MAAKASUTAJAST MAAOMANIKUKS

1. MAAKASUTAJAST MAAOMANIKUKS VÕLUD JA VALUD Jüri Raidla 29.11.2011

2. REFORMI STAATUS 1998

3. REFORMI STAATUS 2000

4. REFORMI STAATUS 2005

5. REFORMI STAATUS 2010

6. REFORMI KESTVUS: PROBLEEMI MITU TAHKU • Reformi edu eeldus – sild sõjaeelse omanikumentaliteediga • Uluots Raidlale: kui kaua maareform kestab? (1991) • Vaevaline start – 1992 – maakäibe jääaeg • Esimesed tagastatud maa katastriüksused – 21.detsember 1992 • Kolm esimest ostueesõigusega maa erastamise tehingut - 1994 • 26.11.2011 – reformimata on ca 10% maast • NB! Kodanikke puudutav ja kodanikest sõltuv reformiosa on praktiliselt tehtud • Demokraatlik vs autokraatlik reform: mõju tempole

7. PARLAMENTAARSED DEBATID (1) • Seaduse evolutsioon Ülemnõukogus – kasutajakesksuselt (taas)omanikukesksusele • ORAS-e alternatiivid ja MRS-i alternatiivid (35) poliitilise kompromissi instrumendina • Kaido Kama poliitiline meistriklass ja Paul Varuli juriidiline töötuba • Tööõnnetused ja poliitilised demaršid • Tegija valik ja KOV-i kaudu maa peremehestamise paleus (kuni 1993) • Haldusreform oli siis juba teemaks  • Omanike ja rentnike “partei” fiktsioon • Reformi detsentraliseerimine: viga või hüve?

8. PARLAMENTAARSED DEBATID (2) • 30. aprilli 1996. a pööre rahvusromantikalt tsiviilkäibele: • MRS § 1 – MRS-i reguleerimiseseme piiramine vaid reformiga • MRS § 2 – maa kasutuse efektiivsuse seadmine reformi eesmärgiks • Kaardi- ja plaanimaterjali kasutamine – protsess odavamaks • Osalise tagastamise piiramine • Maa asendamise instituudist loobumine • Maa tükeldamist piiravate sätete tühistamine • Maa erastamise detailne regulatsioon • Erastamisagentuuri kaasamine

9. VALUSALT AEGLANE TEMPO – MIKS? (1) • Reform oli unikaalne, suure mahuga ja protseduuriliselt keerukas • Eestis oli enne okupatsiooni eraomanduses 210 000 kinnistut • Tegemist ei olnud pelgalt majandus- ja õigusküsimustega • Eeskätt oli reform seotud poliitiliste, eetiliste, sotsiaal-psühholoogiliste ja ajalooliste probleemidega • Elluviijatel - kohalik omavalitsus ja Maa-amet – ei olnud ega saanudki olla kogemusi

10. VALUSALT AEGLANE TEMPO – MIKS? (2) • Seadus oli algselt liiga üldine, paljud küsimused olid lahendamata, menetlusprotseduurid puudusid • Pidevad seaduse muudatused ja täiendused • Seadusloojaid kammitses tempo müstifikatsioon ehk tähtaegade populism – algselt planeeritud tähtaegadest ei jäänud praktikas midagi järele • Maa mõõdistamise eest tuli tasuda • Vaidlused tõestasid küll õigusriikluse võidukäiku Eestis, kuid aeglustasid reformi

11. OMANIKU JA KASUTAJA KOMPROMISSID (1) • ORAS § 2: reform ei tohi sünnitada uut ülekohut • MRS § 2: lähtumine endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste kasutajate seadusega kaitstud huvidest • Maal oli “gravitatsiooni keskmes” endine omanik, linnas kasutaja • 2 ha reegel – kahesuunaline fundamentaalne kompromiss • MRS § 6: Maa tagastatakse võimalikult endistes piirides, kui MRS-ist või maakorralduse nõuetest ei tulene teisiti • +/-8% reegel maa tagastamisel (kuid mitte rohkem kui 5 ha)

12. OMANIKU JA KASUTAJA KOMPROMISSID (2) • Põllumajanduslik mure ja 5 aasta reegel • Kapitalismi hirm ja 5 aasta reegel • Sisulised kompromissid olid möödapääsmatult vajalikud • Ka deklaratiivsed kompromissid olid reeglina vajalikud: • sotsiaalne rahu oli eesmärk omaette • ideoloogiline tähendus

13. MAAREFORMI VALUD (1) • Liiga pikk kestus – 20 aastaga ei ole reform veel lõppenud • MRS-i on muudetud 43 korda • 1994, 1997, 1999, 2002, 2009 muudeti MRS-I 5 korda • Korduvalt on pikendatud mitmesuguseid reformiga seonduvaid tähtaegu (avalduste esitamine, EVPde kasutamine, reformi lõpp jms) • Passiivsete maaomanike suur hulk • Maareformi ja põllumajandusreformi koordineerimatus = söötis põllud

14. MAAREFORMI VALUD (2) • Õigustatud isikute liiga suur ring – üksteisele tundmatud inimesed sattusid emotsionaalsetesse raskustesse kokkulepete saavutamisel • KOV-ide leige suhtumine maa munitsipaliseerimisse • Maa asendamise idee ja mehhanism osutusid idealistlikuks, millest 1996. a loobuti

15. MAAREFORMI VÕLUD (1) • Maareformi regulatsioonid on oma eesmärgi täitnud – maa jõudis nendeni, kelleni ta “pidi” jõudma • Reform pani aluse laiapõhjalisele omanike struktuurile ja sujuvalt toimivale kinnisvaraturule • Esmane maaturg kujunes suuresti kodanike turuks – Euroopale võõras, kuid postsovetlikule ühiskonnale tähtis tõdemus • Omandi- ja maareform vältis finants- ja majandusoligarhia tekkimise Eestis • Maareformi printsiibid on jäänud 20 aasta jooksul paika • Reformi seadusandlust on suudetud kohandada vastavalt tegeliku elu dünaamikale • Kohtusüsteem oli valmis vaidluste kvaliteetseks lahendamiseks

16. MAAREFORMI VÕLUD (2) • Omandi- ja maareform viidi läbi komplekssena, ühtsetel poliitilistel ja õiguslikel alustel • Üldist suurkonflikti maa kasutajate ja omanike vahel ei tekkinud • Maa tagastamise ja erastamise vahekord kujunes optimaalseks • Ajaloolise õigluse ja ärihuvide vahel saavutati (habras) tasakaal • Suudeti restaureerida mitte ainult omandiõigus, vaid ka omanikumentaliteet • Kokkuvõtvalt: maa omanikustamine toimus Eestis oluliselt valutumalt kui seda võis eeldada

17. TÄNAN! ROOTSI Blasieholmsgatan 4 A SE-103 90 Stockholm Sweden Tel. +46 (0)8 553 190 00 www.roschier.com Jüri Raidla jyri.raidla@rln.ee LÄTI Valdemara 20 LV-1010 Riga Latvia Tel. +371 724 0689 www.rln.lv LEEDU Lvovo 25 LT-09320 Vilnius Lithuania Tel. +370 5250 0800 www.rln.lt EESTI Roosikrantsi 2 EE-10119 Tallinn Estonia Tel. +372 640 7170 www.rln.ee SOOME Keskuskatu 7 A FI-00100 Helsinki Finland Tel. +358 (0)20 506 6000 www.roschier.com