410 likes | 768 Views
KESKKONNATEGURID. Koostas: Ivi Rammul. VALGUS. Kõigile elusorganismidele hädavajalik kas otseselt või kaudselt Rohelised taimed fotosünteesivad vaid päikesekiirguse toimel CO ² +H ² O glükoos + O ²
E N D
KESKKONNATEGURID Koostas: Ivi Rammul
VALGUS • Kõigile elusorganismidele hädavajalik kas otseselt või kaudselt • Rohelised taimed fotosünteesivad vaid päikesekiirguse toimel CO² +H²O glükoos + O² Selliselt salvestatud keemilisest energiast sõltuvad loomad, taimed, seened, enamus baktereid (v.a. kemosünteesiad)
Valguse pärast tekib maapinnal taimede vahel konkurents • Taimkatte alumistes rinnetes on vähe valgust (n. tihedad alustaimestikuta kuusikud)
Olenevalt valguse tugevusest on taimedel tekkinud mitmeid kohastumusi: • Metsas ülemiste rinnete puude lehed asetsevad vertikaalselt, et valgus jõuaks ka allapoole • Metsa all, kuhu langeb vähem valgust, on lehed horisontaalselt
Valgusnõudluse alusel liigitatakse taimed: valguslembesed varjulembesed varjutaluvad Tavaliselt valguse käes kuid taluvad ka varju n. Niitude taimed Metsaaluse taimed Sinilill Laanelill Jänesekapsas
Paljude taimede elu sõltub ööpäevase valgusaja pikkusest Organismide reaktsiooni päeva ja öö pikkusele nimetatakse FOTOPERIODISMIKS Päeva pikkuse muutudes tekivad muutused organismi elutegevuses Taimed võib selle alusel jagada kolme rühma:
LÜHIPÄEVATAIMED – õitsevad vaid suhteliselt lühikese päeva (alla 12 t ) ja pika öö korral • tubakas • riis • aeduba • kanep • daalia
PIKAPÄEVATAIMED –vajavad üle 12 t päevavalgust • nisu • rukis • hernes • kartul PÄEVANEUTRAALSED – päeva pikkus ei mõju
Valgusrütm reguleerib taimede õitsemist , puhkeaja algust ja lõppu. Valgusest sõltuvad ka loomad, nende sigimine, ränne, toitumise aktiivsus, karvavahetus, talveuni. Aktiivse tegevusaja järgi võib eristada päeva-, öö- ja videvikuloomi.
Valgus vees: • Palju valgust peegeldub veepinnalt • Osa neeldub vees (kulub vee soojendamiseks, kasutatakse fotosünteesiks) Suurem osa taimi elab ülemises 10-meetrises veekihis, kus on piisavalt valgust fotosünteesiks. Sügavamal (kuni 500 m) rohelised autotroofsed taimed seal pidevalt elada ei saa
Punavetikatel, kes elavad meres teistest sügavamal, on erilised, fotosünteesiks sinakas valguses kohased pigmendid - fükobiliinid
TEMPERATUUR • Enamiku organismide temperatuuri taluvusala jääb 0° C ja +50° C vahele. • Madalat ja liiga kõrget t° taluvad puhkeseisundis eosed ja seemned. • Mõned samblikud ja samblad taluvad -70° C • Kuumataluvad on sinivetikad ja bakterid • Hulkrakseid loomi või taimi pole looduses leitud vees mille t° ületab +50° C
Kõrge temperatuuri taluvust piirab asjaolu, et elutähtsad ensüümid ja teised valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja toime Aktiivse elutegevuse alumine piir on vee jäätumispunkti, 0° C juures. Miinuspoolel tekivad rakkudes jääkristallid, mis lõhuvad rakke ja organism võib surra.
Õhutemperatuuri suurte kõikumiste tõttu on lindudel ja imetajatel püsisoojasus (võime hoida püsivat kehatemperatuuri) üks väga oluline kohastumus. • Imetajatel kehatemperatuur 36 … 39° C, lindudel 40 … 42° C
Kõigusoojastel maismaa kahepaiksetel ja roomajatel vastab kehatemperatuur enamasti õhutemperatuurile. • Nendel on elutegevus kiirem ja toitumine aktiivsem just soojas • Nt Maod: 16° muutuvad loiuks, 6° lakkavad liikumast, 2° kangestuvad, - 4° külmuvad ja hukkuvad
Kahepaiksed, roomajad ja osad imetajad on ebasoodsate aegade (nt talve, suvise kuivaperioodi) üleelamiseks mitmeti kohastunud.
Ka püsisoojastel loomadel on kohastumusi talvitumiseks: • Sulg- ja karvkatte vahetus (paksem, tihedam) • Ränne (elukeskkonna vahetus) • Talvepesad (grupis ööbimised) • Taliuinak (kergem puhkeseisund) • pruunkaru • kährikkoer • mäger
Talveuni Seda perioodi iseloomustab loomade liikumatus, kehatemperatuuri langus, ainevahetuse ja hingamise aeglustumine • Siil • Nahkhiir (südamelöökide sagedus langeb 420-lt 15 ni) • Lagrits • Kasetriibik
Näiteid veel: • Tšukotka ja Alaska veekogudes elav haugiliste seltsi kuuluv DALLIA külmub koos veega, elutegevus lakkab kogu polaartalveks, elustub jää sulades • Mõned mageveekalad jäävad taliunne kui vee t ° 4-6 ° (latikas, koha, säga, vobla). • Mõnedel troopilistel kaladel suveuni, kui veekogu kuivab, poeb mutta ja teeb limast ja mudast kesta
Taimed elavad ebasoodsaid tingimusi üle seemnete või eostena või mullas juurena • Taimede kohastumusi kuuma suhtes: • läikiv lehepind • tihe karvastus • lehepinna vähendamine • lehe rullumine
Vee temperatuur • Sõltub suuresti õhutemperatuurist • Põhjakihtide temperatuur sõltub veekiihtide vertikaalsest liikumisest • Vee vertikaalne liikumine järves toimub 2 korda aastas: kevadel ja sügisel Kevadel põhjustab seda vee soojenemine pinnakihis ja sügisel vastavalt pinnakihi jahtumine.
Kevad Suvi +4 +22 seguneb +18 +4 +6 (10 m) +4 (20m) Sügis Talv 0 +4 +2 seguneb +4 +4
Meredes • Ülemises 400 m kihis on märgatavad kliima ja atmosfääri mõjud • Sügavamal ei sõltu tingimused aastaaegadest • Kuni 1500 m langeb temperatuur pidevalt, sügavamal on vesi ühtlaselt 1-3 ºC, polaaraladel 0 ºC lähedal
HAPPELISUS • Seda näitab pH väärtus • Mõõdetakse pH –meetri või indikaatorpaberiga • Sõltub vedelikus sisalduvate (H+) vesinikioonide rohkusest • Mida madalam pH seda happelisem • pH skaala on logaritmiline s.t. pH langus ühe ühiku võrra tähendab happelisuse kümnekordistumist
Veekogu vesi on neutraalne kui pH on 7 (6,5…7,5). Alla selle on vesi happeline ja üle selle aluseline • Mageveekogudes pH 5,5…9 (kalade taluvusala) • Rabajärvedes happeline (turbasamblad) • Lubjarikastes järvedes aluseline
Kui atmosfääri CO² ja veeaur on tasakaalus, siis sademete pH on 5,6. • Happeliseks peetakse sellist vihma, mille pH on alla 5,6.
Happelisus on nii maismaa- kui ka veeökosüsteemis oluline näitaja • Kui mulla pH on alla 3 või üle 9, siis kahjustuvad taimede juured
Mulla pH mõjutab taimi ka kaudselt • Happelisusest sõltub toitainete lahustuvus • Sõltub kahjulike ainete lahustuvus • Sõltub mullaorganismide elutegevus • Happelises keskkonnas võivad Mg , Ca, K olla juurtele mitte kättesaadavad
Siseveekogude hapestumine vähendab nende liigilist mitmekesisust • Tundlikumad on vähid, teod, karbid, lõhilased, karpkalad
Happesus võib loomadele mõjuda ka otse • Mõjutada ensüümide tegevust • Mõjutada gaasivahetust hingamisel • Tekitada sigimisraskusi • Kaudne mõju loomadele - halveneb toitainete kättesaadavus
SOOLSUS • Veekeskkonna soolasisaldus kõigub 0-30% • ookeanides 3,5% • Läänemeres 0,5 –1,2% • Punases meres 4,1% RIIMVESI – tekib merevee ja jõevee segunemisel (0,05 – 1,8%) = (0,5 -18‰)
Organismide tundlikkus soolsusele erinev • Soolaste vete liigid ei talu vee soolsuse alanemist alla 20‰ (umbes pooled liigid kaovad) • Mageveeliigid ei talu soolsust • konnad ei ela jõe suudmetes, kus soolsus on kõrgem • On soolsuse kõikumisi taluvaid liike Nt söödav rannakarp, meririst
Nii väikse kui suure soolasisalduse puhul peavad organismid säilitama rakusisesed tingimused. • Loodus üritab soolsuse vahesid ühtlustada osmoosi teel (molekulid liiguvad lahjemast lahusest kangemasse) • Kui rakuvedeliku soolsus ületab ümbritseva vee oma, siis tungivad veemolekulid rakku ja vastupidi
HAPNIKUSISALDUS • on oluline faktor kõikidele organismidele • Hapnik satub vette: • veetaimede fotosünteesil • õhust • sügavamatesse kihtidesse veeringlusega või difusiooni teel
Madalama temperatuuriga vesi on hapnikurikkam • Soojemas vees lahustub hapnik vähem, aga samas on organismide elutegevus kiirem ja nad vajavad rohkem hapnikku • Tundlikud madalale hapnikusisaldusele on forell, lepamaim, võldas
Näiteid hapnikutundlikest liikidest: • Tundlikud hapnikusisaldusele on forell, lepamaim, võldas • Keskmise tundlikkusega on harjus, rünt • Vähenõudlikud on särg, kiisk • Väga vähenõudlikud on koger, linask
SÜSIHAPPEGAASI SISALDUS • Vajalik taimedele kes kasutavad seda fotosünteesiks • Satub veekokku: • õhust difusiooni teel • organismide elutegevuse tulemusena • laguprotsesside tulemusena
Ühenditesse seotuna võib CO² esineda karbonaatidena (CO³) ja vesinikkarbonaatidena (HCO³) • CO² mõjutab vee reaktsiooni • CO² on tähtis paljude kodade ja siseskelettide moodustumisel • Merevees on nii vabalt kui ühenditesse seotud 79…100 mg/l CO² . • Merevesi on põhilisi CO² reservuaare Maal
RÕHK • Õhus kõrgustes võiks rändlindudel olla ka rõhuprobleeme, kuid limiteerivaks võib osutuda hoopis O² . • Probleem sügavates järvedes ja meredes • Rõhk suureneb 1 atm võrra 10 m veekihi kohta • Loomad taluvad rõhku seetõttu, et nende kehas on samasugune rõhk kui väljas. Probleem tekib liikudes kiiresti sügavusest pinna poole
TULI • Vulkaani tegevusest • Äiksest • Kuumusest-valgusest • Tulest mõjutatud alasid asustavad taimeliigid, mis tänu mingile eriomadusele pääsevad tulest või osutub tuli nende arengule vajalikuks
Mõnel taimel väga kõva kestaga seemned avanevad alles peale lühiaegset tugevat kuumust • P-Ameerika keerdokkaline mänd on põlendike esmaasustaja, sest käbid avanevad kuumuses