Biomassi ressursid Setomaal

1. Biomassi ressursid Setomaal

2. Setomaa valdade maad Puiduvarud Põllubiomass Kasutamata maad Loomakasvatusjäätmed Teemad

3. Pilootala vallad maa kategooriate järgi

4. Pilootala vallad maa kategooriate järgi II

5. Puitkütus • Järgnevas tabelis esitatud tulemuste arvutamisel on kasutatud Eesti metsade keskmist aastast biomassi toodangut ja arvestades kaitserežiime. • Kändude maht on okaspuude puhul hinnanguliselt 12% tüve mahust (mänd, kuusk), 10% pehmete lehtpuude mahust (haab, kask, mustlepp, halllepp) ning 20% kõvade lehtpuude mahust (saar, tamm). • Analüüsi tulemused näitavad, et rangelt kaitstud metsaala on 3 343,6 ha ja neid ei saa arvestada biomassi allikana. Kogu kaitstud metsaala suuruseks on 5 296,6 ha. Seepärast kasutati arvutustes 50%list biomassi võimalikkust kaitstud metsades. • Majandatavate metsade pindala on 40 802,6 ha ning see on peamine puitkütuse allikas.

6. Setomaa metsade pikaajaline keskmine aastane toodang arvestades piirangutega, m3

7. Setomaa metsade pikaajaline keskmine puitkütuse aasta toodang (küttepuu, raiejäätmed, kännud), arvestades piirangutega, tonni KA/a

8. Tabeli andmed näitavad, et Setumaa valdade metsade aastane biomassi toodang on 223 000 m3 (94 000 tonni KA) milles traditsioonilise küttepuu osa 13 000 m3 (5,4 000 tonni KA, ~6%). Küttepuu tegelik tarbimine on suurem (oma mets) ning arvatavasti kasutatakse küttepuudena mingit kogust ka kaubanduslikust (müüdavast) puidust. • Tänapäeval on suures ulatuses kasutamata raiejäätmed, peamiselt ladvad ja oksad. Teoreetiliselt on selle saadaolev kogus 36 000 m3 (17 000 tonni KA). • Lisaks sellele potentsiaalile ei kasutata tänapäeval ka kände. Kändude ressursi arvutustes võeti arvesse ainult lõppraie kändude kogumine, sest harvendusraiete korral põhjustaks kändude juurimine allesjäänud puudele kahjustusi. Teoreetiliselt on lõppraie kändude maht 20 000 m3 (25 500 tonni KA) aga tänu keskkonna piirangutele on saadaolevad kogused reaalsuses väiksemad.

9. Põllumajandusbiomassi ressurssKasutatud põllumajanduslik maa Setumaal 2007 Kogu kasutatud põllumajandusmaad on pilootalal 9 811 ha.

10. Maad, mille kohta puudub PRIAle esitatud avaldus, loetakse kasutamata maadeks. Potentsiaalne põllumajandusmaa võrdsustati haritava maa ja karjamaa kategooriate summaga, mis tuletati Eesti Baaskaardilt ja Põhikaardilt.

11. Teravilja tootmine Setumaal 2007, ha

12. Tänu väetiste mitteküllaldasele kasutusele on peamiste põlluviljade toodang suhteliselt madal. See on eriti ilmne Setumaal. • Rohumaade toodangu potentsiaalist kasutatakse Eestis ainult 20-25%. • Teravilja ja kartuli puhul kasutatakse toodangu potentsiaalist umbes 40%. • Kogu põhutoodang leiti sõltuvalt vilja toodangust ja keskmisest vilja-spetsiifilisest terade ja põhu suhtest.

13. Võru ja Põlva maakonna keskmine vilja saagikus 2005-2007, (t/ha)a vilja saagikus; b mugula saagikus; c roheline biomass

14. Kogu vilja ja põhu toodang, tonni KA/aastas

15. Kogu pilootala põhu toodang on hinnanguliselt 6 000 tonni kuivainet aastas. Teravilja põhku ei võeta arvesse kui biokütust, kuna see on vajalik põlluväetiseks. • Kogu Eestis kasvatatud teraviljast võiks ainult taliviljast saadud põhku (eriti rukis) arvestada kui biokütuse allikat. Kui teravilja toodang suureneb, võib põhu tähtsus biokütusena kasvada. • Põhku on traditsiooniliselt kasutatud loomade allapanuks. Setomaal kasutatakse allapanuna 1 500 tonni KA põhku. Seda on arvestatud kuivallapanu sõnniku süsteemi puhul, kus ühe loomühiku kohta on vaja 1,5 tonni põhku.

16. Kasutamata maade potentsiaal • Põllumajanduses on suurim bioenergia potentsiaal kasutamata maades. • Potentsiaalne energiakultuuride (energiaheina) toodang kasutamata maadelt võib olla suhteliselt ulatuslik, rohkem kui 38 000 tonni KA/aastas. • Osa haritavaid rohumaid niidetakse korra aastas, et saada toetust, kuid biomass jääb kasutamata. • Eestis on ainult 6% intensiivselt kasutuses olevaid rohumaid. Seega rohumaade harimise efektiivsuse suurendamisega saaks märkimisväärselt paremini kasutada maa ressurssi biomassi kasvatamiseks ja bioenergia tootmiseks.

17. .Tegelik ja potentsiaalne taimetoodang, tonni KA/aastas

18. Märgaladelt saadava pilliroo energia sisaldus, MWh/a

19. Pilootpiirkonnas kasutatakse peamiselt sõnniku kuivallapanu süsteemi. Ainuke erand on üks piimafarm lägakogumise süsteemiga. Kuivsõnniku kogus ühe loomühiku kohta on 14 tonni aastas (kuivaine sisaldus – veised 19%, sead 20%, hobused 25%, lambad 30%, kodulinnud 40%). Veise läga puhul on kogus loomühiku kohta 53 tonni aastas (kuivaine 3,2%). Setomaa kariloomade toodang, loomühikutes

20. Sõnniku toodang Setomaal

21. Kogu kuivsõnniku toodang, m3/aastas

22. Energiataimed • Eesti geograafiline asend ja vastavad kliima tingimused (piisavad sademed kasvuperioodil, mõõdukas temperatuur), on sobivad mitmeaastaste taimede kasvamiseks. • Seepärast on rohttaimed pespektiivsed nii põletamiseks kui biogaasi tootmiseks. • Päideroog ja galeega oleksid kõige sobivamad energiataimed Eestis viljelemiseks. • Kuna Eestis puudub turg, ei ole energiaheinal veel välja kujunenud turuhinda. Eesti Konjunktuuri Instituut kogub informatsiooni bioenergia allikate hinna kohta (www.ki.ee). Talu väravahind põhule oli 2008. aasta kevadel umbes 50 €/t (780 kr/t). Seda võiks võtta aluseks ka energiaheina maksumuse arvestusel. Soomes on energiaheina müügihind märkimisväärselt kõrgem (umbes 77 €/t, 1200 kr/t).

23. Kasutamata biomassi energia, MWh/a

24. Energia tarbimine Setomaal, MWh/a

25. Järeldused • Kasutamata maadelt potentsiaalselt saadava taimetoodangu primaarenergia on suurem kui praegune Setomaa valdade energiatarbimine (ka koos elektriga) • Praeguse kütteõlide ja maagaasi vajaduse saaks katta raiejäätmete kasutusele võtmisega • Reaalne on muuta Setomaa ainult taastuvaid energiaallikaid kasutavaks (ei ole arvestatud mootorikütustega)