1 / 6

Oskar Luts

Oskar Luts. 1887-1953. Elukäik. 1894 Õppis Änkküla külakoolis. 1895-1899 Palamuse kihelkonnakool. 1899–1902Tartu reaalkool. alates 1903töötas apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, alates 1908 Tallinnas ja Peterburis. 1911–1914 õppis Tartu Ülikoolis rohuteadust.

saul
Download Presentation

Oskar Luts

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Oskar Luts 1887-1953

  2. Elukäik • 1894 Õppis Änkküla külakoolis. • 1895-1899 Palamuse kihelkonnakool. • 1899–1902Tartu reaalkool. • alates 1903töötas apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, alates 1908 Tallinnas ja Peterburis. • 1911–1914 õppis Tartu Ülikoolis rohuteadust. • Võttis farmatseudina osa Esimesest maailmasõjast • 1919–1920 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. • alates 1922 oli kutseline kirjanik Tartus. • 1941 sai temast Eesti esimene personaalpensionär. • 1946 pälvis ta Tööpunalipu ordeni.

  3. Looming • Menukad teosed olid realistlikud lühikomöödiad ("Paunvere", “Kapsapea", "Ärimehed", kõik 1913). Vahelduv edu saatis romantilis-sümbolistlikke draamasid ("Laul õnnest", 1913; dramaatilised visandid "Sinihallik" ja "Sootuluke", 1919). • Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Kirjutatud on ...", 1914, hilisemais trükkides “Soo"; "Kirjad Maariale", 1919; "Karavaan", 1920). • Tähtsal kohal Lutsu loomingus asub sentimentaal-naturalistlik linnaainelineproosa • Ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja (13 köidet,1930-1941), " rohkesti följetone ja vesteid (kogud "Kirjamapp", 1924; "Vana kübar", 1927; ja "Kuidas elate?", 1930), lastenäidendeid ("Ülemiste vanake", 1919) ja -jutte (“Nukitsamees" ja "Inderlin", mõlemad 1920), pärast Teist Maailmasõda jutustuse "Jüri Pügal" (1945), följetone ja tõlkeid vene-keelest.

  4. “Kevade” • Lutsu rahvalik rikas koomikuanne ja seda varjundav nukker alatoon ilmnesid kooskõlas ta esimeses ning populaarseimas teoses, koolipõlvemälestustel põhinevas jutustuses “Kevade”/1912-1913. Sellest kasvas hiljem Tootsi-lugude sari :”Suvi””Tootsi pulm””Argipäev””Sügis”

  5. “Kapsapea” • Lutsu„Kapsapead”(1912) on saada multifilmina, aga ka raamatuna. See on mahlakate tegelaskujudega vaimukas lühikomöödiat.Näidend on kirjutatud küll murdes, aga see on üsna kirjakeelepärane, liiatigi on raamatu lõpus sõnaseletused. toob ta seal välja ilmekaid ütlusi: (kapsa)pia jääb veikseks ja paljaks nigu põlveots, kapsad on pisikesed justku tutiga täiad ´täid´, nagu lõpnud sia silm (lambi tuhmist valgusest).Raamatu järelsõna on kirjutanud kirjandusprofessor Rein Veidemann, kes loob huvitava seose näidendi tegevuse aja ja tänapäevase Interneti-ajastu vahel.

  6. Nukitsamees • "Nukitsamees" on Oskar Lutsu lastejutt, mis ilmus esmakordselt 1920. aastal.See on lugu sellest, kuidas Kusti ja Iti metsas marjul olles ära eksivad. Metsamoor leiab lapsed ja viib nad endale koju ja paneb tööle – Kusti ja Iti peavad sigu toitma, hagu ja vett tassima, peenraid kitkuma ja väikest Nukitsameest hoidma. Lõpuks õnnestub Kustil ja Itil vanamoori juurest põgeneda. Nad võtavad Nukitsamehe endaga kaasa.. Väike metsaelanik harjub uue eluga, saab nimeks Ants ja läheb koos teiste lastega kooli.

More Related