1 / 87

TULUMAKS

Olev Martinson. TULUMAKS. KÕIGE RASKEMINI MÕISTETAV ASI MAAILMAS ON TULUMAKS ALBERT EINSTEIN EUROOPA LIIDU ÕIGUSE MÕJU EESTI TULUMAKSU- SEADUSELE tööjõu, teenuste ja kapitali vaba liikumine asutamisvabadus diskrimineerimiskeeld. Ühinemisdirektiiv.

sheba
Download Presentation

TULUMAKS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Olev Martinson TULUMAKS

  2. KÕIGE RASKEMINI MÕISTETAV ASI MAAILMAS ON TULUMAKS ALBERT EINSTEIN EUROOPA LIIDU ÕIGUSE MÕJU EESTI TULUMAKSU- SEADUSELE tööjõu, teenuste ja kapitali vaba liikumine asutamisvabadus diskrimineerimiskeeld

  3. Ühinemisdirektiiv Keelab eri riikides asuvate äriühingute ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel ja varade üleandmisel tekkiva arvestusliku tulu maksustamist Eestis on need nõuded täidetud TuMS § 15 lg 4 p 9 ja p10, § 38 lg 5-5.2, § 29 lg 5.1 ja § 53 lg 4.3 ja 4.4

  4. EMA – JA TÜTARÜHINGU DIREKTIIV Keelab dividendide tulumaksu kinnipidamise, kui dividendi saajaks on teises liikmesriigis asuv äriühing, kellele kuulub vähemalt 20% suurune osalus dividende maksvas äriühingus (2007.a.-st 15%, 2009.a.-st 10%) Emaühingu asukohamaa peab topeltmaksustamise vältimiseks vabastama saadud dividendid tulumaksust või lubama välismaise tulumaksu mahaarvamist Eestis on need nõuded täidetud TuMS § 29 lg 8, §50 lg 1.1 ja § 54lg.5.1

  5. INTRESSIMAKSETE JALITSENTSITASUDE DIREKTIIV Keelab tulumaksu kinnipidamise intressimaksetelt ja litsentsitasudelt, mida ühe liikmesriigi äriühing maksab teises liikmesriigis asuvale seotud äriühingule Eestis direktiivi nõuded täidetud TuMS § 29 lg 7, § 31 lg 4, lg 5

  6. HOIUSEINTRESSIDE DIREKTIIV Kehtestab kohustuse koguda ja edastada teiste riikide maksuhalduritele teavet füüsiliste isikute hoiuseintresside kohta. Teabevahetus peab tagama, et füüsilised isikud ei jätaks välismaa pankadest saadud intressitulu deklareerimata Eestis direktiivi nõuded täidetud TuMS § 57.2

  7. TULUMAKSUSEADUS Vastu võetud 15.12.1999 Jõustus 01.01.2000 Avaldatud RT I 1999, 101, 903 Enne 1994 aastat kehtisid üksikisiku tulumaksu seadus ja ettevõtte tulumaksu seadus eraldi. 1994 – 1999 a. kehtis ühtne tulumaksuseadus , mis nägi ette 26% tulumaksumäära nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele

  8. TULUMAKSUSEADUSE ÜLESEHITUS Tulumaksuseadusesse on koondunud ühe nime alla sisuliselt kaks iseseisvat maksu.Füüsiliste isikute tulult võetavat tulumaksu puudutavad TuMS peatükid 3 kuni 9 (§ -d 12-47)Juriidiliste isikute mitmesuguste väljamaksete maksustamist reguleerib TuMS peatükk 10 (§ -d 48-52)Üldised sätted ja definitsioonid TuMS peatükid 1 ja 2 Informatsioonikohustused TuMS § -d 55- 57.2 Rakendussätted kehtivad üldiselt TuMS § -d 58-62

  9. PÕHIMÕISTED TuMS § 6 residendi mõiste kaudu määratakse kindlaks isiku majanduslik staatus ja tema maksukohustuse ulatus. Resident on piiramatu maksukohustusega isik, kelle tulude maksustamisel kehtib nn maailmatulu printsiip Mitteresident on piiratud maksukohustusega isik, sest tema maksab tulumaksu ainult Eestis asuvatelt tuluallikatelt saadud tulult (allikaprintsiip). Üldjuhul toimub mitteresidendi maksustamine tulumaksu kinnipidamise teel ning mahaarvamist tulust ei tehta.

  10. järg Füüsilise isiku residentsuse määramisel lähtutakse kas isiku elukohast või Eestis viibimise ajast (TuMS § 6 lg 2). Mõlemad tingimused ei pea olema korraga täidetud. Juriidilise isiku residentsus määratakse selle järgi, kas isik on asutatud Eesti seaduste järgi või mitte (TuMS § 6 lg 3) Elukoha mõiste sisustamisel tuleb juhinduda tsiviil-seadustiku üldosa § 14 toodud definitsioonist: isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamisest elab Isiku residentsuse määrab residentriigi maksuhaldur ning selle kohta antakse vajadusel välja residentsustõend

  11. järg Püsiva tegevuskoha (TuMS § 7) mõiste on vajalik mitteresidendi ettevõtlustulu maksustamiseks. Püsiva tegevuskoha enamlevinud vorm on filiaal Seotud isikute mõistet (TuMS § 8) kasutatakse sätetes, mis piiravad seotud isikutega tehtud tehingutest tekkinud kulude või kahjude mahakandmist (TuMS § 34 p 9-10, § 39 lg 1), annavad õiguse korrigeerida tehingu väärtust (TuMS § 14 lg 7, § 50 lg 4) või toovad kaasa muid tagajärgi (TuMS § 11 lg 2, § 22, § 51 lg 4). Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani (TuMS § 9) mõistet on vaja kasutada maksuseadustes, et töölepingu seaduse kohaselt ei loeta juriidilise isiku juhtorgani liikmete suhteid töösuheteks.

  12. järg Madala maksumääraga territooriumi (TuMS § 10) mõistet kasutatakse mitmes erisättes, mille eesmärk on takistada niinimetatud maksuparadiiside kasutamist tulumaksust kõrvalehoidmise eesmärgil Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingud ja sihtasutused (TuMS § 11) reguleerib tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja ja sihtasutuste nimekirja koostamist. Nimekirjast tulenevaid soodustusi saavad eelkõige annetajad (füüsilised isikud § 27, juriidilised isikud § 49). Usulised ühendused (kirikud, kogudused) saavad tulumaksusoodustuse automaalselt ilma nimekirja kandmata. Nimekirja kandmist taotlev isik peab tegutsema avalikes huvides ning heategevuslikult.

  13. Füüsilise isiku maksustatav tulu Palk ja muu tasu, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingualusel saadud töö- või teenustasu,juhtimis või kontrollorgani liikme tasu Väljamakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist (maksumäär 10%) Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu.

  14. järg Kasu vara võõrandamisest, s.h kasu või kahju väärtpaberite võõrandamisest kasvava metsa raieõiguse võõrandamine muu vara võõrandamine aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel või jur. Isiku likvideerimisel saadud väljamakse tulu finantsvaralt

  15. järg Muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud (s.h. üüri- või renditasu) Välismaal saadud tulu

  16. Mahaarvamised Täiendav maksuvaba tulu kahe või enama lapse ülalpidamise korral Tasutud eluasemelaenu või eluasemega seotud liisingu intress Tasutud koolituskulu Tehtud kingitused ja annetused

  17. järg Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksed ning vabatahtliku pensionifondi osakute soetamisel tasutud summa

  18. Ettevõtlus Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- ja kutsetegevus (sh notari, kohtutäituri ja vandetõlgi kutsetegevus) mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

  19. FIE-de arv Eestis ja Saare maakonnas 01.01.05 67192 3139 4,7 01.01.06 67937 3157 4,7 01.01.07 64713 2981 4,6 01.01.08 59086 2748 4,7 01.01.09 51311 2442 4,8 01.01.10 42914 2021 4,7 01.01.11 34610 1634 4,7

  20. Maksumäär 2005 – 24% 2006 - 23% 2007 - 22% 2008 - 21% 2009 - 21% 2010 - 21% 2011 - 21%

  21. Maksuvaba tulu 2005 - 1700 kuus, 20400 aastas 2006 - 2000 kuus, 24000 aastas 2007 - 2000 kuus, 24000 aastas 2008 - 2250 kuus, 27000 aastas 2009 - 2250 kuus, 27000 aastas 2010 – 2250 kuus, 27000 aastas 2011 – 144 € kuus, 1728 € aastas

  22. Ettevõtluse tulu Ettevõtluse tuludeks on saadud rahasummad Kauba tootmisest, müügist, vahendamisest Teenuse osutamisest või muust tegevusest s.h loomingulisest või teaduslikust tegevusest Rendi või üüritulu Litsentsitasu Tulu ettevõtluses kasutatud vara müügist Isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind

  23. järg Rahalised toetused ja stipendiumid (saadud seoses ettevõtlusega) Kindlustushüvitis (kui kindlustusmaksed või kindlustatud vara soetamismaksumus on maha arvatud ettevõtlustulust Finantstulu (ka panga makstud intressid raha hoidmise eest erikontol)

  24. Ettevõtluse tulu ei ole Palgatulu Tulu väärtpaberite võõrandamisest Võetud laenu Ajutise töövõimetuse hüvitist (haigusraha) Vanemahüvitist Elatist Pensioni

  25. Ettevõtluse kulu Ettevõtlusega seotuks loetakse neid kulusid, mis on: - tehtud ettevõtlustulu saamise eesmärgil ja seos nimetatud eesmärgiga on selgelt põhjendatud - vajalikud või kohased sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Kulu seos ettevõtluse säilitamise ja arendamisega on selgelt põhjendatud - kulutused, mida nõuab töötervishoiu ja tööohutuse tagamine ning tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1

  26. Kulude tingimused Et kulu oleks võimalik lugeda ettevõtluskuluks, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: - kulu peab olema tehtud maksumaksja enda poolt - kulu peab olema tehtud sellel maksustamisperioodil, millise perioodi ettevõtlustulust kulu maha arvatakse - kulu peab olema dokumentaalselt tõendatud - kulu peab olema seotud maksumaksja, mitte kellegi teise ettevõtlusega

  27. Piirangud kulude mahaarvamisel Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on juba maha arvatud ettevõtluse kulud ja põllumajandusliku tootmise puhul ka 2877 eurot ning metsamaterjali võõrandamise puhul ka 2877 eurot (varem 45000 krooni). Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib maha arvatud alles pärast seda, kui on tasutud §-s 48 ettenähtud tulumaks

  28. Tulumaks ettevõtluselt FIE maksab tulumaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud seadusega lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised Ettevõtlustulust lubatud mahaarvamisi saab teha ainult FIE-na registreeritud füüsiline isik Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta

  29. Mitteresidendi maksustamine Eestis maksustatakse mitteresidendi (nii füüsilise kui juriidilise isiku) tulu piiratud ulatuses. Maksustatakse vaid TuMSi 5. peatükis sätestatud Eesti tuluallikatest saadud tulu. Alates aastast 2011 on füüsiline isik kohustatud teavitama maksuhaldurit residentsuse tekkimisest või muutumisest (vorm R)

  30. Mitteresideni tulu Mitteresidendi (nii füüsilise isiku kui ka juriidilise isiku, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta) maksustatav tulu on sätestatud TuMS-i §-s 29 ammendava loeteluna ning on Eesti tuluallika tuludest, sealhulgas töö ja teenustasu (TuMS § 29 lg 1) juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu (TuMS § 29 lg 2)

  31. järg ettevõtluse tulu (TuMS § 29 lg 3) kasu vara võõrandamisest (TuMS § 29 lg 4 ja 5) üüri- ja renditulu (TuMS § 29 lg 6 p 1 ja 2) litsentsitasu (TuMS § 29 lg 6 p 4) Meelelahutaja või sportlase Eestis esinemise saadud tasu (TuMS § 29 lg 10)

  32. Kasu vara võõrandamisest Tulumaksuga maksustatakse kasu, mida mitteresident sai vara võõrandamisest, kui müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis Vara võõrandamisest saadud kasu või kahju arvestamine toimub TuMS-i § 37 kohaselt. Kasu või kahju vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe.

  33. Muudatused alates 2011.a. residentideleElatis ja elatisabi Elatist ega elatisabi tulumaksuga ei maksustata Makstud elatist ei saa tulust maha arvata Kehtib alates 01.01.2011.a.

  34. Elukoha võõrandamine Alaline või peamine elukoht TsÜS § 14 – elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas Kui aastast maksuvabastuse aluseks on elukoha võõrandamine, siis ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul (alates 2011.aastas) Ehitise kui vallasasja maksusoodustus kaotati alates 2011

  35. Kahjuhüvitis Varaline kahju jaguneb VÕS (võlaõigusseadus) järgi otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks TuMS § 12 lg 3 täpsustab, et maksuvaba on vaid otsese varalise kahju hüvitis, sh mis on makstud kohtuvälise kokkuleppe kohaselt Saamata jäänud tulule vastav hüvitis maksustatakse Ettevõtlusega seotud hüvitised maksustatakse

  36. Kohustused Arvestama töötajale tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt sotsiaalmaksu (33%) ning kandma sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks Väljamaksetelt kinni pidama kohustusliku kogumispensioni makse 2%(kohustatud töötaja puhul) ning üle kandma väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks

  37. Kohustused Maksma väljamaksetelt täiendava töötuskindlustusmakse 1,4% ja üle kandma väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kinni pidama väljamaksetelt töötuskindlustusmakse 2,8% ning üle kandma väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks

  38. Kohustused Esitama väljamaksete tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks MTA piirkondlikule keskusele maksudeklaratsiooni (vorm TSD) koos vastavate lisadega (lisa 1 või lisa 2 – töötasu, lisa 4 – erisoodustus) Esitama kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks deklaratsiooni vormi INF 14 töötajale isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamisel makstud hüvitise kohta.

  39. Tulumaksu kinnipidamine Tööandja peab kinni pidama tulumaksu: Töötajatele rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt Füüsilisele isikule makstud tasudelt töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse eest, kui tasu saaja ei ole kantud registrisse (äriregistris või MTA-s) FIE-na.

  40. Tulumaksu kinnipidamine Tulumaksu arvestamisel võib füüsilisele isikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt igas kalendrikuus maha arvestada 1/12 maksuvaba tulu aastasummast: 2011.a 1728 € ehk 144 € kuus. Mahaarvamise aluseks on töötaja kirjalik avaldus. Kui maksumaksjale ei tehtud väljamakseid igal kuul või väljamakse oli mõnel kuul väiksem 144 eurost (maksuvaba tulu), siis on samal tulumaksu kinnipidajal õigus kanda lubatud maksuvaba tulu kasutamata osa nende kuude eest edasi sama kalendriaasta järgmistele kuudele.

  41. Tulumaksu kinnipidamine Kinnipeetava tulumaksu arvutamisel ei või alates 2011.aastast maha arvata elatist. Enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvatakse maha väljamakselt kinnipeetud töötuskindlustusmakse (2,8%)

  42. Tulumaksu kinnipidamine Enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvatakse maha väljamakselt kinnipeetav kohustusliku kogumispensioni makse 2%(kohustatud isikul)

  43. Sotsiaalmaksu arvestamine Sotsiaalmaksuga maksustatakse kõik rahalised väljamaksed, mis tulenevad töö- või teenistussuhtest. Sotsiaalmaksu maksmise kohustus on tööandjal ning seda kohustust ei jaotata tööandja ja töötaja vahel.

  44. Sotsiaalmaksu arvestamine Üldjuhul arvestatakse sotsiaalmaks töötajale rahas makstud tasult, kuid mitte vähem kui sotsiaalmaksuseadusega kehtestatud kuumääralt iga töölepingulise töötaja kohta (2008.a – 2700 x 33% = 891 kr kuus), (2009-2010.a. – 4350 x 33%= 1436 kr kuus, 2011.a. - 278.02 €) Tööandja sotsiaalmaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja maksumääraks 33%

  45. Sotsiaalmaksu arvestamine Miinimummääraga ei pea arvestama ja sotsiaalmaks makstakse tegelikult makstud tasudelt kui : Töötaja on riikliku pensioni saaja Töötaja on 13 – 17 aastane Tegemist on töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasuga Kui tööandja ei arvesta tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu TuMS § 42 lg 1 ja 2 kohaselt (puudub avaldus tulumaksuvaba osa rakendamiseks)

  46. Sotsiaalmaksu arvestamine Kui töötaja on alla 3- aastast last kasvatav vanem, eestkostja või hooldaja Kui töötaja kasvatab kolme või enamat alla 19.a last Kui töötaja on põhiharidust omandav kuni 21.a Kui töötaja on üldkeskharidust omandav kuni 24.a Kui töötaja on kutseõppes õppiv isik Kui töötaja on Eesti alalisest elanikust üliõpilane

  47. Sotsiaalmaksu arvestamine Sotsiaalmaksu makstakse tegelikult makstud tasudelt, kuid mitte vähem kui kehtestatud kuumääralt proportsionaalselt tegelikult töötatud ajaga Tööleping on peatunud puhkuse või haiguse ajaks Töötaja on tööle asunud või töölt lahkunud

  48. Sotsiaalmaksu ei maksta Väljamakselt mis tehakse ostu-müügilepingu alusel Väljamakselt mis tehakse rendilepingu alusel (tuleb tasuda tulumaks) Tööandja kulutustelt töötaja tervishoiu ja tööohutuse tagamiseks (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel)

  49. Sotsiaalmaksu ei maksta Puhkuseseaduse § 26 makstud hüvitise (näiteks täiendava lapsepuhkuse päevade hüvitis) eest (tuleb kinni pidada tulumaks). Ravikindlustuse seaduse § 14 lg 1 alusel makstud summadelt (kui ravikindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide esitamata jätmise tõttu jäi töötaja ilma ravikindlustushüvitise saamise õigusest, siis FIE-l on kohustus hüvitada tekkinud kahju. Tuleb tasuda tulumaks).

  50. Sotsiaalmaksu ei maksta Kapitalituludelt (intressid) Saadud elatiselt Vabariigi valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades makstavatelt lähetusega seotud väljamaksetelt Vabariigi valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades makstavatelt hüvitistelt seoses töötaja isikliku sõiduauto kasutamisega tööülesannete täitmisel

More Related