1 / 18

SILM

SILM. Koostas: Kristel Mäekask. Silma välisehitus. Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Silma kaitsevad. Silmakoopad koljus – kaitse tagant ja külgedelt Kulmukarvad – kaitse vee ja higi eest Ripsmed – kaitse tolmu ja võõrkehade eest

urvi
Download Presentation

SILM

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. SILM Koostas: Kristel Mäekask

  2. Silma välisehitus • Silm on nägemiselund. • Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil.

  3. Silma kaitsevad • Silmakoopad koljus – kaitse tagant ja külgedelt • Kulmukarvad – kaitse vee ja higi eest • Ripsmed – kaitse tolmu ja võõrkehade eest • Silmalaud – kaitsevad silmamuna eestpoolt • Pisaravedelik – niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest

  4. Silma siseehitus http://www.bpei.med.miami.edu/site/disease/disease_anatomy.asp

  5. Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid.

  6. Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest  Silmaava  Lääts  Klaaskeha  Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise.

  7. Nägemine

  8. Kui objekt asub silmale lähedal Ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale.

  9. Kui objekt asub silmastkaugemal Ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale.

  10. Nägemishäired Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi- ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest.

  11. Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer.Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette

  12. Kaugnägevus Silmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus, kujutistekib võrkkesta taha. Täpselt nähakse kaugel olevaid objekte. Pluss prillidsuurendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägelikud kannavad kaksikkumerate klaasidega prille Kaugnägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta taha

  13. Daltonism ehk värvipimedus Inimene ei suuda eristada teatud värve. Tavaliselt rohelist ja punast. Enamasti on värvipimedus kaasasündinud ehk pärilik. Esineb ligi 8% eurooplastel ning sagedamini meestel.

  14. Kas värvipimedal on võrreldes normaalse nägevusega inimesega vähem kolvikesi või kepikesi?

  15. Teisi nägemishäireid: Kanapimedus – Inimene ei näe hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini Hallkae ehk katarakt – läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist.

  16. Kuidas hoida nägemist Toitumine – Eriti oluline nägemisele on A-vitamiin.Väga vajalikud on ka B- ja C-rühma vitamiinid. Töö- ja õppimistingimused – sobiv valgustus, paigalseisev pilt. Värvid – rahustavad rohelised, ärritavad punased. Televiisor – tekkiv röntgenkiirgus on tänapäeva telerites küll ohutu kuid pidev liikuv pilt väsitab silmi. Sport – ohtlikumad on raskejõustik ja põrutused Õhu puhtus – Suitsune ja tolmune õhk kahjustab silmi.

  17. Kasutatud materjalid: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/79/Cornea.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Animal_eyes http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/nagemine/9-4-25-2.htm http://www.kunstikeskus.ee/trend/teos/nr_8/joonis/joonis_silm.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Eye_dilate.gif http://www.daltonism-ro.com/daltonism_discromatopsie.htm http://www.scian.cl/archivos/IDLprocess/Input/daltonism1.png http://www.lexum.cz/index.php?p=de0402 http://www.tdl.ee/~reelu/silm.html

More Related