Muudatuses hariduskorralduses

1. Muudatuses hariduskorralduses EMOL i Maapäev Kaia Iva, RK kultuurikomisjon

2. Eesmärgid • Kõigile lastele on tagatud tugev kodulähedane põhikool. • Gümnaasiumiharidus on kõikjal konkurentsivõimeline. • Õpetajale makstakse väärilist töötasu ja rakendatakse kogu tööaega väärtustav palgakorraldus. • Koolidel on senisest suurem otsustusvabadus, mis lähtub mh kogukonna vajadustest ja eesmärkidest. Vähem on formaalseid ettekirjutusi.

3. Koolivõrk on üles ehitatud ajale, kui sündivus oli 22-25 000 last aastas

4. ÕPILASTE ARVU VÄHENEMINE ca 40%(EHIS, õpetajate, õpilaste võrdlusandmed tuhandetes)

5. Rahastamine • Muudatused annavad rohkem vabadust, kuid ka vastutust kooli pidajale. • Tagatud peab olema tugev kodulähedane põhikool ja heal tasemel gümnaasiumiharidus igas maakonnas. • Arvestatud on optimaalset õpilaste/õpetajate suhtarvu koos regionaalsete eripäradega. • HEV õpilaste rahastamisel muudatusi ei tule, kuid seaduses toodud alustel on see osa üldisest rahastamisskeemist.

6. Eesmärgid rahastamissüsteemi muutmisel. TUGEV KODULÄHEDANE PÕHIKOOL VALIKUVÕIMALUSI PAKKUV GÜMNAASIUM IGAS MAAKONNAS EESTI KESKMISEST KÕRGEMA PALGAGA ÕPETAJAD KÕIKIDES EESTIMAA REGIOONIDES SÄÄSTLIK KOOLIKORRALDUS SUURENDADES KOVide VABADUST JA VASTUTUST KOOLIVÕRGU KUJUNDAMISEL

7. Hariduskulude jaotuse üldpõhimõtted nüüd ja tulevikus. LÄHTUB KOVi IGA KOOLI ÕPILASTE ARVUST LÄHTUB KOVi KOOLIVÕRGU ÕPILASTE KOGUARVUST JAOTUSE ALUSED LÄBIPAISTMATUD JA DETAILIDEROHKED (sh PK eraldi kooliastmeti, klassiti , pearaha + lisarahad, palju erisusi LIHTSALT MÕISTETAVAD ALUSED mis määratlevad õpetajate arvestuslike ametikohtade vajaduse lähtudes õpilase/õpetaja suhtarvust põhikoolis ja gümnaasiumis EI ARVESTA REGIONAALSET ERIPÄRA Nn jätkusuutlikkuse kriteerium III kooliastmes, liitklassidesse arvestus ARVESTAB REGIONAALSET ERIPÄRA PÕHIKOOLIASTMES sh võetakse arvesse peale õpilaste arvu ka regionaalarengu näitajaid (tihedus, rahvastiku muutus, keskus/ääremaa)

8. ÕPETAJA ARVESTUSLIKE AMETIKOHTADE ARVESTUS ÕPETAJA AMETIKOHTADE KOGUARV = X (õpilaste koguarv) / Y (õpilaste arv ühe õpetaja ametikoha kohta) • SUHTARVU KUJUNEMISE ALUSEKS ON : • riiklik õppekava eraldi põhikooli ja gümnaasiumiastmes; • õpilaste koguarv KOVis eraldi põhikooli ja gümnaasiumiastmes • õpetaja arvestuslik ametikoht (35 astronoomilist tundi nädalas=21 akadeemilist tundi nädalas) • regionaalse eripäraga arvestamine põhikooliastmes

9. Tugiteenused • Vastavalt seadusele on tugiteenuste tagamise kohustus kooli pidajal. • Arvestades seda, et väiksema õpilaste arvuga koolides ei ole otstarbekas palgata väikese koormusega tugispetsialiste, on riik valmis appi tulema. • 1. septembrist 2014 on väiksema õpilaste arvuga koolide tarvis võimalik eripedagoogi ja psühholoogi teenust tellida riiklikest nõustamiskeskustest kattes kulud vastavalt teenuse mahule.

10. Koolijuhi suurem roll personali- ja palgapoliitika kujundamisel • Kehtivas seaduses on riiklikult reguleeritud mitmed tegevused, mis vastavalt eelnõule jäävad tulevikus koolijuhi pädevusse ehk direktor : • Vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest • Kehtestab palgakorralduse põhimõtted, kooskõlastades need kooli pidajaga ning küsides arvamust õpetajatelt ja hoolekogult • Kehtestab kooli sisehindamise korra • Kehtestab arenguvestluste tingimused ja korra • Teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku erandjuhul tõsta põhikooli õpilaste arvu klassis

11. Hoolekogu täpsustatud ülesanded 1 • Hoolekogu: • 1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse; • 2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks; • 3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras õppeainete nimistut; • 4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis; • 5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule; • 6) annab nõusoleku haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks gümnaasiumiastmes; • 7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks; • 8) kehtestab kooli õpetajate, õppealajuhataja ning õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;

12. Hoolekogu täpsustatud ülesanded 2 • Hoolekogu: • 9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta; • 10) annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta; • 11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta; • 12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta; • 13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta; • 14) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta; • 15) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta; • 16) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta; • 17) täidab teisi seadusega või seaduse alusel talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

13. Õpetajate palk 1 • EHIS-e andmetel töötab vaid 45% õpetajatest täiskoormusega või rohkem. • Peale korrastamata koolivõrgu on üheks põhjuseks kindlasti ka õpetajate tegelikku tööpanust mittearvestav palgasüsteem. • Uues süsteemis peavad kõik õpetaja töökohustused mahtuma 35 tunni sisse nädalas.

14. Õpetaja palk 2 • Kaovad formaalsed koormusarvestuse piirangud ning atesteerimise süsteem koos jäikade astmepalkadega asendub tänapäevase kutsete süsteemiga. • Säilib üldine õpetaja miinimumpalk, millest vähem ei tohi ükski õpetaja saada ja mis peab ületama riigi keskmist palka. • Vabadus ja vastutus õpetajate palgasüsteemikujundamisel on koolis sh eelkõige koolijuhil.

15. Kohustuslike suundade arv gümnaasiumis • Vähemalt kolme õppesuuna nõue loodi gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamisel, et tagada üle Eesti valikuvõimalused. • Hetkel on need võimalused tagatud ja paljud osapooled (Koolijuhtide Ühendus, Maaomavalitsuste Liit ja Linnade Liit on soovinud) on soovinud formaalse nõude kaotamist, et tagada suurem paindlikkus. Kultuurikomisjon on seda ideed pidanud ka mõistlikuks. • Valikuid tuleb seaduse kohaselt õpilastele kindlasti ka tulevikus pakkuda – toimetatakse seda siis õppesuundade abil või pakkudes paindlikult valikaineid.

16. Õpetajate täiendkoolitus • Täiendkoolituses panustab riik jätkuvalt läbi koolide pidajate 1% ja 2% lisandub tsentraalselt. • 2013 on see summa kokku 6,4 miljonit eurot, milles 2 miljonit eurot tuleb tsentraalselt riigieelarvest, 2,2 miljonit eurot ESF vahenditest (sh programm Eduko ja pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmise programm) ja ülejäänu tasandusfondist. • Tulevikus need proportsioonid säilivad, HTM töötab ja rakendab tervikliku õpetajate täiendkoolituse süsteemi mh EL vahendite toel

17. Massiivsed investeeringud mh üldharidussüsteemi EL 2014-2020 vahenditest • 240 miljonit eurot haridusasutuste võrgu arendamisse • 40 miljonit eurot kaasaegse õppevara loomiseks ja hankimiseks • 35 miljonit eurot tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks • 25 miljonit õpetajate täiendkoolituse kõrgel tasemel tagamiseks

18. Meetmete põhitegevused 1 • Koolivõrgu arendamine: üldhariduskoolide taristu arendamine vastavalt koolivõrgu muutustele, HEV kontseptsiooni rakendamiseks vajalikud taristu arendused, investeeringud õpilaskodudesse. • Õppevara arendamine: kaasaegse sh digitaalse õppesisu tootmine ja hankimine, innovatiivsete õppevaralahenduste hankimine ja ühiskasutuse korraldamine

19. Meetmete põhitegevused 2 • Tugiteenuste kättesaadavuse tagamine: Õppetoe pakkumine õppenõustamiskeskuste kaudu, karjääriteenuste pakkumine • Õpetajate täiendkoolitus: Õpetajate täienduskoolituse ümberkorraldamine - sh formaalhariduses töötavate pedagoogide täiendkoolitus riikliku õppekava võtmepädevuste arendamiseks ning õpilastele tänapäevaste oskuste, sh digitaalse, finants- ja säästva arengu alase kirjaoskuse ning tehnoloogiliste oskuste andmiseks.

20. Õpilasvedude korraldus • HTM on alustanud MKM-ga läbirääkimisi õpilasvedude ratsionaalseks korraldamiseks. • Transpordi arengukava 2014-2020 projektis on toodud järgnev: Soodustatakse maaomavalitsuste liinivõrkude integreerimist regionaalsesse liinivõrku, õpilaste transpordiks mõeldud liinid peaksid olema kasutatavad kõigi elanike jaoks. Liinivõrgud tuleb kujundada selliselt, et õpilastel, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei kuluks kooli jõudmiseks rohkem kui 60 minutit.

21. Tänan!