Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Koolivalve osakond

2. LAPSE ÕIGUSED Igal lapsel on õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse, sealhulgas: • kasvatab lugupidamist iseenda, vanemate, kaasinimeste ja kõige elava vastu; • õpetab austama emakeelt, eesti rahvuskultuuri ning teisi keeli ja kultuure; • valmistab ette iseseisvaks eluks vabas ühiskonnas sallivuse, võrdõiguslikkuse ja inimõiguste austamise vaimus; • õpetab hoidma loodust, elukeskkonda ja oma tervist.

3. Õppe- ja kasvatusprotsessis on laps aktiivne osaleja ning partner, kelle soovide ning vajadustega peab kool arvestama. Hariduse üle teostatava järelevalve ümberkorraldamise juures tuleb jälgida koolide sisehindamisel, et toodaks välja kriteeriumid, mis vähendavad õpilase rahulolu. Õppekava maht koos koduse tööga peab arvestama lapse õigusega vabale ajale.

4. Lastekaitse seadus § 1. Seaduse ülesanded (1) Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitse Eesti Vabariigis. (2) Käesolev seadus on aluseks teistele Eesti Vabariigi lastekaitsealastele normatiivaktidele. § 2. Lapse vanus Käesolev seadus peab lapseks kuni 18-aastasi inimesi. § 3. Lastekaitse põhimõte Lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. § 4. Lastekaitse korraldus Lastekaitse tagatakse riiklike, omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. § 5. Riiklik lastekaitse (1) Riiklik lastekaitse on riigieelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning investeerimis- ja järelevalvetegevus laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamisel. (2) Riiklikku lastekaitsetööd koordineerib Sotsiaalministeerium. § 6. Omavalitsuslik lastekaitse (1) Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelevalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. (2) Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase ettevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. § 7. Ühiskondlik lastekaitse Ühiskondlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seaduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt.

5. § 8. Lapse õigus elule ja arengule Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. § 9. Lapse õigus ainumääratletusele (1) Iga laps tuleb meditsiiniasutuses arvele võtta kohe pärast sündi. Sünnihetkest alates on igal lapsel õigus oma nimele, rahvusele, rahvuskultuurilisele üldharidusele, oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. (2) Riigiasutuses registreeritakse laps esimese elukuu jooksul. § 10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. § 11. Lapse sotsiaalsed õigused Lapsel on mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. Lapsel on õigus ja tal peab olema võimalus otsida, saada ja jagada mitmekülgset humanistlikku informatsiooni, osaleda organisatsioonides ja liikumistes. § 12. Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale (1) Igal lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta kasutab eakohaseks, meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest. (2) Lapsele tuleb tagada võimalused ja tingimused mänguks.

6. § 13. Lapse õigus privaatsusele (1) Lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile. (2) Lapse õigust eraelule ei tohi kahjustada meelevaldse või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet. (3) Korduv jõhker sekkumine lapse eraellu võib olla aluseks administratiiv- või distsiplinaarvastutusele võtmiseks või vanemlike õiguste äravõtmiseks. § 14. Lapse õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest (1) Laps peab olema kaitstud majandusliku ekspluateerimise eest ja töö eest, mis on ohtlik, üle jõu käiv või kahjustab tema arengut või segab õppimist. (2) Laps ei või olla kehalise ega vaimse ekspluateerimise objektiks. § 15. Orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele Orvul või vanemliku hoolitsuseta lapsel on õigus täielikule riiklikule ülalpidamisele. § 16. Lapse õigus osa võtta lastekaitseprogrammide väljatöötamisest Lapsel on õigus ise või enda poolt valitud esindajate kaudu osa võtta lastekaitseprogrammide väljatöötamisest. § 17. Lapse sotsiaalsete õiguste piiramine (1) Lapse sotsiaalseid õigusi tohib piirata ainult seaduslikel alustel ja last arvestavalt:1) teiste inimeste õiguste, sealhulgas hea nime kaitseks, kui lapse tegevus on ilmselt ekslik või pahatahtlik;2) õiguskorra, kõlbluse ja tervise kaitseks;3) lapse enda arengu kindlustamiseks. (2) Lapse sotsiaalsete õiguste piiramise vaidlusi põhjustanud juhtudel küsib sotsiaaltalitus asjakohase ekspertarvamuse.

7. LAPSE KOHUSTUSED Võrdväärse ühiskonnaliikmena kasvavad lapse kohustused riigi ja ühiskonna ees koos vanusega. Laps peab vastavalt oma vanusele: • austama oma kodumaad; • lugu pidama riigikorrast ja seadustest; • hoidma loodus-, kultuuri- ja elukeskkonda; • tunnustama käitumise üldtunnustatud tavasid (vajalik on välja anda juhendmaterjal, mis on ka lastele arusaadav); • tundma huvi talle suunatud teabe vastu ja õppima leidma talle huvi pakkuvat teavet; • osalema eakohastes ettevõtmistes.

8. Võrdväärse perekonna liikmena on lapsel kohustused oma perekonna ja kasvatajate ees. Laps peab oma vanusele vastavalt: • austama oma vanemaid ja kasvatajaid nagu nemad peavad austama last; • abistama oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid ning osalema perekonna ühistes tegevustes ja igapäeva töödes; • laps peab hoidma puhtust ja korda.

9. Laps peab kaasinimeste austamisel ja toetamisel: • abistama nõrgemaid; • käituma ja suhtlema kaasinimestega lugupidavalt; • oma õiguste teostamisel arvestama teiste laste ja täiskasvanute õigustega.

10. Lapse õppimise kohustus: • laps peab täitma koolikohustust; • laps peab õppima vastavalt oma võimetele; • laps peab õppima tegema ea- ja võimetekohast tööd (ei pea silmas tööd töö seadusandluse tähenduses); • lapsel on kohustus austada oma õpetajaid ja juhendajaid nagu nemad peavad austama last; • laps peab valmistuma iseseisvaks eluks.

11. Kiusamine On olemas erinevaid kiusamise liike: • Sõnaline – kasutatakse kellegi kohta haavavaid sõnu; • Füüsiline – tõukamine, löömine, lükkamine, jalgade või rusikatega tagumine; • Vaikimine – kellegi ignoreerimine või takistamine kusagil osalemast (soov panna kedagi halvasti tundma mitte midagi ütlemata); • Emotsionaalne – kiusatakse, sest ta on teisest rassist või kultuurist (erinev väljanägemine, käitumine või puue)

12. Mis vahe on narrimisel ja kiusamisel? Heatahtliku aasimise reeglid on lihtsad : • Aasida võivad omavahel hästi läbi saavad inimesed; • Aasimine on lubatud vaid siis, kui kõigil on lõbus; • Aasimine lõpetatakse kohe, kui keegi tunneb end puudutatuna.

13. PEA MEELES • Mitte keegi ei ole kiusamist ära teeninud; • Mitte keegi ei tohiks kiusamist märkamata jätta; • Riiukuked, kes saavad teisi karistamatult kiusata, kogevad, et see on hea võimalus oma tahtmist läbi suruda. Suureks kasvades saavad neist jõhkardid; • Kiusamine on alati julm, olgu see siis narrimine, grupist väljaarvamine, löömine või kellegi sundimine selleks, mida nad ei taha.

14. Liikumisvabaduse piirang Alla 16-aastasel lapsel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kell 23.00 - 06.00. Ajavahemikus 01.06–31.08 on alla 16-aastasel lapsel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kell 24.00 – 05.00. Kohalikul omavalitsusel on õigus ülalnimetatud liikumispiirangut ajutiselt lühendada.

15. Avaliku korra nõuded § 3. Avaliku korra nõuete täitmist tagavad keelud Keelatud on:1) lärmata, tülitada kaaskodanikke, viibida alasti avalikus kohas (v.a Haabersti või Pirita Linnaosa Valitsuse või Põhja-Tallinna Valitsuse poolt selleks ettenähtud kohtades ja eelkooliealised lapsed avalikes supelrandades) või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet;2) häirida öörahu (kella 23:00 kuni 07:00), välja arvatud avariiliste tööde või üldkasutatavas kohas Tallinna Kommunaalameti või linnaosa valitsuse loal heakorratööde ja Tallinna Transpordiameti loal teetööde teostamiseks ning Tallinna Keskkonnaameti loal olmejäätmete vedamiseks, välja arvatud 23. juuni ja 31. detsembri ööl. Erandjuhtudel, pärast kella 23:00 lõppevate avalike ürituste puhul, otsustab avaliku ürituse loa andmise Tallinna Linnavalitsus;3) alla 16-aastasel alaealisel viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23:00-6:00. Ajavahemikus 01.06-31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 00:00-5:00;

16. 4) tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid;5) kerjata teisi inimesi häirival moel;6) rikkuda või omavoliliselt maha võtta, paigaldada või ümber paigutada nime- või numbrisilte, teabe- või mälestustahvleid, päästevahendeid ja tehnovõrkude koordinaattabeleid ning omavoliliselt avada või sulgeda või lukustada avariiväljapääse või -luuke;7) viibida omaniku või valdaja loata vastavalt tähistatud varisemisohtlikus või muus inimeste ohutuse tagamiseks piiratud kohas, välja arvatud ohuolukorra likvideerimiseks;8) botaanikaaia või loomaaia külastajal katsuda või toita eksponaate, välja arvatud selleks spetsiaalselt ettenähtud osakondades, võtta botaanikaaeda või loomaaeda kaasa koera, kassi ja teisi loomi, ületada kaitsebarjääre või ronida nende peale, sõita botaanikaaia või loomaaia territooriumil jalgratta, rula või rulluiskudega kui selleks ei ole ette nähtud spetsiaalne aeg ja koht, jääda botaanikaaeda või loomaaeda pärast selle sulgemist.

17. Tubakatooted • Tubakatooted on suitsetamistubakas, sigaretid, paberossid, sigarid, sigarillod, nuusktubakas, närimistubakas ja muud tubakat sisaldavad tooted. • Tubakatoodete kasutamine alaealise poolt on keelatud. Tubakatooteid on keelatud müüa alla 18-aastasele noorele inimesele, samuti ei tohi alla 18-aastane nooruk ise müüa tubakatooteid. • Tubakaseaduse kohaselt karistatakse alla 18aastast noort inimest rahatrahviga, kui ta  ostab või tarbib tubakatoodet. • Tubakatoodete müük laste-ja  õppeasutuste ning spordirajatiste territooriumil on keelatud.

18. Suitsuvabad tubakatooted • Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) • Nuusktubakas (snuff, nuuska) • Huuletubakase e . snus

20. Alkohol • Alaealisel, st alla 18aastasel noorel inimesel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Seadus ei luba alkoholi müüa alla 18aastasele noorele inimesele. Nimetatud keelu järgimiseks võib müüja nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkohoolse joogi müümisest dokumendi esitamata jätmise korral. •  Täisealisel on keelatud osta, pakkuda või üle anda alaealisele alkohoolset jooki. • Alaealise poolt alkoholi tarbimise, samuti alkoholi ostmise eest karistatakse alkoholiseaduse kohaselt rahatrahviga. • Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.

21. Liiklemine jalgrattal • Sõiduteel sõitmiseks peab jalgrattur olema vähemalt kümme aastat vana, õuealal sõites vanuse alammäär ei kehti. 10 - 15-aastasel jalgratturil peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas liikluseeskirja ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendav tunnistus. •  Jalgrattaga peab sõitma jalgrattateel, selle puudumisel sõidutee äärmisel parempoolsel rajal. Jalgrattaga võib sõita ka teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat. • Jalgrattur peab kandma kiivrit!!

22. Jalgrattal peab olema: • töökorras pidur ja signaalkell; • vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur; • pimedal ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli või viimast asendav punane helkur. Jalgrattur ei tohi: • sõita kõnniteel enne 10-ndat eluaastat; • sõita juhtrauast käega kinni hoidmata; • lasta ennast vedada teise sõidukiga; • vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teisele liiklejatele; • sõidutada sõitjat, kes ei istu kindlal istmel.

23. Liiklemine mopeedil • Mopeedijuht peab olema vähemalt 14-aastane. 14 - 15-aastasel mopeedijuhil peab (v.a õuealal) olema kaasas liikluseeskirja ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendav tunnistus. Mopeedil sõites peab nii juhil kui tema kaassõitjal olema peas kaitsekiiver. Mopeed peab olema tehniliselt korras ning sõites peab ees põlema valge tuli. •  Mopeediga peab sõitma jalgrattateel, selle puudumisel sõidutee äärmisel parempoolsel rajal. Sõitmisel peab mopeedijuht hoidma juhtrauda mõlema käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal.

24. Mopeediga ei tohi: • sõita kõnniteel; • lasta ennast vedada teise sõidukiga; • vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele; • pukseerida haagist, mis ei ole selleks valmistatud; • sõidutada sõitjat, kes ei istu kindlal istmel.

26. TÄNAME!!!