1 / 49

Metsatulekahjud – must või valge ?

Metsatulekahjud – must või valge ?. Kristi Teppo. Millest räägime?. Kui palju ja miks? Kas alati on nii olnud? Millistel tingimustel? Mis toimub? Mis saab? Kuidas ennetada?. Tulekahjud Eestis 1949-2009. Eestis keskm. aastas 200 tulekahju 300 ha-l Keskmine suurus 1-2 ha

tahlia
Download Presentation

Metsatulekahjud – must või valge ?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Metsatulekahjud – must või valge? Kristi Teppo

  2. Millest räägime? • Kui palju ja miks? • Kas alati on nii olnud? • Millistel tingimustel? • Mis toimub? • Mis saab? • Kuidas ennetada?

  3. Tulekahjud Eestis 1949-2009

  4. Eestis keskm. aastas 200 tulekahju 300 ha-l • Keskmine suurus 1-2 ha • Tulekahjude arvestuses minimaalne suurus 0,001 ha • Suured põlengud Vihterpalus: 1951. a. (2000 ha), 1992 (550 ha), 1997 (700 ha), 2008 (800 ha) • 30% põlengutest ja põlengute pindalast Harjumaal

  5. Tulekahjud Harjumaal 2002-2009 arv pindala

  6. Kanadas põleb aastas 8000 tulekahjus keskm. 2,1 miljonit hektarit • 3% tulekahjudest on suuremad kui 200 ha • Põlengud >200 ha moodustavad põlenud pindalast 97%

  7. Põhjused

  8. Eestis aastaid, mil välgust põlenguid ei tekigi • Välk põhjustab Kanadas 45% põlengutest (>80% põlenud pindalast) • Üle poolte põlengutest riigimetsas (~60%)  rohkem külastajaid, ettevalmistatud puhke- ja lõkkekohad, rannaäärsed värske õhuga männikud • Kuude lõikes kõige rohkem aprillis-mais

  9. Tuleohtlik aeg • Algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisega • Kulu põletamine on seadusega keelatud! • Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Päästeamet • EMHI kodulehel tuleohu kaardid • Omavalitsused võivad keelata metsa minemise • Päästeala infotelefon 1524

  10. Soodsad tingimused • Põud, tuul • Palju inimesi, puhkekohti • Teised häiringud  Tormid (USA)  Putukad (Kanada)  Ulukid (Vihterpalu)

  11. Maakondade tuleohtlikkus Märtsis 2012 muutus Keskkonnaministeeriumi määrus “Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus”. Nüüdsest loetakse vaid Jõgevamaad vähese tuleohuga maakonnaks. • Enne Life+ FFPE projekti nägi tuleohukaart välja järgmine:

  12. Valdade jaotus metsade tuleohu suuruse järgi

  13. EMHI tuleohukaart

  14. I-IV klass: lubatud on metsa kasutamine puidu saamiseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks, samuti võivad inimesed metsas viibida puhkuse ja sportimise eesmärgil ja varuda metsasaadusi • V klass: kohalikud omavalitsused võivad keelata igasuguse metsa kasutamise ja võõras metsas viibimise. • II-V klass: töötab metsatulekahjude avastamise süsteem ja päästeteenistusel on valmisolek metsatulekahjude kustutamiseks.

  15. EMHI arvestab tuleohtlikkuse indeksis: õhutemperatuur, kastepunkt sademed. Olulised ka eelmiste päevade indeksid • Eraldi vaadeldakse indekseid lume sulamisest aprilli lõpuni (V klass >1401), tärkava rohu perioodil (V klass >2401) ja suvel-sügisel (V klass >7001) • USA-s, Kanadas ja Austraalias arvestatakse ka tuule tugevust

  16. Puistu tuleohuklassid • Aastaringselt muutumatud • Metsakorralduse käigus • Aluseks: puuliik, puistu arenguklass ja metsakasvukohatüüp • I klassi kuuluvad kõige tuleohtlikumad • Okasmets lehtmetsast ohtlikum • Noorendikud keskealistest ohtlikumad • Eriti ohtlikud kuivad ja kuivendatud metsad

  17. Tulekahjude ajalugu • Inimmõju metsadele ON olnud alati  aletamine, põllumaa ettevalmistamine, raiejäätmete põletamine • Mõju laad sõltub oluliselt metsa väärtusest ja inimeste peamisest elatusallikast

  18. Tulekahjude uurimine • Kvills National Park Rootsis • Dendrokronoloogilised uuringud • Muutused tulekahjude esinemissageduses

  19. Must või valge? • Põlengud metsades inimtegevuse tõttu alati sagedased olnud, võib-olla peaksid ka praegu olema?  Loodus kohaneb, liigid kohanevad  Kui muudame tule esinemise sagedust, siis mõned liigid kaovad? • Ka tulekahjude ärahoidmisel on mõju

  20. Boreaalne metsavöönd • Moodustab maailma metsadest 29% • 85 imetajaliiki, 130 kalaliiki, ~32,000 putukaliiki ja 300 linnuliiki • Põlengud korduvad 70...200 aasta tagant • Kohanenud liigid – keerdmänd • Varajases arengustaadiumis metsas rohkem putukaliike kui hilises

  21. Keerdmänd

  22. Metsatulekahju = raie? • Boreaalses metsas raievanus peaaegu kattub tule esinemise sagedusega (70...200 a) • Tuli hävitab erinevalt raiest ka pinnase • Millised puud suudavad tulele vastu panna? Vanus, omadused (Kuuluvainen) • Kas Eesti on boreaalne? • Mida ja kas üldse jäljendada?

  23. Angelstam ja Kuuluvainen 2004

  24. ASIO mudel, Angelstam 1998 • Põlengute esinemine sõltuvalt kasvukoha niiskusest ja mullaviljakusest • Orud ja madalamad alad: põlengud harvad – mets on hilisemas suktsessiooni staadiumis, peamiseks puuliigiks tuld mittetaluvad kuused; • Kus põlenguid sageli ja kuiv, suudab kasvada vaid mänd

  25. A – absent S – seldom I – intermediate O – often

  26. Mis on tuli?

  27. Kas teadsid? • 2 mm läbimõõduga sädeme temp on 1000 kraadi • Juba 200-250 kraadise temp säde võib süüdata materjali • 3,5 mm läbimõõduga säde jahtub sellise temp-ni 5 sek • Tuule kiirusel 20 m/sek lendab säde 14 m/sek ja läbib 5 sek 70 m

  28. Tulekahju liigid • Pinnatuli: • põleb maapinnal leiduv süttiv materjal (taimestik ja risu) • esineb iseseisva tulekahjuna või koos teiste liikidega • kõige tavalisem, 90-95% põlengute üldarvust

  29. Tule intensiivsus KIIRELT ÜLEPÕLEV PINNATULI

  30. Tule intensiivsus PÜSIV PINNATULI

  31. 2) Ladvatuli: • levib puude võrasid pidi, ainult koos pinnatulega • männikutes, männi-kuuse segametsades, harva kuusikutes • alla 5% põlengutest • kõige ohtlikumad puistud täiusega 0,7-0,8

  32. Tule intensiivsus LADVATULD ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD

  33. 3) Maatuli: • tuli on tunginud turbasse või kõdukihti

  34. Tule intensiivsus MAATULE KATEGOORIAD

  35. Metsa olemuse mõju • Okas- ja lehtpuistud • Monokultuur vs segapuistu • Majandusmets vs kaitseala • Puistu vanus • Metsa tervis • Tule levikut takistavad tegurid • Ligipääs

  36. Järelvalve ja karistused • Karistatud isikuid aastas umbes 20-30 • Trahvisummad kasvavad aastatega: 10 a tagasi ~200 EUR (3000 kr) , täna 1000-4500 EUR (15-70 000 kr) • Keskkonnakahju suurus trahvidest mitu korda suurem. 2008. a. nt 14 milj EUR, üldiselt 0,2 milj EUR

  37. Kuidas leitakse keskkonnakahju? • Arvestatakse metsakooslusele tekkinud kahju (kahjumäärad puuliigiti) • Kahjumäär reservaadis ja sihtkaitsevööndis korrutatakse 5-ga • Piiranguvööndis ja hoiualal korrutatakse 3-ga • Puidu majanduslik väärtus ei ole keskkonnakahjuga seotud

  38. Kulutused • Kanadas on keskmiselt kulutused kustutamisele 500 miljonist kuni miljardi dollarini aastas • Keskkonnaametile esitada metsateatis, kui puistus olnud metsatulekahju pindalaga vähemalt 0,1 ha

  39. Kuidas metsi majandada? • Putukarüüste oht • „Nagunii surevad“ • Majanduslik kasu? • Elurikkus • Surnud puidu kogus • Uuenemise kiirus

  40. Metsa tulekindluse tõstmiseks • Vähendatakse tulekahjude tekkimise ohtu • Luuakse puhkenud tule levikuks ebasoodsad tingimused • Luuakse kustutustöödeks soodsad tingimused

  41. Toetatavad tegevused • Tuletõrje veevõtukoha (200 m3; 1,5 m), veevõtukohale juurdepääsutee (3,5 m) ning selle juurde kuuluva sõiduvahendi peatuskoha (12x12 m) korrashoidmine • Tuletõkestusriba või -vööndi rajamine ja korrashoidmine • Suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamine ja tähistamine • Tuleohumärgi ja -plakati soetamine ja paigaldamine ning tuletõrje veevõtukoha ja veevõtukohale juurdepääsutee tähistamine

  42. Tuletõkestusriba • Pinnatule peatamiseks • Looduslikud tõkked • Inimtekkelised tõkked • Rajatavad tõkked • 2,5 m laiused mineraliseeritud ribad • Kord aastas mineraliseerimist korrata

  43. Tuletõkestusvöönd • Ladvatule tõkestamiseks • Lehtpuu- või sega- puistud, milles okaspuid max 30-40% • Suudab kinni pidada tuulest edasikantavaid sädemeid, maha jahutada ülekuumenenud õhku ja on tulekindla(ma)d • 2,5 m laiune mineraliseeritud riba ja 5 m laiused lehtpuuribad (v.a. haab)

  44. Avastamine • Kus rohkem inimesi, seal kiirem avastamine • Mõjutanud ka metsandusasutuste struktuurimuudatused • RMK tuleseiresüsteem

  45. Kliima • Troopika: • soe ja niiske kliima • pikemad põuad • materjal kõduneb kiiresti • Boreaalne mets: • jahe ja niiske • kõdunemine aeglane • põlevmaterjal kuhjub

  46. Kliima • Vahemeremaades põleb igal aastal kuni 6% metsadest • Kliima soojeneb? • Põlengud sagenevad? • Kontrollitud põletamine ennetusmeetodina? - Sobiv ilm, tuul, inimesed

  47. Mets kui süsiniku siduja • Raiutud mets vs põlenud mets – põlemisel eraldub palju süsinikku, raiel vähem (osa viiakse puiduga välja) • Süsiniku sidumine uue metsa kasvamisega • Süsiniku vabanemine põlemisel, sidumine raietel ja talletamine toodetesse

  48. Tänan!

More Related