Intersubjektiivsusest õpidisainides

1. Intersubjektiivsusest õpidisainides Kai Pata “All real living is meeting” (Buber, 1958)

2. Miks selline teema? • Intersubjektiivsuse fenomen on olnud üheks meelisobjektiks nii lingvistikas kui ka semiootikas, kuid viimasel ajal on see taas muutunud üheks keskseks teemaks pedagoogikas seoses sotsiaalseid aspekte arvestavate õpiteooriate tugevnemisega (Wells, 1993; Cole, 1996; Matusov, 2001; Resnick, Säljö, Pontecorvo, & Burge, 1997). • Hoolimata uuringutest, mida arvutite vahendusel toimuva ühisõppe vallas on tehtud, teatakse intersubjektiivsuse kujunemisest vähe ning seetõttu on teemad, mis seonduvad jagatud kognitsiooni ja metakognitsiooniga, tõusnud uuringute keskmesse.

3. Arvutid soosivad intersubjektiivsuse kujunemist • e-õppes esineb mitmeid intersubjektiivse ruumi kujunemise võimalusi: • ühisõppes ja sotsiaalse tarkvara kasutamisel vahendab/toetab arvuti osalejate suhtlemist ning teadmiste konstrueerimist; • individuaalsel arvutiprogrammide kasutamisel tuleb interpreteerida teisi kontseptuaalseid süsteeme, mis loovad dialoogi iseenda teadmistega.

4. Intersubjektiivsus multimeediumis • Multimeedium on ühelt poolt ruumiks, mis tingib intersubjektiivsuse kujunemist. • Teiselt poolt muudavad multimeediumis vahendatud välised representatsioonid intersubjektiivsuse reaalseks, sotsiaalseks artifaktiks, mis võimendab selle olemasolu tajumist üksi ja rühmas ning aktiivset rakendamist teadmiste konstrueerimisel ja probleemide lahendamisel.

5. Ülevaade loengu kavast • Intersubjektiivsuse määratlused • Mis juhtub intersubjektiivses ruumis? • Intersubjektiivsus õpidisainides • Tuutori tegevus • Rühmaarutelud ja teadmiste konstrueerimine • Komplekssed õpidisainid • Intersubjektiivsuse efektiivne rakendamine

6. Intersubjektiivsuse fenomen erinevate teooriate valguses M. Bakhtini arvates toimub dialoogi kaudu erinevate sotsiaalsete väärtuste interaktsioon ja ümberhindamine. V. Voloshinov rõhutab, et tähenduste loomine on eelkõige intersubjektiivne. H. Clark eristab kahe osaleja vahel interpreteerivaid dialoogiakte, mis viivad nõustumiseni, mittenõustumiseni ja läbirääkimistele öeldu sisus. L. Võgotskit ja J. Piaget interpreteerides on väidetud, et intersubjektiivsuse loomise kaudu toimub sotsiaalne õppimine. J. Lotman (1988) toob välja, et tekstidel on alati 2 funktsiooni, anda edasi tähendust ja luua uusi tähendusi. J. Wertsch (1985) väidab, et intersubjektiivsus esineb, kui õppijatel on õpisituatsioonist sarnane kujutluspilt. Tähenduste loomine eeldab erinevuse tajumist, et tõlgendamine oleks vajalik ja sarnasuste märkamist, mis toimivad toetuspunktina tõlgendamise kaudu uue tähenduse loomisel (Stecconi, 2004). B. Rogoff (1990) seostab intersubjektiivsuse fenomeni ka ühiselt tajutud/koordineeritudmetakognitiivsete tegevustega teatud situatsioonis ülesandeid lahendades. Gibson (1972) väidab, et organismid reageerivad keskkonnas toetavate/ pärssivate teguritega(affordance).

7. Piaget käsitlus I • Õppimine on individuaalne protsess, mida saab soodustada või pärssida erinevat liiki sotsiaalse interaktsiooniga. • Piaget’ (1937/71, 1980)käsitluses sünnibintersubjektiivsusindiviidi tegevuseeesmärkidest tulenevateperspektiivide ningsotsiaalselt defineeritudinformatsiooni vahelisedialoogi kaudu.. intersubjektiivsus

8. Richard Alterman, 2005 Intersubjektiivsus I Väline objekt (pööratav uksenupp) Ühiskondlikult determineeritud teadmusraamistik (ennustab uksenupu olemasolu) “Läbirääkimised” (indiviidi teadmised uksenupust, kui tavapärasest vahendist uste avamiseks ja reaalse uksenupu liigi vahel kooskõlastatakse)

9. Intersubjektiivsus II • Intersubjektiivsuse fenomeni käsitletakse seoses indiviididearutlemisprotsessiga, mille tulemusel indiviidid kujundavad enda teadmisstruktuurid teiste indiviididega teatud määral sarnaseks ja neil kujuneb ka arusaam, millises osas on nende teadmised erinevad. • Intersubjektiivsuse saavutamine on defineeritav kui kokkuleppele jõudmine teatud tähenduste osas või mingis situatsioonis signaalide vahetamise abil. intersubjektiivsus intersubjektiivsus

10. Võgotski käsitlus III • Võgotski (1930/1971, 1978) jaoks on intersubjektiivsuse kujunemine protsess, mis leiab aset inimeste (eelkõige vähem-kompetentse lapse ja kompetentse täiskasvanu) vahel õppimisolukordades. intersubjektiivsus õpetaja õpetaja õpilane õpilane õpilane “Scaffolding e. tellingud “

11. Sotsiaal-konstruktivistlikkäsitlus IV • Sotsiaal-konstruktivistid kombineerivad Piaget’ lähtekohti õpilaste aktiivse teadmiste konstrueerimise vajadusest Võgotski ideedega mõtlemise sotsiaalsest päritolust, ning sellises võtmes on intersubjektiivsuse loominesotsiaalne õppimine. • Uued teadmised ja oskused luuakse kultuurikogemuse läbi – individuaalne ja sotsiaalneõppimine on sama nähtusekaks külge, algul kujundatakseuued oskusedja teadmisedvälja ühiskonnatasandil ja seejärelomandatakse needindiviidi tasandil. intersubjektiivsus

12. Intersubjektiivsuse loomine individuaalse ja ühiskondliku vahekorras praktiline kasutamine formaliseerimine Kultuurilised artifaktid Kollaboratiivne teadmine eriarvamuste läbiarutamine Individuaalne arusaam Jagatud rühmaarusaam tähenduste selgitamine mõtestamine Teadmiste loomine ühiskonna tasandil Argumenteerimine raamistik hindamiseks Individuaalne mõistmine alternatiivide arutamine Selgelt väljendamata tavaarusaamad Isiklik veendumus Ühiskondlikud arusaamad Teiste inimeste väited sõnastamine ebakõlade teke

13. Richard Alterman, 2005 Autojuht 2 interpretatsioon Stopp märgist: Peatun vaid, kui näen teist autot, kuigi märk sätestab peatumise! Intersubjektiivsus V Autojuht 1 interpretatsioon Stopp märgist: Tuleb peatuda, sest seadus sätestab nii ja see on kõige ohutum! Ühise koordineeritud tegevuse (peatumise) määratleb jagatud intersubjektiivsus (Stopp märgi tähendus). Samas puudub autojuhtidel kattuv intersubjektiivsus üksteise kõigist tegevuse ajenditest.

14. Intersubjektiivsus V • Omavahelistes interaktsioonides konstrueeritud jagatud tähendusRUUM, mida kasutatakse tähenduste loomise ressursina igapäevaelu toimingute läbiviimisel. Christian de Quincey intersubjektiivsus

15. Intersubjektiivsuse määratlused • Indiviidi tegevus + sotsiaalsed praktikad = indiviidi muutus või suhtlemine keskkonnaga • Indiviidide perspektiivide vaheline dialoog = indiviidide muutus ja koostegevust võimaldavad teadmisedjagatud perspektiivi ulatusest ..Intersubjektiivsus kui ühistaju ..Intersubjektiivsus kui sotsiaalse artifakti taju

16. Intersubjektiivsuse määratlused • Algaja-eksperdi dialoog = algaja muutus, eksperdi järkjärgulist tagasitõmbumist võimaldav jagatud perspektiivi sünd • Indiviidide tegevus + sotsiaalsed praktikad = teatud ühistegevust võimaldava jagatud sotsiaalse tähendusruumi kujunemine ..Intersubjektiivsus kui sotsiaalse artifakti taju ..Intersubjektiivsus kui ühistaju

17. Mis juhtub intersubjektiivsega? • Interaktsioonid intersubjektiivses ruumis Pata, K., Sarapuu, T, Archee, R. (2005). Collaborative scaffolding in synchronous environment: congruity and antagonism of tutor/student facilitation acts. In: Koschman T., Suthers D., Chan T.-W. (Eds.), Computer supported collaborative learning 2005: the next 10 years! (484 - 493). Mahwah , NJ : Lawrence Erlbaum Assoc Inc. Pata, K., Lehtinen, E., Sarapuu, T. (2006). Inter-relations of tutor’s and peers’ scaffolding and decision-making discourse acts. Instructional Science, 34, 313 - 341. • Intersubjektiivsuste interaktsioon Pata, K., Sarapuu, T. (2003). Developing students’ mental models of environmental problems by decision-making role-play in synchronous network-based environment. In: Lewis, J., Magro, A., Simonneaux, L. (Eds.). Biology Education for the Real World. Student – Teacher – Citizen: 4th Conference of European Researchers in Didactic of Biology (ERIDOB) (335 – 348). 22.10.-26.10.2002, Toulouse , France . Toulouse , France : Paragraphic - Groupe Lienhart. • Tõlkimine ja tõlgendamine Pata, K., Pedaste, M., Sarapuu, T. (in press). The formation of the learners’ semiosphere by authentic inquiry with an integrated learning object "Young Scientist". Computers and Education, xxx - xxx.

18. Dialoogi reeglid • Clark and Schaefer (1989) and Traum and Allen (1994) kirjeldavad dialoogi kui kahe isiku vahelist informatsioonivoogu, mis koosneb algatavast dialoogiaktist ja sellele järgnevast vastusest. • Aktid võivad olla kas käskivad-kohustavad või eesmärgistatud-soovivad, tagasisidet andvad või küsivad, täielikult või osaliselt nõustuvad- mittenõustuvad, korrektiivsed ja ka tegevus võib olla dialoogiakti osa. • Dialoogiaktid võivad algatada erinevaid jadasid, millest osad on intersubjektiivsuse kujunemist toetavad ja teised mitte.

19. (A)sümmeetriline dialoog • Rühmas toimuvaid interaktsioone kirjeldatakse erinevates ühisõppe uuringuid tegevates koolkondades erinevalt: • Regulatsioone teadmise loomisel ja probleemülesannete lahendamisel rühmas nähakse eelkõige võrdsete osapoolte tegevuse ehk sümmeetrilise dialoogina (nt. Lipponen, 2001; Jermann, 2002; Iiskala, Vauras & Lehtinen, 2005) • Tuutori/õpetaja tegevust õpetamisel käsitletakse aga ebavõrdsete osapoolte tegevuse ehk asümmeetrilise dialoogina ()nt. Graesser et al., 1995; Chi et al., 2001) • Dialoogiaktide süsteem nii rühmaarutelus (nt. Clark & Schaefer, 1989; Traum & Allen, 1994; Traum 2000), kui ka tuutori-õpilaste vahel (nt. Graesser et al., 1995; Chi et al., 2001),on aga oma olemuselt sarnane (Rasmussen, 2001; Pata et al., 2005).

20. Partnerite tegevus dialoogis Partnerid loovad dialoogis intersubjektiivsuse principle of least collaborative effort

21. Õpetaja-õpilase tegevus dialoogis Tuutor loob dialoogis intersubjektiivsuse principle of least collaborative effort

22. Tuutoriga ja tuutorita dilemmaarutelu Intersubjektiivsuse kujunemist mõjutavad dialoogiaktid • Tuutori ja õpilaste dialoogiakti algatavad interaktsioonid mõjutavad intersubjektiivsuse kujunemist erinevalt. Nad on teatud dialoogiaktide osas konkureerivad: • Tuutori toetus võib aktiveerida õpilastevahelise metakognitiivse ja pärssida kognitiivse intersubjektiivsuse kujunemist (õpilane-õpilane dialoogi asemel kujuneb õpilane-tuutor dialoog).

23. Intersubjektiivsuse kujunemine toetatud dialoogisüsteemis Tuutori ja õpilase versioon, miks ja kuidas ülesannet peaks lahendama Intersubjektiivsus Erinevate õpilaste versioon, miks ja kuidas ülesannet peaks lahendama (Pata et al., 2006) Tuutori tegevus peaks olema suunatud intersubjektiivsuse kujundamisele rühmas, mitte otseselt ülesande efektiivse lahendamise toetamisele.

24. Intersubjektiivsuse roll dilemmades • Sõltuvalt meie rollist ühiskonnas, meie teadmistest ja eesmärkidest mingis situatsioonis on meie arvamused kallutatud meie jaoks oluliste aspektide suunas. • Sellised olukorrad on defineeritavad dilemmadena. • Dilemmaolukorras on ühisosa erinevate osapoolte arvamuste vahel väike. Intersubjektiivsus üksteise arusaamadest puudub. Samas võib olla olemas intersubjektiivsus teatud kogukonnanormidest seega toimib intersubjektiivsus kui sotsiaalne artifakt. Eetika Teadus Eetika Teadus Kasu Piirangud Piirangud Kasu Eetika

25. Intersubjektiivsuste avaldumine Konstrueeritud õpiobjektid Õpiobjektid Arutelukeskkond Probleemi avamine Individual decisions Intersubjektiivsus kui tuutori ja arutlejate ühine ülesandekontseptsioon Rollide avamine Rollirühmade arutelud Rolliotsused Probleemi täpsustamine Intersubjektiivsus kui arutlejate ühine dilemma lahenduse kontseptsioon Intersubjektiivsus kui sotsiaalne artifakt Intersubjektiivsus kui ühiselt loodud sotsiaalne artifakt Ekspertrühma aruetlu Ekspertide lõppotsus Intersubjektiivsus kui arutlejate ühine dilemma lahenduse kontseptsioon

26. Järeldusi intersubjektiivsuste kohta rollimängus • Mida enam arutlejad kasutasid intersubjektiivsust kui sotsiaalset artifakti, seda tõenäosemalt kujunes välja intersubjektiivsus kui kattuv jagatud arusaam. • Omanikutunne ühiselt loodud otsusega oli suurem, kui otsus sündis diskussiooni käigus, milles osalejatel kujunes ühine jagatud arusaam – ehk intersubjektiivsus kui arusaamade kattuvus mõjutas intersubjektiivsuse kui sotsiaalse artifakti loomist ja omaksvõtmist. • Rollirühmades saavutati suurem intersubjektiivsus osalejate kattuvate mõttemudelite näol kui ekspertrühmades – intersubjektiivsus kui arusaamade kattuvus kujunes paremini välja juhul, kui rühmas oli suurem intersubjektiivsus sotsiaalse artifaktiga. • Ühises otsustamisprotsessi järel suurenes erinevate aspektide arvessevõtmise hulk individuaalselt – arutelu suurendas interakteerumist intersubjektiivsuse kui sotsiaalse artifaktiga. + (Pata ja Sarapuu, 2003 järgi)

27. Intersubjektiivsus ja interaktsioon • Situatiivse taju seisukohast (Greeno et al., 1993) interakteeruvad isikud alati situatsiooni teatud omadustega. • Interakteerumine saab toimuda, kui teatud situatsioonis olevatel sotsiaalsetel artifaktidel, või õpiobjektidel laias mõttes on teatud, seda situatsiooni toetavad omadused, mida isikud on võimelised ära tundma. • Intersubjektiivsus saab kujuneda kui õppijad tunnevad ära situatsiooni toetavate omadustega õpiobjektide, sotsiaalsete artifaktide või teise isiku teadmiste eesmärkide ja tegevuste juures teatud elemente, mis omavad tähendust nende jaoks ja võtavad need omaks.

28. Tõlkimine ja tõlgendamine • Interakteerumist saab seletada semiootiliste printsiipidega. • Kunagi ei toimu intersubjektiivsuse kujunemisel üks-ühest info ülevõtmist, vaid tõlkimine ja tõlgendamine oma ja võõra süsteemi vahel, mille käigus võõrad seisukohad võetakse osaliselt seesmiselt omaks (Lotman, 1990) ja kujuneb uus, jagatud süsteem. • Eco (2000) on väitnud, et erinevate semiootiliste süsteemide kokkupuutel toimub tõlkimine ühest märgisüsteemist teise süsteemi teatud kodeerimise ühtelangevuse alusel. • Lotmani (1990) ja Stecconi (2004) arvates on sellise tõlkimise eeltingimuseks kahe süsteemi erinevuse ehk piiri tajumine, kuid sarnaste elementide olemasolu on vajalik, et luua tõlkimisel süsteemide vahelisi seoseid.

29. Intersubjektiivsuse kujunemine ..Intersubjektiivsus kui sotsiaalse artifakti taju ..Intersubjektiivsus kui ühistaju ..Intersubjektiivsus kui ühistaju ..Intersubjektiivsus kui sotsiaalse artifakti taju

30. Intersubjektiivsuse kujunemine kompleksses õpisüsteemis Konstrueeritud õpiobjektid Õpiobjektid Arutelukeskkond Probleemi avamine Individual decisions Intersubjektiivsus kui tuutori ja arutlejate ühine ülesandekontseptsioon Rollide avamine Rolliotsused Probleemi täpsustamine Intersubjektiivsus kui arutlejate ühine dilemma lahenduse kontseptsioon Intersubjektiivsus kui sotsiaalne artifakt Intersubjektiivsus kui ühiselt loodud sotsiaalne artifakt Ekspertide lõppotsus Intersubjektiivsus kui arutlejate ühine dilemma lahenduse kontseptsioon

31. Intersubjektiivsuse kujunemine kompleksses õpisüsteemis Mistahes õpidisainide loomisel on oluline “piiride” kontseptsiooni sissetoomine, et saaks toimuda “tõlkimine” süsteemide vahel. (Pata et al., in press)

32. SITUATSIOONILINE KONTEKST SITUATSIOONILINE KONTEKST TEOREETILINE KONTEKST HÜPOTEETILISE OLETUSE PÜSTITAMINE PROBLEEMI LE TEADUSLIKU LAHENDUSE LEIDMINE UURIMISKÜSIMUSE PÜSTITAMINE UURIMUSLIKU MUDELIGA KATSETAMINE ANDMETE ESITUSVIISIDE MUUTMINE JÄRELDUSTE TEGEMINE: UURIMISKÜSIMUSELE VASTUSE LEIDMINE, ÜLDISTAMINE JA ENNUSTAMINE PROBLEEM TEOORIA TEOREETILINE MUDEL PROBLEEM TEADMISTE KONSTRUEERIMISE ELEMENDID ANIMATSIOON JOONIS ANIMATSIOON PROBLEEMI OLETATAV LAHENDUS PROBLEEMI TEADUSLIK LAHENDUS UURIMISKÜSIMUS ANDMED TABELIS VISUALISEERITUD ANDMED UURIMISKÜSIMUSE VASTUS TOETUS TOETUS TOETUS TOETUS TOETUS TOETUS TAGASISIDE TAGASISIDE TAGASISIDE TAGASISIDE TAGASISIDE TAGASISIDE TOETUSELEMENDID TEHNILINE ABI MUDELI ABI

33. Kokkuvõte • Intersubjektiivsusel on erinevad esinemisvormid nii isikute teadmiste kui ka sotsiaalsete artifaktidega seonduvalt • Intersubjektiivsuse tekkimine eeldab dialoogi • Õpitegevustes toimub erinevat tüüpi intersubjektiivsuste kujunemine jaomavaheline interaktsioon • Dialoogi kaudu intersubjektiivsuse tekkimisel on olulised piiride tajumine dialoogipartnerite vahel ning tõlkimine sarnasustele toetudes

34. Kuhu suunata uuringuid? • Kuidas kujuneb intersubjektiivsus sotsiaalse tarkvaraga rikastatud õpikeskkonnas? • Millest sõltub intersubjektiivsuse kujunemise efektiivsus kompleksses õppijate-tuutori süsteemis? • Millised on erinevate intersubjektiivsuse vormide vahelised seosed sotsiaalse tarkvaraga või komplekssete õpidisainidega õppimisel? • Milline on intersubjektiivsuse kujunemise põhitingimuste “piiride eristamise” ja “tõlkimise” seos kognitiivse õppimise aspektidega nagu “kognitiivne (üle)koormus” ja “kontseptuaalne sidusus”.

35. Tänan ! Kontakt: kpata@ut.ee