KUUMAKÕRBED

1. KUUMAKÕRBED - KÕIGE KUUMEMAD, KUIVEMAD ALAD MAAILMAS -

2. ASEND KAARDIL Gobi Kesk-Aasia Suur nõgu Surmaorg Araabia ps. Sahara Mehhiko Atacama Namibi Suur Liivakõrb Kalahari Victoria kõrb Patagoonia

3. PÖÖRIJOONTE ÜMBRUSE KÕRBED • Aasta läbi kõrgrõhkkond. • Laskuv õhk soojeneb ja suurendab võimalikku aurumist. Sahara Araabia pool-saare kõrbed Austraalia kõrbed

4. KÜLMADE HOOVUSTE MÕJU • Mandrite läänerannikul. • Kuivad idatuuled. • Külmad hoovused. • Maailma kuivemad kõrbed. Atacama kõrb Namibi kõrb

5. MÄESTIKE VARJUS • Mäestikud ja mägismaad takistavad niiskust toovate õhumasside liikumist. Surmaorg Patagoonia kõrb

6. PARASVÖÖTME MANDRI SISEOSADES • Mandri siseosas asuvad kõrbed on kaugel niiskete õhumasside tekkekohast. Suur Nõgu Gobi kõrb

7. KLIIMA Usbekistan parasvööde • Troopiline kliimavööde: kõrgrõhkkond, laskuvad õhuvoolud. • Suvel: +25°C…+35°C. • Talvel: +10°C…+20°C. • Liibüa kõrbes absoluutne max 57,8°C, Azizijas. • Ööpäevane temperatuuri amplituud on suur. • Sademeid 100–200 mm. • Parasvööde. • Lähistroopika. Kufra Liibüa Namiibia troopiline troopiline

8. KUIVAD JÕESÄNGID AAFRIKAS - VADID Vadi Iisraelis Negevi kõrbes. Marokos

9. AUSTRAALIAS, USA-s: KRIIK

10. TUUL – pinnamoe kujundaja Kõrbetes tekivad 20 – 30 m kõrgused sirbikujulised kaarluited e. BARHAANID. Tekkinud liivakuhjatisel kasvab peamiselt selle keskosa. Tuulepealne nõlv lihvitakse laugeks, tuulealune muutub järsuks.

11. Erineva kulumiskindlusega kivimitest lihvivad ja poleerivad liivaosakesed tuulega mitmesuguseid pinnavorme: seenkaljud, kivisambad, kiikkaljud, tulekerad jt.

12. FÜÜSIKALINE MURENEMINE HALLMULLAD ja (hall-pruunmullad, punamullad). Vähe huumust. Palju mineraal-aineid. Solonets – sooldunud muld

13. LIIVATORM AR-RIYADIS 10. 03. 2009 a.

14. OAASID On kohad, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Aleksandria Mingsha

15. LIIVAKÕRB Liivakõrb on elusolenditele kõige soodsam, sest liiv laseb vähestel sademetel endasse imbuda.

16. SAVIKÕRB (takõrr) Savikõrbe tihe pinnas paakub kuivuses.

17. KIVIKÕRB (hammaada) Kivikõrbed paiknevad enamasti mäestike jalameil. On tekkinud rabenemise tulemusel ja kaetud murenenud kiviklibuga.

18. LÖSSIKÕRB Lössikõrbed on levinud poorsetest ja peentest osakestest kujunenud pinnasel – lössil. Küllaldase niiskuse korral võiksid areneda viljakad mullad.

19. SOOLAKÕRB Soolakõrbed tekivad sinna, kus mingil ajal on olnud palju sademeid. Suure auramise tõttu tõuseb niiskus põhjaveest maapinnale, tuues kaasa lahustunud mineraalsooli. Vesi aurub kuumuses, soolad aga jäävad pinnase ülemistesse kihtidesse.

20. KÕRBETAIMEDE KOHASTUMINE • JUURED: • pikad, sügavale tungivad; • hästi arenenud pindmine juurestik; • maa-alused säilitusorganid. • VARS: • paks; • lihakas; • puitunud. • LEHED: • pisikesed; • lehtede asemel astlad; • nahkjad; • paksud; • kaetud pehme karvastikuga. TAIMESTIK - hõre. LÜHIEATAIMED (efemeerid) – kasvavad, arenevad paari-kolme nädalaga. SUKULENDID – taimed, kes koguvad vee niiskel perioodil vartesse, lehtedesse, juurtesse, viljadesse.

21. KÕRB PEALE VIHMA Gobi kõrb Namibi kõrb

22. SAHARAS, ARAABIA ps. KÕRBETES Kaameliastel-akaatsia Kõrbetarn Puju

23. KALAHARI KÕRBES Akaatsia Metsik arbuus Aaloe Kerajas piimalill

24. NAMIBI KÕRBES Puukujuline aaloe VELVITŠIAL on väga pikk juur, tal on ainult kaks pikka krussis lehte, mis otsast järjest kuivavad. Ta lehed oskavad niiskust imada õhust (UDUD), jäme ja lühike vars toimib veemahutina.

25. PÕHJA-AMEERIKA KÕRBETES Suureviljaline viigikaktus Lühilehine tääkliilia Agaav

26. SONORA kõrbes kasvab palju erinevaid kaktusi. KAKTUSED kasvavad looduslikult ainult Ameerikas. Nad on kõrbetingimustega hästi kohastunud. Mitmete kaktuste lihakas sisu on söödav, mõnest kaktuseliigist valmistatakse ravimeid ja kosmeetikatooteid. Kaktusevarte puitu kasutatakse ka ehituses. Kõrbetes on mitmed kaktuste kaitsealad.

27. KESK - AASIA KÕRBETES Turkestani magun Hall kevadik Tamarisk Saksauul

28. LOOMADE KOHASTUMINE Liivasisalik Kõrbehüpik Skink-geko *heledavärvilised *varjub liiva alla *öine eluviis *väike keha *sabasse, küüru ladestuvad rasvad *vajab eluks vähe vett Kaamel *suveuni *puuduvad higinäärmed, on soolanäärmed Skorpion Kilpkonn

29. Sonora kõrbes Tšakvalla Komodo varaan Žilatjee Sarvik-lõgismadu Kilpkonn ROOMAJATEL on vettpidav nahk, munevad kõvakoorelisi, ka nahkse kestaga mune. Ihusoojus sõltub otseselt päikesekiirgusest ja üleliigse kuumuse vältimiseks varjuvad nad kiiresti maasse.

30. Kaljukits Antiloobid Fennek Hüään Karakalid Šaakal

31. Kõrbekakk Kõrbe-kivitäks Kaktuserähn Kärbsenäpp Kõrbepüü

32. Kaksküürkaamel – baktrian - elab kodustatult Aasias. Üksküürkaamel – dromedar - elab kodustatult Aafrikast Indiani. Inimesed saavad kaamelilt: * piima; * liha; * nahka; * villa * kaamel on liiklusvahend ja veoloom.

33. GEMSBOKI RAHVUSPARK KALAHARI KÕRBES Valge orüks Impala gasellid Sinignuud Rahvuspargis elavad ka kaelkirjakud, lõvid jt. loomad.

34. DATLIPALM – oaasipõllunduse peamine kultuur Datlid – toit. Kaitseks kõrvetava päikese eest. Lehed – loomasööt, ehitusmaterjal. Puit – ehitusmaterjal, tarbeesemed.

35. SAUDI-ARAABIA • Rändkarjakasvatajad BEDUIINID. • Kasvatatakse oaasides teravilja, puuvilla, puuvilju, õlitaimi. • Nafta – peamine maavara (Kuveit, Araabia Ühendemiraadid jt.). • Islami usk. • Meka – muhamediusu pühapaik. Kuveit

36. KALAHARI NAMIB • HOTENTOTID, BUŠMANID (võsainimesed). • Tegevusaladeks: jaht, karjakasvatus (karakulllambad).

37. PÕHJA-AMEERIKA KÕRBED • Kõrbealade niisutamiseks on Colorado jt. jõgedele ehitatud hiigelsuured tammid. • Niisutatavatel aladel kasvatatakse puuvilla, maisi, nisu, riisi, karjatatakse veiseid. • Mojave kõrbesse on ehitatud maailma suurimad päikese-energial töötavad elektrijaamad. • Mehhikos puuritakse naftat, arenenud on masinatööstus.

38. GOBI KÕRBES • Karjakasvatajad: mongolid - nomaadid. • Jurta – kuplikujuline elamu. • Kasvatatakse jakke, lambaid, kitsi, kaameleid, veiseid.

39. AUSTRAALIA • ABORIGEENIDEST pooled elavad linnades. • Sise- ja Põhja – Austraalias on neile eraldatud reservaadid. • Sisemaal kasvatatakse lambaid ja lihaveiseid.

40. TURISM

41. KESKONNAPROBLEEMID • Ülekarjatamine; • muldade väljakurnamine; • puude, põõsaste kütteks raiumine; • kõrbete laienemine; • nafta- ja põhjaveereostus. KÕRBESTUMINE – ÜLEMAAILMNE PROBLEEM!

42. www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm www.exploringnature.org/db/detail.php?dbID=44... dengedenge.com/.../ www.oklahomafilm.org/photos/Northwest%20Oklah. www.celsias.com/.../ www.keelereisid.com/.../araabia_keel/dahab.html juta.pri.ee/.../ en.wikipedia.org/wiki/Namib destination360.com egaptsaleht.blogspot.com/2009_10_01_archive.html members.virtualtourist.com/m/41c8a/cc3c9/ www.sheppardsoftware.com/Asiaweb/factfile/Uni... www.miksike.ee/.../sahara_korb_evelin.htm et.wikipedia.org/wiki/Takõrr commons.wikimedia.org/wiki/File:260_Boa_Vista.jpg wapedia.mobi/et/Atacama www.estair.ee/hiina/hiina08.htm lemill.net/content/exercises/pinnamood/view www.uh.edu/~jbutler/physical/chapter6.html www.cathylaw.com/.../weatheringnotes.html www.twip.org/image-africa-libya-libyan-desert.. corbis.com digilander.libero.it/.../rapaci_notturni10a.htm www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/muu.html www.tiuli.com/yahudia/yahudia_vadi.jpg 3dparks.wr.usgs.gov/.../StevensCreek5.jpg haphazardlife.blogspot.com/2008/07/thing-abou... rpgworlds.rp.funpic.de/PRIVAT/Blumen/index.html www.heritageseedlings.com/native.htm herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=133 www.agroatlas.spb.ru/.../Citrullus_lanatus_K/ listsoplenty.com/blog/?p=1198 giardinaggio.efiori.com/.../A-F-S89Pg1/ www.hort.purdue.edu/newcrop/ncnu02/v5-378.html yhelteljel.ee/?p=2711 opis-przyrody.blog.onet.pl/ www.ekstreem.ee/kaidojatarmo/ www.uni-bielefeld.de/biologie/Oekologie/4_Bio.. www.elu24.ee/?id=92846 rebaseonu.net www.travelpod.com/.../1184696280/tpod.html www.ussiauk.planet.ee/.../Crotalus_cerastes.php undu.ee/loodus/ www.lap.ttu.ee/dominus/wap.php?cmd=gallery.. www.naturephoto-cz.eu/.../euscorpius-2620.jpg www.vondenhochelben.de/Karakal.htm www.rate.ee/blog/821274 www.arkive.org › Reptiles phoenix.about.com/.../Gila-Monster-02.htm KASUTATUD MATERJALID T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile. Avita 1998 A. Kont, J.Jauhiainen. Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003 R. Aunap, A.Kont jt. Loodusgeograafia põhikoolile 1. osa. AS BIT, 2002

43. www.animalpicturesarchive.com/list.php? www.commanster.eu/.../Birds/suyoungb.html www.vastavalo.fi/impala-gaselli-kenia-mista-s... www.phoenixzoo.org/learn/animals/animal_detai.. www.arkive.org › Mammals www.estravel.ee/index.php?main_id=63,1423,366... picasaweb.google.com/.../ M4bXTVkSBWIRTeA ivaretto.blogspot.com/2007_04_01_archive.htm www.potopisnik.si/.../ pilt.delfi.ee/tag/kalahari%20kõrb/ www.tehnikamaailm.ee/.../2005/05/?headerID=327 www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=223702 www.elu24.ee/?id=24990 geoloog.wordpress.com/2009/10/ www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=300584 Koostas K. Haljasmets TDL, 2010 a.