1 / 32

Programmeerimiskeel: Ruby

Programmeerimiskeel: Ruby. Autor: Maria Polzunova. Üldinfo. Ruby on interpreteeritava tüübi objekt - orienteeritud programmeerimiskeel. Loodud 23 veebruaril 1993 aastal jaapani programmeerija Yukihiro Matsumoto juhtimisel , kes on veel teatud nagu Matz .

shiela
Download Presentation

Programmeerimiskeel: Ruby

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Programmeerimiskeel: Ruby Autor: Maria Polzunova

  2. Üldinfo • Ruby on interpreteeritava tüübi objekt-orienteeritudprogrammeerimiskeel. • Loodud 23 veebruaril 1993 aastal jaapaniprogrammeerijaYukihiro Matsumoto juhtimisel, kes on veel teatud nagu Matz. • Praegu Ruby on kõige populaarsem keel Jaapanis. • Ruby on tasuta programmeerimiskeel

  3. Põhilised võimalused • Lihtne süntaks • Kiire töötluse tsükkel (toimetamine- käivitamine- toimetamine) • Interpriteeritav keel • Kasutamine ja tulemus erinevates OS-s põhimõtteliselt ei erine

  4. Süntaks • Sarnane Perli- ja PHP-ga • Ei kasuta “;” sümbolit realõpu tähistamiseks • Kahe tüübi komentaarid: • “ # ” sümboliga eristatakse üherealised komentaarid • “ =begin komentaar =end “ Niimodi eristatakse blokkkomentaarid

  5. Muutujad

  6. Muutujad(2) • Mitteinitsiaaliseeritud globaalne muutuja väärtus on alati nil Näide: % ruby print $foo,"\n" $foo = 5 print $foo,"\n“ ^D % Tulemuseks tuleb: nil 5

  7. Globaalsed süsteemsed muutujad • $! viimane veateade • $@ vea tekkimise koht • $_ viimane rida, loetud gets kutsumisega • $. viimase rea number, loetudinterpretaatoriga • $& leitud allridaviimases otsingus šablooni järgi . • $~ viimase otsingu tulemus šablooni järgi allavaldiste massiivi kujul • $nN-neallavaldismassiivist - tulemusestviimase otsingu šablooni järgi (sama,mis on $~[n]) • $= regiistri tundlikkuse märk • $0 programmi faili nimi • $* käsurea argumendid • $$interpretaatori protsessi ID • $? viimase tütarprotsessi lõpetamise staatus

  8. Lokaalsed muutujad • Lokaalsete muutujate nimed peavad algadalaadina tähestiku väikeste sümbolitega või sümdoliga '_'. Erinevalt globaalsetest muutujatest, lokaalsed muutujadei võta nil väärtust Näide: % ruby print foo ^D Tulemuseks tuleb "undefined local variable or method 'foo' for #(object...)".

  9. Lokaalsete muutujate nähtavuse piirkond • lambda{…} – λ-funktsioon • loop{…} – lõpmata tsükkel (lisakskõiktsüklidja iteratorite plokid) • def … end – meetod • class … end – klass • module … end – moodul • kogu programm (kui ükski eespool mainitud struktuur ei ole täidetud )

  10. Lihtsad andmetüübid • Read KlassiString eksemplarid. • Massiivid KlassiArray eksemplarid. • Aja hetked KlassiTime eksemplarid.

  11. Lihtsad andmetüübid(2) • Loogiline tüüp (Boolean) KlassideTrueClassjaFalseClass eksemplarid. Sisaldabainulisi esindajaidtruejafalse • «Midagi» KlassiNilClass eksemplarid. Sisaldabainulistesindajatnil. Igamittedeklareeritudmuutujavõrdubnil.

  12. Read (klass String) • Read paigutatakse ülakomade(‘ ’) või jutumärkide(“”) vahele. Näide: puts ‘rida’ # rida puts “rida” # rida Jutumärkide kasutamine võimaldab escape- järjestuse kasutamist, mis algab sümboliga ‘\’ Näide: puts “a \t b” #a b puts ‘a \t b’ #a \t b

  13. Escape-järjestused

  14. Meetodid töötamiseks String-iga

  15. Meetodid töötamiseks String-iga(2)

  16. Meetodid töötamiseks String-iga(3)

  17. Meetodid töötamiseks String-iga(4)

  18. Massiivid • Massiivide defineerimiseks kasutatakse nurksulud '[]'. Massiivid Ruby´is on heterogeensed(võivad sisaldada erinevate tüübide andmed) Näide: a = [1,2,"3"] print a,"\n" ^D Tulemuseks tuleb: 123

  19. Massiivid(2) • Massiivide jaoks võib kasutada liitmise ja kordamise operatsioonid Näide: a = [1,2,"3"] print a + ["foo","bar"] print a * 2 ^D Tulemuseks tuleb: 123foobar 123123

  20. Meetodid töötamiseks massiividega

  21. Meetodid töötamiseks massiividega(2)

  22. Massiivi teisenduse meetodid • + ühe massiivi lisamine teisele • * kordamine • | hulkade ühend • & hulkade lõikumine • - hulkade vahe • compact kõikide nil-objektide kustutamine • flatten ühemõõtmilise massiivi saamine mitmemõõtmelisest • reverse massiivi inverteeririmine • clear kõikide massiivi elementide kustutamine • sort massiivi sorteerimine

  23. Põhilised arvu kirjutamise vormid

  24. Põhilised arvu kirjutamise vormid(2)

  25. Meetodid töötamiseks arvudega

  26. Tüübide teisendamise meetodid

  27. Kellaaeg (klass Time) • Time.now käesolev aeg Klassi Time meetodid: • sec saada sekundide arv • min saada minutide arv • hour saada tundide arv • day saada kuupäev • mon saada kuu number • year saada aasta • wday saada nädalapäeva number • yday saada päeva number aastas • zone saada info ajapiirkonnast

  28. Operaator If- else • Näide (faktoriaali leidmine): def fact(n) if n == 0 1 else n * fact(n-1) end end print fact 4,"\n" Tulemuseks: 24

  29. Tsükkel while Näide: i=0 while i < 10 print i+=1,"\n" end 1 2 3 4 . . 10

  30. Case Näide(Siin kontrollitakse kas muutuja i väärtus kuulub antud väärtuste piirkonda) i = 7 case i when 2..5# tähistab väärtuste piirkond kahest viieni esimene # ja viimane arv kaasa arvatud print "i in 2 to 5\n" when 6..10 print "i in 6 to 10\n" end ^D Tulemuseks: i in 6 to 10

  31. Kasutatud materjalid • http://www.rubynews.ru • http://www.ruby-lang.org/

  32. Tänan tähelepanu eest!

More Related