Kährikkoer Nyctereutes procyonoides

1. KährikkoerNyctereutes procyonoides Karl Kiur Saar

2. Välimus • Võib väga kergesti segi ajada pesukaruga, kuid ta on suurem • Koheva pruunikirju karvastikuga jässakas koerlane • Nägu võib meenutada musta maski • Karv võib olla talvel kuni 12 cm pikk. Paks karv kasvab augustis – novembris (detsembris) ja suvekarv tuleb tagasi mais - juunis (juulis) • Kõrvad raskesti väljapaistvad, saba on suhtelist suur • Igal käpal on neli varvast. • Kael ja kõht valged, küljed hallikad ja selg tumehall. • Koonu ninaots on suhteliselt terav. • Vurrud on lühikesed

3. Elukoht • Enamasti niisketes järve-, jõe-, ja mereäärsetes alades, soodes, leht- ja segametsades, heinamaadel ja puisniitudel • Võtab tavaliselt oma pesaks vana mägra või rebase uru • Kividevahelistes urgudes, tihedais põõsastikes ja puujuurte alustel

4. Toit • Segatoiduline nagu ka kõik teised kiskjalised • Enamasti selgroogsed, nt: kalad, kahepaiksed ja närilised • Putukad, pähklid, viljad ja marjad, juured ja mugulad • Sööb ka raipeid

5. Sigimine • Paarituvad veebruarist – märtsini, pojad sünnivad mais • Suguküpseks saavad 1 aastaselt • Pesakonnas 5-8 (18) poega • Aastas üks pesakond • Nisasid 8 • Tiinus kestab 59-64 päeva • Sünnikaal 60-90 g

6. Eluiga • Tehistingimustes 11a. • Surmapõhjusteks üleujutused, liiklus, nälg, parasiid jm bakterid, sooltepõletik, marutaud, küttimine ja lõksupüüdmine • Vaenlasteks on hunt ja hulkuvad koerad

7. Fakte • Tüvepikkus 55-80 cm • Sabapikkus 15-26 cm • Tagakäpapikkus 9-12 cm • Õlakõrgus 20 cm • Kehakaal 5-10 kg • Hambaid 42 • Selts: kiskjalised • Sugukond: koerlased • Ainuke koerlane, kes magab talveund

8. Teisi koerlasi • Hunt (Canis lupus) • Šaakal (Canis aureus) • Polaarrebane (Alopex lagopus) • Rebane (Vulpes vulpes) Rebane

9. Kasutatud kirjandus • Eesti elusloodus • Euroopa imetajad • Väike entsüklopeedia • http://images.google.com