Hierarhiaseosed. Sõnapered ja sõnaväljad

1. Hierarhiaseosed. Sõnapered ja sõnaväljad 6. loeng

2. Hierarhiaseosed sõnade vahel Sarnase tähendusega lekseemide vahel võib olla ka alluvussuhteid. Ülemmõistet nimetatakse sel juhul hüperonüümiks ja alammõistet (klassifikatsioonis allpool paiknevat mõistet) hüponüümiks. Samal semantilisel tasemel paiknevaid sarnaseid sõnavaraüksusi nimetatakse kohüponüümideks. Teoreetiliselt saab suurt osa keele sõnavarast erineva põhjalikkusastmega hierarhiliselt liigitada.

3. Tähendushierarhia näide Elusolendid Inimesed Loomad Taimed Koduloomad Metsloomad Hunt Rebane Karu Jänes …

4. Hüperonüümia Üks ja seesama sõna võib olla mõne klassi suhtes hüponüüm, teise klassi suhtes aga hüperonüüm. Liigitamine toimub alati mingi kindla tunnuse alusel. Sellist jaotust nimetatakse taksonoomiliseks klassifikatsiooniks, millele ei allu siiski kõik keele sõnad. Enamasti kasutatakse sellist hierarhilist struktuuri entsüklopeediliste teadmiste esitamisel teaduses. Argikeeles ei pruugi inimene sellest süsteemist kinni pidada.

5. Meronüümia (1) Üks tähendushierarhia erinähtusi on meronüümiasuhe, mis kajastab reaalses maailmas kokku kuuluvate üksuste vahelist osa-terviku suhet, nt Linn Tänav Elumaja Kõnnitee Rattatee Sõidutee…Trepikoda Korrus Korter Uks…

6. Meronüümia (2) • Tervikut tähistav sõna on holonüüm, terviku osi tähistavad sõnad meronüümid (partonüümid). • Osa entiteet ei esine kunagi üksi, vaid kuulub kokku mingi tervikuga (nt vars on alati millegi osa, samuti pea või saba). Seega viidatakse osa mainimisel samal ajal ka tervikule.

7. Sõnapered (1) Sõnapered on sõnarühmad, mis tekivad sõnade ühtse päritolu alusel. Sõnapere keskmes on kõigile pereliikmetele ühine morfoloogiline element, tüvimorfeem, mida nimetatakse etümoniks. Selliseks ühiselemendiks on sageli verbi-, adjektiivi- või substantiivitüvi, mis on andnud keeles hulga tuletisi ja liitsõnu. Sõnapere on üks keele sõnavara grupeerimise viise.

8. Sõnapered (2) Sama sõnapere liikmed võivad ajapikku oma semantilise seose kaotada (seos muutub läbipaistmatuks), ehkki tegemist on algselt samatüveliste sõnadega, nt maa – maadlema, maasikas, maak, (siia)maani).

9. Sõnapered (3) Etümoloogilise seoseta sõnu võidakse juhusliku häälikulise sarnasuse põhjal pidada ekslikult teatud sõnaperesse kuuluvaks. Seda protsessi nimetatakse sekundaarseks motiveerituseks e rahvaetümoloogiaks. See protsess kulgeb kolmeastmelisena: 1. Isolatsioon – 2. Sekundaarne motivatsioon / Interpretatsioon – 3. Deisolatsioon.

10. Rahvaetümoloogia (1) Eristatakse kaht tüüpi rahvaetümoloogiat: 1) rahvaetümoloogia ilma formatiivimuutuseta, kus toimub ainult tähenduse kohandamine, nt helikopter – vääranalüüs tänapäeval arvatavate moodustusseoste põhjal heli ’hääl’ + kopter (sellele viitab ka kopter-sõna iseseisvumine ’helikopteri’ tähenduses), tegelik päritolu kr k helix ’keere, spiraal’ + pteron ’tiib; lend’. Tähendus: ’püstloodselt maanduda võiv lennuaparaat’;

11. Rahvaetümoloogia (2) 2) rahvaetümoloogia koos formatiivimuutusega – tähendusmuutusega kaasneb ka häälikkuju muutus. See toimub sageli siis, kui mingi tüvi keeles vananeb, ei ole enam tähenduslikult läbipaistev. Nt eesti keeles prahilaev (vracht (keskalamsks) ’veos, last, veetav kaup’). Häälikuline kokkulangevus sõnaga praht ‘prügi’; seto < naljatlev seletus ei see, ei too. Rahvaetümoloogilised protsessid puudutavad eriti sageli võõrsõnu, mis ei pruugi keelekasutajate jaoks olla motiveeritud tähendusega.

12. Sõnaväljad (1) Sõnavälja mõiste pärineb 1931. aastast Jost Trierilt, kes kasutas seda tähenduselt seotud sõnade keelesisese struktuuri tähistamiseks (eristus leksikaalsete üksuste sisust lähtudes). Nt kuuluvad tähenduslikult kokku auto, buss, mootorratas; sinine, punane, kollane – nende omavaheline paradigmaatiline seos on tunduvalt tugevam kui nt sõnadel buss, riik, sinine. Trieri käsitluse kohaselt on tegelikkus meile antud keele vahemaailma kaudu. Iga keel liigendab tegelikkust omal viisil.

13. Sõnaväljad (2) Sõnavara ei ole seetõttu käsitatav kui varamu või tesaurus (hiidsõnastik, mis taotleb keele sõnavara ammendavat esitust), vaid pigem on see kui struktureeritud ja liigendatud ruum, nagu ehitis või konstrukt. Sõna ei esine kõneleja või kuulaja teadvuses nii eraldiseisvana, nagu võiksime järeldada tema häälikulise iseseisvuse põhjal. Sõna ümber ja kohal on palju teisi sõnu, mis on sellega tähenduslikult lähemas või kaugemas seoses. Need on sõna „tähendussugulased”, mis moodustavad koos sõnaga liigenduva terviku, struktuuri, mida nimetatakse sõnaväljaks. Sõna on seega leksikaalse struktuuri kui terviku osa ning sõnavara tervikuna jaguneb üksiksõnadeks.

14. Sõnaväljad (3) • Väljad on Trieri mõistes üksiksõnade ja sõnavara kui terviku vahel paiknevad keelelised entiteedid. Trieri sõnaväljad on ühtlasi mõisteväljad, mis peegeldavad keeles väljakujunenud maailmapilti. Oluline omadus on sõnavälja struktureeritus, st ka sõnaväljade abil on võimalik sõnavara struktureerida. Sõnaväljadel on olemas nii sisu- kui ka vormipool. • XX sajandi esimesel poolel viljeldud strukturaalse semantika üks põhitulemusi on see, et tekkis arusaam: struktuuri üksikosa on määratletav vaid selle kaudu, missugused on selle osa seosed struktuuri teiste osadega.

15. Sõnaväljad (4) Igas keeles on palju sõnavälju – need osutavad maailmateadmise valdavalt hierarhilisele jagunemisele. Liiklusvahendid on nt autod, bussid, rongid, mootorrattad jne, autod jagunevad omakorda nt veo- ja sõiduautod; sõiduautod on nt sportautod, sedaanid, pikapautod, kabrioletid jne. Lingvistiliselt analüüsitakse neid välju tähendussuhete alusel.

16. Sõnaväljad (5) Sõnaväljad võivad moodustuda kategoriseerimise teel. Sõnavälja liikmed võivad olla kas selgepiirilised või hajuvate piiridega; kas vabas või kindlas järjestuses. Võib rääkida avatud (liikmeid võib juurde tulla või ära jääda terviksuhet muutmata) ja suletud sõnaväljadest (nt koduloomade nimetused vs kuude nimetused).

17. Sõnaväljad (6) Väljad kujundavad substitutsiooniraamid, seetõttu kuuluvad ühe välja liikmed samasse sõnaliiki. Nt Seda inimest iseloomustab [+substantiiv] kenadus, hoolitsetus, tagasihoidlikkus, malbus, tarkus, tähelepanelikkus, analüüsivõime, järjekindlus, tublidus, töökus …

18. Sõnaväljad (7) Väljadel on vormi- ja sisukülg. Vormipool puudutab ennekõike ühe välja liikmete sama sõnaliiki. Sisupool puudutab välja elementide semantilist sarnasust. Nt Seda inimest iseloomustab – väline aspekt: ilu, hoolitsetus; iseloomuomaduste aspekt: tagasihoidlikkus, malbus; intellektuaalsete omaduste aspekt: tarkus, analüüsivõime, järjekindlus, sotsiaalsete omaduste aspekt: tublidus, töökus, organiseerimisvõime.

19. Onomasioloogiline väli Välja iga liige saab oma määratluse (sisu) vahekorras teiste elementidega. Seepärast on väljad sisuseoste alusel struktureeritud väiksemateks osadeks. Sõnaväljadel võib eristada järgmisi liike: onomasioloogilised väljad – väljade vanim liik. Läheb tagasi Trieri käsitluseni. Sellise välja keskmes on keeleväline või -ülene mõiste, mis on üksikkeeltest sõltumatu. Selle mõiste alla koondatakse vastava üksiku keele sõnad, mis eraldatakse üksteisest teatud tunnuste alusel. Onomasioloogia küsib sõna tähistusfunktsiooni järele: kuidas nimetatakse mingit objekti või mõistet?

20. Onomasioloogilise välja näide Nt juuksehooldusvahendite onomasioloogiline väli: • Lokivedelik, juukselakk, juukseõli [oluline eristav tunnus on [+vedel] • Šampoon, juuksegeel, juuksevaha, juuksepumat, briljantiin, juuksekreem [+poolpaks]

21. Semasioloogiline väli Semasioloogiline väli jaguneb kollokatiivsete tunnuste alusel. Välja struktuuris võetakse arvesse sõnadevahelised paradigmaatilised ja süntagmaatilised seosed. Semasioloogia küsib keeleväljendite tähenduste järele. Nt eelmises näites esitatud juuksehooldusvahendite puhul saab moodustada lause Juuksur soovitab kliendile [mida? …] [milleks? … ]. Esimesse lünka sobivad kõik eespool nimetatud juuksehooldusvahendid, sest need tähistavad tähenduselt sarnaseid entiteete. Eristuvad tähenduselemendid võivad ilmneda süntagmaatiliste seoste analüüsil, nt seostub juuksepumat või briljantiin meesklientidega.

22. Sõnavälja universaalsus Sõnaväljadel on interdistsiplinaarseid aspekte. Nt on psühho- ja neurolingvistilised uurimused kinnitanud, et sõnaväljalaadsed struktuurid eksisteerivad ka inimteadvuses. Maailmateadmine säilitatakse pikaajalises mälus mõistevõrkudena – mõistekogumina, mis on omavahel tähendusseostega ühendatud. Sõnaväljad võivad anda infot meie teadmiste struktuuri kohta. Arvutilingvistika jaoks on sõnaväljad olulised arvutileksikoni struktureerimisel (nt WordNet projekt – alguse saanud inglise keelest (Princetoni ülikool), nüüd tehtud paljude Euroopa keelte kohta). Seob nimisõnad, verbid ja adjektiivid sünohulkadesse. Vt http://www.cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/

23. Sõnaväljade uurimine Võrdlevad e komparatiivsed sõnaväljauuringud on olulised nt tänapäeva arvutilingvistikas automaattõlke jaoks, kuna toovad välja eri keelte sõnavara sarnasused ja erinevused. Traditsiooniliselt on sõnaväljadel olemas seos ka keelefilosoofia ja antropoloogiaga, sest sõnaväljad võimaldavad analüüsida keelekõnelejate maailmapilti.

24. Kordamiseks • 1. Mida mõistetakse hüperonüümiasuhte all? • 2. Tooge üks näide meronüümiasuhte avaldumise kohta. • 3. Mis on sõnapere? Mille poolest see erineb sõnaväljast? • 4. Mida mõistetakse rahvaetümoloogia all? • 5. Mida on võimalik uurida sõnaväljade põhjal?