VIRU - PEIPSI VEEMAJANDUSKAVA Jõgevamaa põhjavee seisund

1. VIRU-PEIPSI VEEMAJANDUSKAVAJõgevamaapõhjavee seisund Peeter Marksoo

2. Kvaternaari põhjaveekogumid

3. Devoni põhjaveekogumid • Ülem-Devoni põhjaveekogum • Kesk-Devoni põhjaveekogum • Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum

4. Ordoviitsiumi ja Siluri põhjavee-kogumid • Ordoviitsiumi Ida-Virupõhjaveekogum • Ordoviitsiumi Ida-Virupõlevkivi-basseini põhjaveekogum • Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogum • Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all

5. Odroviitsium-Kambriumi põhjaveekogum

6. Siluri–Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumi Peipsi alamvesikonna osa on põhiliseks joogi­veevõtu allikaks Jõgeval, Põltsamaal ning oluliseks veevõtuallikaks Tamsalus. Jõgeval ja Põltsamaal moodustab tegelik veevõtt vähem kui 10% kinnitatud tarbevarust. Mingit negatiivset mõju veevõtt põhjavee kvantitatiivsele ja keemilisele seisundile ei oma.

7. Jõgevamaa veevõtt ja veetarbimine 2002

8. Tervisekaitse joogiveeanalüüside mittevastavus nõuetele

9. Joogivee kvaliteet omavalitsustes

10. Tervisekaitse joogivee andmestik nitraadiprobleemi ei kajasta, kuna kontrollitakse vaid sügavaid ühisveevõrgu puurkaevudest saadavat joogivett. • Kõrgenenud nitraatioonisisal­dusi (üle 25 mg/l, kuid alla piirsisalduse), esines Väike-Maarja, Põltsamaa, Jõgeva, Torma ja Puurmani valla ning Tartu linna ühisveevärgi vees. • Ülenormatiivset ammooniumisisal­dust täheldati Kohtla-Järve Ahtme linnaosa, Aseri, Jõgeva ja Puurmani valla ühisveevärkide vees. • Põhiprobleemiks, mille poolest ei vasta Viru-Peipsi alamvesikondades joogivesi kvaliteedinõuetele, on liigne rauasisaldus. 475-st veeanalüüsist ei vastanud kehtestatud nõudele (0,2 mg/l) 65%. Liigne rauasisaldus pärineb kas tarbitavast veehorisondist või amortiseerunud torustikest.

11. Põllumajandusliku hajareostuse ja linnastute mõju põhjaveekvaliteedile • Viru-Peipsi valgaladel on linnastute mõju põhjaveekogumite seisundile täheldatud üksnes Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogumis, kus veehaarde töötamise käigus on põhjavee kvaliteet ebastabiilne. • Käesoleva töö raames kontrolliti pestitsiide kõikides 57-s kontrollpunktis Terratest 2.22 mahus ja lisaks valiti intensiivse põllumajandusega aladelt 11 allikat või kaevu, milledest tehti Taimetoodangu Inspektsiooni Taimekaitsevahendite osakonna soovitusel 2-4D ja MCPA määrangud.

13. Põhjavees ühtegi neist pestitsiididest 57 kontrollanalüüsis üle määramispiiri ei olnud. Seevastu täiendavalt 11 paigas kontrollitud pestitsiididest 2-4D ja MCPA, leiti neist viimast (herbitsiid, üks odavamaid, enamus pestitsiide on ohtlikumad kui MCPA). MCPA-d leiti neljas analüüsis ja veel neljas olid sisaldused määramispiiri peal. • Väike-Maarjas ja Laekveres olid MCPA sisaldused kaevuvees 0.04 µg/l ja Esna ning Simuna allikas olid sisaldused 0.1 µg/l. • Joogivee (Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid) ja joogiveeallika (Joogiveeallika valik, Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1) piirnormiks pestitsiidide osas on 0.1 µg/l, neid piirnorme ei ületatud.

14. Nitaaditundlik ala

17. Pandivere piirkonnas oli 1990 aastate algul 20 % uuritud kaevudest nitraatide sisaldusega üle tollase piirnormi 45 mg/l, keskmine oli 30 mg/l. Nitraaditundliku ala Põltsamaa-Ada­vere piirkonnas oli 1990 aastate algul 44 % uuritud kaevudest nitraadisisaldus üle tollase piir­normi 45 mg/l, keskmine oli 53 mg/l. Seireandmetel on põhjavees nitraatide keskmine sisaldus praegu vähenenud ja alla joogivee piirsisalduse. • Väetiste ja pestitsiidide kasutamise mõju avaldub eestkätt pind­mise põhjaveekogumi maapinnalähedases osas (ülemine 10-30m), eestkätt kõrgenenud nitraatide sisalduses. Nitraatide sisalduse looduslik foon on 0-5 mg/l. Olmereostuse fooniks talukaevus võib kaitsmata ala kaevudes (koos loodusliku fooniga) võib võtta nitraatide sisalduse 7-15 mg/l. Aiamaadega tiheasustusaladel võib nit­raatide sisaldus olla 2-3 korda kõrgem johtuvalt asustuse tihedusest. • Siit edasi toimub nitraatide sisalduse tõus juba põllumajanduse mõjul, iga 10 kg saagis kasuta­mata N-kadude suurenemisega kaasneb nitraatide sisalduse 3-6 mg/l tõus piirkonna põhjavees. • Nitraat on hetkel Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi kui terviku seisund hinnangul üks olulisemaid tegureid. Nitraadi järgi on põhjaveekogumi kui terviku seisund hea: võrreldes üheksakümnendate aastate alguse seisuga on nitraaditundlikul alal pindmise põhjavee nitraatide sisaldus keskeltläbi kaks korda vähenenud, kuid intensiivselt haritavate põldudel ja nende ääres on paljude pindmise põhjaveekihi veetarbijatel endiselt nitraatide sisaldus üle joogivee piirsisalduse.

18. Kui nitraatide vähenemine kaevus on olnud 9045 mg/l, on liikumine küll õiges suunas, kuid mitterahuldav olukord konkreetsel põllul on säilinud. • Pole põhjust loota edasist nitraatide vähenemist pindmises põhjaveekihis heade põllumaadega aladel. Nitraaditundliku ala põhjavee kvaliteet sõltub suuresti põllumeeste tootmiskavadest. Põltsamaa-Adavere piirkonna põldudel võib kogu maa intensiivsel kasutuselevõtul taastuda 1990 aasta olukord, kui nitraatiooni keskmine sisaldus põllul olevates madalates üksikkaevudes oli 40-70 mg/l ja madalaid kaeve ei saanud joogivee allikana kasutada. • Eestis on alasid, kus nitraatide sisaldus põhjavees jääb ületama piirnormi ka juhul, kui järgitakse kõiki põllumajandusele seadustega kehtestatud piiranguid ja nõudeid. • Nitraaditundlikul alal praegu seadusega kehtivad piirangud ei taga põhjavee pindmise osa säilimist joogikõlbulikuna keset põlde paiknevate veetarbijate kaevudes. • Tuginedes nitraaditundliku ala kaevude veekeemiale, on näha, et üle nitraatide lubatud piirsisaldusega pindmise põhjaveekihi veetarbijatel (põldudel ja intensiivselt haritavate põldude ääres) on võimalik joogivee saamine sügavamatest kaevudest.

19. Kuus kohustuslikku Nitraadidirektiivi meedet veekaitseks on järgmised: • Seadusega kehtestada perioodid, millal pole kohane väetisi laotada. • Piirata või lõpetada väetiste laotamine järskudel nõlvadel. • Keelata väetiste laotamine veest läbiligunenud, üleujutatud ja külmunud või lumega kae­tud muldadele. • Keelata väetiste laotamine või külvamine veekogude vahetus kaldavööndis. • Kehtestada ranged nõuded sõnnikuhoidla mahu ja konstruktsiooni suhtes, kaasa arvatud abi­nõud põhjavee kaitseks virtsa, vedelsõnniku ja silomahlaga reostamise eest. • Kehtestada väetiste kasutamise lubatud maksimummäär hektari haritava maa kohta, mis võ­taks arvesse kõik võimalikud vett ohustavad nitraatide allikad (mineraalväetised, lauda­sõnnik, reoveepuhastite jääkmuda, haljasväetised) ning näha ette väetiste laotamise viisid parima olemasoleva tehnoloogia tasemel, tagamaks võimalikult ühtlast väetiste laotamist ja minimaalset riski veele.

20. Kokkuvõtteks võib öelda, et nitraadi järgi on kõikide põhjaveekogumite seisund hea. Hinnang on hea reservatsioonidega Pandivere-Adavere nitraaditundliku ala Põltsamaa-Adavere piirkonna Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumis ja tänu kaasaegsema teabe puudumisele Devoni põhjaveekogumi pindmistest veekihtidest Tartu ümbruses. • Vajalik on rakendada kiireloomulisi meetmeid tagamaks intensiivselt haritavatel põldudel ja nende ääres olevatel inimestel nitraatide osas normidele vastav joogivesi.

23. Nitraaditundliku ala põhjavee kvaliteedi seire 2003 http://www.seiremonitor.ee/failid/139_aru03_33_adav.pdf

24. Nitraatide sisaldus Siluri ja Ordoviitsiumi põhjaveekogumis

25. Põhjaveekogumite seisund