mansid

1. mansid 4.B klass Maarja Hein

2. Mansid • Mansid (vanem venepärane nimetus vogulid, vene keeles вогулы) on soome-ugri rahvas, kelle asuala jääb Handi-Mansimaale ja Jekaterinburgi oblastisse Venemaal. • Mansi keel kuulub soome-ugri keelte ugri harusse, koos handi keeltega moodustab mansi keel obiugri keeled. Mansid on üks kahest obiugri rahvast, teine obiugri rahvas on handid. • . http://loitsija.blogspot.com/2011/02/linnutee-tuulte-paevilt.html

3. Mandsid • Mansid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on handi ja mansi keel ametlikud keeled vene keele kõrval.[viide?] • Mansisid on 2002. aasta andmetel 11 432. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi.[1] • Antropoloogiliselt kuuluvad mansid uurali rassi http://loitsija.blogspot.com/2011/02/linnutee-tuulte-paevilt.html

4. Ajalugu • Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.–14. sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. • Mansid on olnud Vene võimu all alates 16. sajandist, mil Jermak Timofejevitš tõi suurema osa Lääne-Siberist Vene kontrolli alla. Juba 17. sajandil ületas venelaste arv nende kodumaal manside eneste arvu. 18. sajandil mansid ristiusustati, aga see jäi suuresti formaalsekspõhjanaabrid handid, on nad viimastest rohkem venelaste sekka assimileerpärast Teist maailmasõda. Selle tagajärjel jäi hantide ja manside osatähtsus väikeseks ning nad moodustavad tänapäeval pisut rohkem kui ühe protsendi ringkonna rahvaarvust. http://mariuvere.wordpress.com/2012/04/01/naftaarimehed-hakkavad-maksma-hantidele-ja-mansidele/

5. Ajalugu • Et mansid on olnud Vene ja Nõukogude võimust tugevamini mõjutatud kui nende põhjanaabrid handid, on nad viimastest rohkem venelaste sekka assimileerunud. 60% neist kasutab omavahelises suhtlises vene keelt. • Siiski on nende arv järjest kasvanud: kui mansisid oli 1926. aasta rahvaloenduse järgi 5754, siis 1959. aastal 6318, 1989. aastal 8279 ja 2002. aastal 11 432. • Naftamaardlate kasutuselevõtt Handi-Mansimaal 1960ndatel tõi kaasa suurima siserände laine Nõukogude Liidus pärast Teist maailmasõda. Selle tagajärjel jäi hantide ja manside osatähtsus väikeseks ning nad moodustavad tänapäeval pisut rohkem kui ühe protsendi ringkonna rahvaarvust. http://loitsija.blogspot.com/2011/02/linnutee-tuulte-paevilt.html

6. Toit • Manside põhiliseks toiduks on kala ja liha. Kõige enam süüakse keedetud kala, aga ka toorest, kuivatatud, suitsutatud ja soolatud kala. Sisikondadest ja peadest keedetakse pajas ka kalarasva: rasv kerkib veele, kust see kulbiga teise nõusse tõstetakse. Nüüdisajal praetakse kalu pannil ka toiduõliga • Mansid kasutavad toiduks üsna palju põdraliha, mida peetakse eriti väärtuslikuks sügisel. Vanasti söödi põdraliha toorelt vahetult peale looma tapmist, kui liha oli veel soe. Omamoodi delikatessiks peeti põdra silma. Silmaava kohale lõigati auk, millest imeti silma klaaskeha http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Mansid

7. Manside rahvus riided • Mehed kannavad tänapäeval traditsioonilistest rõivastest vaid ülerõivaid ja jalanõusid. Suvekuub on valmistatud villasest riidest ning talvine umbkasukas on tehtud põhjapõdranahast. Nii nagu handidel, on ka selle kasuka karvad seespool ning väga külma ilma korral pannakse selle peale veel teine kasukas, mille karvad on väljaspool. Varem oli meeste seas levinud riideese ka kõnne – peaauguga ja õlgades laienev villane riie, mis oli eest ja tagant voodriga kaunistatud. Selle pealisriide vahel on osa, mida mehed kasutasid taskuna, kus hoiti söögi- ja laskeaineid.