Download
1 / 19
190 likes | 1.03k Views
MULD. Õppematerjal 12 klassile Ivi Rammul. Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel.
E N D
MULD Õppematerjal 12 klassile Ivi Rammul
Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. • Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. • Organismid kasutavad mulda oleluskeskkonnaks või kinnitumiseks.
Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. • Praegu on muld biosfääri oluline komponent, mulla areng on seotud elu arenguga ja täiustumisega.
Mulla viljakuson võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraalainetega ning taime juuri hapnikuga. • Mida suurem on mulla viljakus seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasimõju mullale.
Mulda loovad viis peamist tegurit: • Lähtekivimi koostis (Eestis väga mitmekesine) • Kliima • Organismid • Asend maastikus • Aeg
Mulla teke: • kivimi pinda murendavad tuul ja vesi • hakkab tasapisi kujunema elukooslus (esimesed on samblikud ja samblad) • bakterid, seened ja mullaloomad lagundavad taimede jäänuseid (nii lisandub huumust) • oma osa on putukatel, lindudel ja teistel loomadel (nende elutegevuse jäägid rikastavad pinda) • Koguneb huumus ja saavad juurduda taimed
muld pole mitte ainult organismide elutegevuse tulemus vaid ka eeldus organismide eluks ja bioloogilisteks aineringeteks.
Vesi mullas • võib esineda järgmistes olekus: • veeaur • jää • vaba vesi • keemiliselt seotud vesi (savimineraalide ja huumuse koostises, taimed seda kasutada ei saa)
Mulla mineraalne osa • LÄHTEKIVIM • on pinnakatte ülemine osa mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda • Eestis MOREENID e. jääsetted • Eestis mitmekesine lähtekivim (paekivi, saviliiv, liivsavi, liiv, turvas, ) Mulla mineraalosa osatähtsus võib olla 99-100%
Mulla orgaaniline osa • Orgaanilise aine hulk võib olla mullas 0-50%-60% • Allikaks: • kõrgemad taimed (FS tulemusena sünteesivad orgaanilisi ühendeid) • sammalde, samblike, seente, bakterite orgaaniline aine • orgaanilise aine lagunemisega toimub ka humifikatsiooni protsess, mille käigus tekib poollagunenud orgaanilise aine molekulide liitmine ja tihkestamine, tekib huumus
Huumus on orgaaniliste ja mineraalsete (anorgaaniliste) ainete kompleks, ühtset keemilist valemit huumusel ei ole. Huumus on tekkinud lihtsamatest orgaanilistest ainetest sünteesiprotsesside tagajärjel.
Huumuse tähtsus seisneb: • 1) Huumushappedvõtavad osa kivimite ja mineraalide murenemisest • 2) Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Savides vähendab ja kergetes muldades suurendab sidusust. • 3) Huumus mõjutab mulla füüsikalis-keemilisi omadusi. Näiteks mulla happesust
4) Huumus on toitainete allikaks. Sellesse talletub liikuvate toitainete varu • 5) Huumus toimib kasvustimulaatorina.
Mulla profiil Mulla horisondid
Mulla profiil • on erinevatest horisontidest koosnev mulla vertikaalläbilõige maapinnast kuni lähtekivimini (mõnikümmend sentimeetrit kuni mõni meeter).
Mulla horisondid • on huumusesisalduse, mineraalse, keemilise ja mehaanilise koostise poolest erinevad mulla kihid, mis on kujunenud organismide elutegevuse, huumusainete ja mulla mineraalosa vastastoime tagajärjel.
