Rühmatöö

1. ESF meede 1.1 projekt nr 1.0101-076Kutseõppeasutuste õppekavade arendus25. –26. oktoober 2007 koolitusseminar“Õppekava arendus kui tootearendus” Moodulõpe versus ainepõhine õpe Rühmatöö

2. Ainekeskne õpe kutseõppes on traditsiooniline, harjumuspärane Kas aga meie arenevas maailmas parim? Moodulipõhine õpe Uus trend, leidnud rakenduse arenenud riikides, kehtestatud meil ka Kutseharidusstandardiga (§ 7) Moodulõppega seoses on sageli erinevaid arvamusi, lahtisi ja vaieldavaid küsimusi , nt kui pikk on moodul? Kui moodul võib koosneda ka ühest ainest, siis kas see on moodul? Kas üldõpingud on moodulid või ained? Kas on võrreldavad 1- nädala ja 20 nädala pikkuse mooduli hinded? Moodulõppe puhul on võimatu teha tunniplaani Jne jne Seetõttu on rühmatöö eesmärgiks võrrelda mooduli- ja ainepõhist õpet – teeme seda SWOT analüüsi toel.

3. Mis on moodul? • Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava terviklik sisuühik, mis määratleb kutseoskusnõuetega vastavuses olevad teadmised , oskused ja hoiakud ( ametlik definitsioon kutseharidusstandardist) • Mooduli kõige olulisem võtmesõna on KOMPETENTSUS, mis lähtub järgmistest küsimustest. • Millised on tööülesanded? • Milliseid teadmisi ja oskusi on vaja nende tööülesannete täitmiseks? • Mis tasemel oskusi on vaja?

4. Millistes tingimustes töö toimub? • Milliseid üldoskusi on vaja? • Kuidas kogutakse oskuste kohta tõendeid ( hindeid)? Kui tahame üle minna moodulipõhisele õppele, siis algab kõik kogu koolipere mõtteviisi muutmisest

5. MOODULI SWOT analüüs 1 Mooduli tugevused - terviklik, eluline, tekivad seosed • inimesekeskne, õppijakeskne • on orienteeritud praktilistele oskustele • kompetentsipõhine, reaalse elu ja kutsestandardiga seotud • võimaldab kohaneda muutustega • võimaldab kohandada õpet kutseõppe erinevates liikides ja vormides • soodustab meeskonnatööd õpetajate vahel

6. Moodul SWOT 2 Mooduli nõrkused Kui mõtteviis ei ole koolis veel tulnud kaasa moodulõppe rakendamisega , siis tundub, et - on keeruline rakendada koolikorralduslikult ( nt kui moodul läbib mitu õ.-a., tunniplaani tegemine, praktika korraldus) • ei ole veel suudetud hindamist kooskõlla viia oskuste- põhiselt (täna hinnatakse valdavalt teoreetilisi teadmisi, vähem tervikoskusi) • mooduli hindamist võivad mõjutada õpetajate isiksuseomadused (nt kui mooduli sisu õpetavad erinevad õpetajad, siis võib kokkuvõtva hinde tulemust mõjutada tugevad isiksused, mis ei tarvitse anda objektiivset pilti ) • hinneteleht ei kajasta mooduli sisu ( teemasid =õppeaineid), eriti tuntav on see mahukate moodulite puhul • kutsestandardid pole kõik kompetentsipõhised- ei ole võimalik vastavaid mooduleid koostada

7. Moodul SWOT 3 Ohud • kui ÕK koostajatel puudub pädevus, siis tuleb välja ikka ainekeskne või juhuslikest osadest koosnev ÕK • Kui õpetajatel puudub moodulikeskse õpetamise pädevus, siis on oht, et õpetus toimub ikka ainepõhisena • kui ei rakendata meeskonnatööd, siis ei tarvitse moodulist kujuneda tervikõpet, vaid tekib üksikute teemade ( ainete )summa • spetsialiseerumine võib jääda nõrgaks • osaoskuste omandamise järgselt pärast praktikat ei pruugi õpilased enam kooli tagasi tulla- on osutunud tööandjale ahvatlevaks tööjõuks

8. Moodul SWOT 4 Võimalused arenguks • võimaldab rakendada VÕTA-t • võimaldab koolidevahelist koostööd • võimaldab kohandamist erinevatele sihtgruppidele • võimaldab õppijatest koolitada hinnatud töötajad

9. AINEÕPPEKAVASWOT 1 Tugevused • ainekesksus, aine saab põhjalikult selgeks • iga aine õpetajal on konkreetne isiklik vastutus • koolikorralduslikult ja harjumuspäraselt lihtne läbi viia • hindamine reglementeeritud

10. Ainekava SWOT 2 Nõrkused - rõhuasetus teoreetilistele teadmistele, puuduvad seosed praktikaga • ei kujune terviklikku “ilmapilti”( nii õppijal kui õpetajal) • hindamine reglementeeritud • tööandja ei saa vajalike oskustega tööjõudu

11. Ainekava SWOT 3 Ohud • õpilased “deserteeruvad” koolist- teoreetilise suunitlusega õpe on ebahuvitav • õpetaja eneseareng võib pidurduda- on vajadus tegelda vaid oma õppeaine arendamisega • nõrk meeskonnatöö vajadus- iga õpetaja on oma aine eest vastutav • soodustab ebatervet konkurentsi pedagoogide vahel • tööandja ei saa vajalike oskustega tööjõudu, sest õppijad ei oska siduda teoreetilisi teadmisi praktiliste oskustega

12. Ainekava SWOT 4 Võimalused arenguks • Õpetajatevaheline koostöö (nii üldainetes, teooria- kui ka praktilises õppes)- toimubki lähenemine moodulõppele! • tasemeõppe parem rakendamine (üldharidusainete osas – tekivad paremad eeldused edasiõppimiseks järgmisel tasemel ) • välisõppejõudude kasutamise võimalus ühe aine piires

13. Kokkuvõtteks HEA MOODUL: - valmib meeskonnatöö tulemusena ja rakendatakse meeskonnatöös • on kompetentsipõhine ( teadmised täiendavad oskusi) • piisavalt sisukas ja mahukas, et mooduli läbimise järgselt midagi terviklikult osata • õppijakeskne • võimalik kasutada erinevates kutseõppeliikides ja vormides

14. Lõpetuseks • Nii mooduli- kui ainepõhises õppes on omad head ja vead, kuid moodulipõhine õpe annab suuremaid võimalusi täita kutseõppe peamist ülesannet- valmistada ette oskustega töötajaid, unustamata nende isiksuse arengut ja toimetulekut elus. • Moodulõpet rakendab enamus arenenud riike Euroopa Liidus • Moodulõppele üleminek eeldab mõtteviisi muutust, head tahet , meeskonnatööd ning vajab aega katsetamiseks. • Moodulõppele üleminek eeldab häid eestvedajaid koolijuhtide näol.