280 likes | 1.71k Views
Laanemets. Enely Mändla Eidapere Põhikool 6 . klass 2008. Laanemetsa iseloomustus. Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad , kased ja männid . Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast , paakspuust ja magedast sõstrast . Arukask. Paakspuu.
E N D
Laanemets Enely Mändla Eidapere Põhikool 6 . klass 2008
Laanemetsa iseloomustus • Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Arukask Paakspuu Mänd
Taimeliigid laanemetsas • Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Harilik mustikas Leseleht Kattekold
Laanemetsa rinded(puurinne) • Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Harilik tamm Harilik kuusk
Põõsarinne onhõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest Põõsarinne Harilikk sarapuu Harilik pihlakas Paju
Puhmarinne • Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Lillakas Kanarbik
Rohurinne • Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets-kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht.
Rohurinde taimed Madar Palu härghein Ussilakk Nurmenukk
Samblarinne • Samblarindes leidubharilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Harilik laanik Harilik karusammal
Laanemetsa loomad • Laanemetsas elavad selgroogsed imetajad. • Taimetoidulistest imetajatest on tüüpililne valgejänes ning segatoidulistest orav. • Kiskjatest liiguvad siin hunt ja karu.
Üks tavalisemaid metsalinde Pesitseb puuõõnsustes või pesakastides Pesas 6 helesinist muna Hoiab metsa ümber pesapaiga metsakahjuri- test puhtana Talvitub Aafrikas Must- kärbsenäpp
Pöialpoiss • Euroopa laululindudest kõige pisem • Hääl on kuulda ainult vilunud kõrvale • Väike, kerajas pesa on punutud 4-17 m kõrgusele kuuseoksale • Munad pruunikaspunased • Talvitub Lõuna-Euroopas
Orav • Päevase eluviisiga puuelanik • Segatoiduline • Pesa teeb okstest tüve lähedale puu latva. • Aastas kaks pesakonda poegi • Tavaliselt 4-5 poega • Poegi imetatakse 2-3 kuud • Suguküpsed aastaselt • Vaenlased: nugis, kanakull, kassikakk • Rüüstab laululindude pesi
Valgejänes • Elab metsades ja rabades • Toiduks mitmesugused rohttaimed, puude oksad, puukoor • Aasta jooksul võib olla 2- 3 pesakonda, milles 1-6 poega • Kuu vanuselt iseseisvad • Eluiga looduses 2- 3 aastat • Vaenlaseks röövloomad, röövlinnud
Suurim kiskja Tallalkõndija Segatoiduline Magab talveund Jaanuaris sünnivad emakarul pojad Pojad on ema hoole all kolmanda eluaastani Elavad kuni 50 aastaseks Pruunkaru
Hunt • Kohata võib teda varjulistes metsades, võsastikes, rabades • Talvel elavad kindlal maa-alal • Jahti peetakse kogu karjaga • Pesa väga varjulises kohas • Poegi 2-9, keda kasvatavad isa- ja emahunt koos • Metsasanitar