240 likes | 592 Views
Internet. Ajaloost ja tänapäevast. Koostaja: Tiit Mauer. Mis on Internet?. Internet on globaalne arvutivõrkude ühendus, kus saadetakse andmeid pakettidena kasutades TCP/IP protokolli (reeglistikku). Millest koosneb Internet?.
E N D
Internet Ajaloost ja tänapäevast Koostaja: Tiit Mauer
Mis on Internet? • Internet on globaalne arvutivõrkude ühendus, kus saadetakse andmeid pakettidena kasutades TCP/IP protokolli (reeglistikku)
Millest koosneb Internet? • Internet koosneb suurematest ja väiksematest võrkudest, mis sisaldavad endas suurel kogusel informatsiooni ning erinevaid teenuseid • Interneti tuumiku moodustavad võrku ühendatud arvutid, mida kasutatakse ka teenindussõlmedena (serveritena)
Serverid • Serverid on arvutid, mis sisaldavad ja pakuvad kasutajale vajalikke Interneti teenuseid.
Arvuti Arvuti Kohtvõrk Arvuti Server Arvuti Server Server Server Server Server Server
Interneti ajaloost • 1957 - NSVL saadab kosmosesse esimese maavälise satelliidi. Vastukajana luuakse USA-s organisatsioon ARPA (ingl. Advanced Research Projects Agency), mille peamiseks uurimisobjektiks saab infotehnoloogia ja sellega seonduva tehnika arendamine. • 1962 - Hakati uurima, kuidas luua sellist arvutivõrku, mis suudaks säilitada oma funktsionaalsust ka peale osalise võrgu hävimist (näiteks peale tuumarünnakut).
1967 - ARPANET - eesmärgiks oli ühendada Pentagoni ja USA sõjaväebaase. • 1969.a. ehitati valmis esimene funktsioneeriv võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). • 1971 - saadeti esimene elektronkiri • 1973-1978 - Alustati projektiga "The Internetting Project". Eesmärgiks oli ühendada lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnastel põhimõtetel. Kaks teadlast, Vinton Cerf Standfordist ja Bob Kahn DARPAst, arendasid välja TCP/IP protokolli
1974 - hakati kasutama väljendit Internet • 1979 - loodi USENET - hajutatud uudistegrupi võrk. • 1982 - eraldusid sõjaväelased ülikoolide võrgust ja seda loetaksegi Interneti alguseks • 1983 -1.jaanuaril mindi täielikult üle TCP/IP protokollile • 1989 - 1992 - CERNis (ingl. Center for European Nuclear Research in Geneva) töötati välja HTML keele alged ja võeti kasutusele hüpertekst. Võeti kasutusele väljend WWW (ingl. World Wide Web)
1991 - valmis esimene tekstipõhine brauser • 1992 - jõudis Internet ametlikult Eestisse • 1993 - NCSAs valmistatakse esimene graafiline Web'i browser, mis saab nimeks 'Mosaic for X' • 1994 - esitas Brian Pinkerton idee programmist, mis aitab webist infot otsida.
Internet Raatuse Gümnaasiumis • 1993 sügis – Internet jõudis kooli (UUCP ühendus võimaldas E-maile vahetada) • 1996 – ühte arvutisse modem ja selle abil dial-up ühendus (kiirus 56 kbps) • 1998 – püsiühendus ARLAN raadioantenni vahendusel (kiirus 2 Mbps) • 2002 – 1.detsembrist siiani 100 Mbps kiirusega Elioni valguskaabli ühendus • Internetiühendust koolile vahendab EENet
Ühenduse loomine • Internetti pääsemine eeldab, et soovijal on õigus kasutada mõnda serverarvutit, mis ühendatud Internetiga • Selleks võtta ühendust mõne ISP-ga (Internet Service Provider) ehk internetiteenuse pakkujaga (Elion, Elisa, Starman, Tele2 jt)
Ühenduse viisid • Dial-Up – ajutine ühendus modemi abil • Kaabelühendus • Ühendus vooluvõrgust (Kõu) • Traadita ühendus (Wi-Fi) • GPRS – ajutine Internetiühendus mobiili kaudu
IP-aadress • IP-aadress on arvutite ja muude seadmete võrgus suhtlemiseks vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. • IP aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 erinevat väärtust) osast, mis omavahel on punktidega eraldatud (nt 255.255.255.255) • Kokku 232=4294967296 erinevat IP-aadress • Raatuse Gümnaasiumi serveri IP-aadress on 193.40.60.2
Andmeedastuse kiirus • Mõõtühik Bps (bits per second) – bitti sekundis • Tänapäeval kasutatakse mõõtühikuna Kbps – kilobitti sekundis, Mbps – megabitti sekundis, Gbps – gigabitti sekundis. NB! 1 bait = 8 bitti
Interneti teenused Populaarsemad teenused on: • www • E-post • ftp • telnet • Uudisgrupid • Listserverid • Võrgukonverentsid
WWW (World Wide Web) • www on ülemaailmne “andmevõrk” • www kujutab endast ühtset globaalset infosüsteemi, mille moodustavad maailma paljudes arvutites (serverites) paiknevad andmed • www all kättesaadavaid dokumente nimetatakse kodulehekülgedeks (homepage) • www koosneb hüpertekstist, mis on sageli rikastatud multimeedia elementidega (heli, pildid, video vms.)
URL (Universal Resource Locator) • Igal dokumendil www-s on oma aadress ehk URL • URL koosneb • Protokollist (http, ftp, https,…) • Arvuti nimest (www.ut.ee) • Kataloogist (artmuseum) • Failinimest (kogud.html) • http://www.ut.ee/artmuseum/kogud.html
Domeen • Domeen on tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile. • Domeenide näited: • .ee – esimese astme domeen (tippdomeen) • neti.ee – teise astme domeen • www.neti.ee – kolmanda astme domeen
Tippdomeenid • Domeenid jagunevad: riigitähisega tippdomeen, mis baseerub kahetähelistel maakoodidel: • ee-Eesti, lv-Läti, lt-Leedu, fi-Soome, ru-Venemaa, se-Rootsi, de-Saksamaa, fr-Prantsusmaa, it-Itaalia, es-Hispaania, ca-Canada, au-Austraalia,… • edu-USA haridusasutus, gov-USA riigi või valitsusasutus, mil-USA militaarobjekt
Üldine ehk rahvusvaheliselt kasutatav tippdomeen: • com (algselt USA äriettevõtted), • net (algselt Interneti enda struktuuri teenindavad serverid), • org (algselt USA mittetulundusühingud), • info, tv, nasa, name, pro, int, eu, …
Brauserid Brauser on programm veebilehtede sirvimiseks Levinuimad brauserid: • Microsoft Internet Explorer • Mozilla Firefox • Opera • Netscape Navigator Brauseri aadressiribale URL-i kirjutades pole vaja sisestada http://, see lisatakse automaatselt
Kasutatud kirjandus • Vaata Maailma koolituse käsiraamat • http://www.htg.tartu.ee/if/BaaskS/ • http://www.sevenline.ee/index.php?mis-on-domeen • http://www.be.pri.ee/index.php?PID=22&Lng=est