1 / 24

PÄIKESESÜSTEEMI PLANEEDID

PÄIKESESÜSTEEMI PLANEEDID. Loodusõpetus 4.klassile Heli Pundonen 2010. Päike ja planeedid. Päikesesüsteemi tsentriks on Päike – hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit.

trung
Download Presentation

PÄIKESESÜSTEEMI PLANEEDID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. PÄIKESESÜSTEEMI PLANEEDID Loodusõpetus 4.klassile Heli Pundonen 2010

  2. Päikejaplaneedid Päikesesüsteemi tsentriks on Päike– hõõguvkuumgaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit.

  3. Päikesesüsteemi kuulub 8 suurt planeeti, praeguse seisuga 5 kääbusplaneeti ningteadmata arv väiksemaid kehi. 2006. aastal Rahvusvahelise Astronoomiauniooni Peaassambleepoolt vastu võetud otsuse järgi loetakse planeediks taevakehi, mis onpiisavalt suured, etomagravitatsiooni tulemusel omandada kera kuju ja mis tiireldes ümber tähe on suutelisedpuhastama ümbruskonna väiksematest taevakehadest. Kääbusplaneet peab rahuldama üksnesesimest tingimust. Ülejäänud kannavad nimetust “väikekehad”, ka neid saab gruppeeridaasukoha või orbiidi kuju järgi. Varasemates õpikutes planeedina märgitud Pluutot nimetame praegu kääbusplaneediks.

  4. Planeetide liigitus Siseplaneedid Välisplaneedid Jupiter Merkuur Saturn Veenus Maa Uraan Neptuun Marss

  5. Meie Päikesesüsteem

  6. Merkuur

  7. Merkuuron Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim. Tema pöörlemisperiood on umbes üks päikese-ööpäev on 176Maa-päeva. Merkuuri orbiit onpiklik ja tema liikumine orbiidilebaühtlane. Päike näib tema taevas liikuvatvastassuunas (läänest itta).

  8. Veenus

  9. Veenuson Maale lähim, Päikesestlugedesteineplaneet. MõõtmeteltMaalevägasarnane, kaetudkogu ulatusesläbipaistmatupilvekihiga. Orbiiton Veenuselpraktiliseltringikujuline. Veenuspöörlebvägaaeglaselt, tiirlemisele vastassuunas. Aastaaegade vaheldumine seega puudub.

  10. Maa

  11. Maaon lähiplaneetidest suurim: läbimõõt 12740 km. Eripäraks teiste planeetidega võrreldes on hapnikku sisaldavatmosfäär ning vedela vee olemasolu. Ning muidugi elu jatsivilisatsioon. Maal on üks looduslik kaaslane – Kuu. Maa, kuu pealt vaadates.

  12. Marss

  13. Marss,neljas ja kõige rohkem uuritud planeet, on mõõtmeteltüsna väike. Marsi orbiit on piklikum, võrreldes Maaga. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiooderineb Maa omast vaid 3%, telje kalle 4 protsenti. Marsil on 2 kaaslast.

  14. Jupiter

  15. Jupiteron Päikesesüsteemisuurimplaneet. TemaläbimõõtületabMaa oma 11,2 korda. Tähistaevason taVeenusejärelkõigeheledam "täht" ninginimesteleammustajasttuntud. JupiteriasubPäikesest 5 kordakaugemalkuiMaa. Tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Jupiteril on 16 kaaslast. Jupiteri kuu Io

  16. Saturn

  17. Saturnon üsna sarnane Jupiteriga, kuidpisut väiksem (läbimõõt 83%, mass30% Jupiteri omast). Orbiiton Saturnil nagu Jupiterilgi "keskmiselt ümmargune“. Saturnil on 18 kaaslast. Saturni rõngad ja kaaslane.

  18. Uraan

  19. Uraanonesimene "teleskoobiplaneet", mis avastati W. Herschelipoolt1781. a. Uraan on Saturnist2,3 kordaväiksemaläbimõõduganingPäikesestpoolekaugemal. TapaistabtaMaaletähena, milline on küll põhimõtteliselt paljasilmaganähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikuminevana-aja astronoomidele märkamatuks. Uraaneipöörlenagukõikteisedplaneedidümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vaid sellegapeaaeguristi. Uraanil on 15 kaaslast

  20. Neptuun

  21. Neptuun,kaheksas ja viimane suurtest planeetidest, on eritikuulus oma avastusloo poolest. Tema asukoha arvutas 1846.a. väljaprantsusematemaatik J. Le Verrier. Le Verrier' pooltantudasukohajärgi avastas planeedi saksa astronoom J. Galle. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt0,96Uraani omast. Sarnane on kavälimus. Esmakordseltvõisseda uurida1989. a. "Voyageri“poolttehtudfotodelt, maapealsetesteleskoopidesnäemevaid tillukest rohekat ketast. Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja Nereis.

  22. Asteroid

  23. Enamikasteroide tiirlebMarsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuriasteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Etasteroide on palju ja et nad võivadüksteisele läheneda, on võimalikud kaorbiitidemuutused. See tähendabagareaalset ohtu, et mõni neist väikeplaneetidestMaagakokkupõrkab.

  24. Kasutatud materjal http://wikipedia.ee www.google.ee http://opik.obs.ee/sisukord.html

More Related