiasse. Chimericafenomeni teke. • Just arenenud maades tekkisid suured lõhed elanikkonna grupiti ja regiooniti. Trump, Brexit, Prantsuse „kollasärgid“. Pluss nn kultuurisõjad.

11. Suuremate riikide osatähtsuse dünaamika maailmamajanduses ostuvõimega korrigeeritud SKT alusel ja selle prognoos aastaks 2030

13. Geoökonoomiline kondiproov ( „ Tänane maailm“) • Trump ja Brexit ei ole juhuslikud häired globaliseerumise võidukäigus • Võtmetermineid: uusmerkantilism, kontrollitud globaliseerumine (guardedglobalisation), riigipoolse (tihti viskleva ) sekkumise tugevnemine, riigikapitalismi elementide tugevnemine majanduspoliitikates • Firmade käitumise muutumine nii välismaise kui sisemaise surve tulemusel. Reshoring. • Rahvusvahelised väärtusloomeketid pigem lühenevad. • Protsessi tugevdab oluliselt maailma majandusvõimu jaotuses toimunud muutused , eelkõige Hiina tõus

14. Kas domineerimissuhted muutuvad ? • Mitte ainult ainult uute majandusvõimupooluste tõus vaid ka võitlus selle üle, kellest saab tulevikus maailmas majandusvõim nr. 1, maailma majandusliider. • Hiina on olnud Lääneriikidest edukam mitte ainult oma majanduse kasvatamisel vaid ka endakeskse nn suurmajanduspiirkonna kujundamisel. Sinna kuuluvad ka riigid, kes on geopoliitiliselt mitte Hiina vaid USA liitlased: Jaapan, Korea, Austraalia, NZ. • Hiina loob nii uusi supranatsionaalseid majandusinstitutsioone kui üritab tugevdada oma positsioone olemasolevates, Lääne poolt domineeritavates ( WB, IMF jt ) • Vähemalt esialgu ei ürita ta lüüa uppi rahvusvahelist valuutasüsteemi, selle funktsioneerimine on talle kui eksportivale maale kasulik. Kas olukord võib muutuda? • Valuliselt võtab Lääs Hiina Belt and Road Initsiatiivi. Arvatakse siiski , et Eli vastuseis on siiski vähem põhimõtteline kui USA oma ja võib peale mõningaid kompromisse leevenduda.

15. Geoökonoomika ja geopoliitika • Võitluess liidripositsiooni pärast maailmamajanduses lisandab majanduskonkurentsi ka geopoliitilise võitluse elemente , USA kartus liidripositsiooni kaotuse pärast on laiem. • Kui plahvatusohtlik on see kokteil geoökonoomikast ja geopoliitikast? Enamik eksperte arvab siiski, et otsese (sõjalise) konfliktini USA ja Hiina vahel asi ei lähe. Vastasseisul pole ideoloogilist fooni ja mõlemal poolel on liiga palju kaotada. • Tugev vastasseis USA ja Hiina vahel tugevdab mõnevõrra Venemaa poliitilist manööverdamisruumi. Just geopoliitilises, mitte geoökonoomilises mõttes. Majanduslikult on Venemaa nii praegu kui ettenähtavas tulevikus kaunis nõrk mängija. • .

17. Reaalsus ja selle taju • Oluliseks tagasilöökide põhjuseks tuluerisuste suurenemine erinevate elanikkonnagruppide ja regioonide vahel ja seda just arenenud maades. • Veelgi olulisem kui reaalne kaotus tuludes, sh osa keskklassi „väljauhtumine“ on ebakindlus, kartus, et tulud võivad langeda. • WB uuring: Ebakindlus tööhõives ja tulevastes tuludes ( NB, tööhõive paindlikkus: projektipõhine, osaline ja ajutine tööhõive („tööampsud“ ), prekariaat, vajadus pidevaks ümberõppeks jne ) tekitab efekti, et inimesed paigutavad end subjektiivsel 10 pulgalisel majandusliku hakkamasaamise redelil kaks pulka allapoole võrreldes nende tegeliku majandusliku seisundiga.

18. Kuhu keerab? • Protsessi dünaamika võib jätkuda erinevalt: blokistumine, sulgumine riikide tasandil, lihtsalt „pidev ümberloksutamine“ . Ka (osaline) tagasipööre majandusliku avatuse ja universaalsete reeglite tähtsustamise suunas pole välistatud, kuid eeldab mingit uut tasakaalu võtmeriikide (sh uued tõusjad) vahel. Milline see võiks olla ja millal saabuda, sellele ei osata vastata. • Väikeriikidele on üldiselt avatus ja universaalsed mängureeglid kasulikud. Poliitilise jõuga nad midagi mõjutada ei suuda. • Eesti pluss on kuulumine Eli, ELil kaubandusläbirääkimistel tugevad positsioonid. Samas maailma kasvavad turud ei asu Euroopas. • Milline peaks olema sellises situatsioonis Eesti välismajanduspoliitika ja välispoliitika?

20. Alternatiivsed arengud ja võimendused • Joonisel nn siseringis toodud kategooriate „globaalsete majanduspooluste konfliktsus“ ja „majandussuhete domineeriv trend maailmas“ osas tuleb arvestada erinevate alternatiivsete arengutega. Nende dünaamika ei toimu isoleeritult vaid seostatult nii (geo)poliitikaga kui arengutega ökoloogiliste ja migratsioonilistega teemade vallas. Mitmed siin tekkivad vastasmõjud võivad pingestada ja halvendada geoökonoomilise maadluse tõttu isegi pingelist olukorda. Peale muu alandavad nad rahvusvahelise majanduskasvu võimalusi. • Kuuluvus Euroopa Liitu mingil määral pehmendab neid mõjusid Eestile, kuid ainult teatud määral. • Jutt pole niivõrd vajadusest reageerida võimalikele operatiivstele kriisidele vaid vajadusest positsioneeruda strateegiliselt paindlikult ja õieti kõrge määramatuse astmega, erinevates suundades muutuda võiva väliskeskkonna suhtes.

21. Järeldusi Eestile • Riigi tasandil tähendab see Eestile vajadust muuta senist lihtsustatud mudelit, kus välismajanduspoliitika hoidis madalat profiili ja lähtus pigem globaliseerumisperioodi edasise jätkumise eeldusest ja välispoliitika oli orienteeritud küllalt üheselt julgeolekupoliitilistele prioriteetidele (Eesti paratamatus olla USA nn klientriik). Taolise loogika jätkamine muudab võimalused Eesti geoökonoomilise positsioneerumise parandamiseks minimaalseks. Näide: raskused Eesti Aasiapoliitika loomisel. • Ettevõtluse tasandil tähendab see mõistlikku riskide jaotamist ühelt poolt võimendatud kasvu eesmärkide ( kaugturud) ja teiselt poolt riskide vähendamise eesmärkide vahel (pigem lähiturud). Globaalsed väärtusloomeahelad muutuvad. Ettevõtete juhtide, eriti eksportivate ettevõtete juhtide arusaamad nii geoökonoomilistest kui geopoliitilistest arengutest ja alternatiividest peavad oluliselt paranema.