1 / 19

ERITUSELUNDID

ERITUSELUNDID. ERITUSELUNDKOND. Elundkond, mis reguleerib vee- ja muude ainete sisaldust Erituselundkond koosneb: neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. URIIN. Neerude poolt toodetav vedelik, millega eemaldatakse organismist lahustunud jääkained Uriinis on ligikaudu 90% vett

whitby
Download Presentation

ERITUSELUNDID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ERITUSELUNDID

  2. ERITUSELUNDKOND • Elundkond, mis reguleerib vee- ja muude ainete sisaldust • Erituselundkond koosneb: neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist

  3. URIIN • Neerude poolt toodetav vedelik, millega eemaldatakse organismist lahustunud jääkained • Uriinis on ligikaudu 90% vett • Moodustub neerudes ning selle hulka reguleerivad hormoonid

  4. NEER • Erituselund, mis kõrvaldab jääkained ja reguleerib organismi veesisaldust • Neerud on pruunid oakujulised elundid • Paiknevad kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga • Pikkus on kuni 12,5 cm, sisaldavad üle miljoni nefroni • Eemaldavad uriiniga verest jääkaineid, sooli ja vett

  5. NEER

  6. KUSEJUHA • Torujas elund, mille kaudu uriin voolab neerust kusepõide • Kusejuha ehk ureeter kannab uriini kusepõide • Kusejuhade seinad on lihaselised ning uriini paneb neis liikuma peristaltika

  7. KUSEPÕIS • Õõneselund uriini kogumiseks • Elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas • Uriin saabub sinna kahe kusejuha kaudu • Põiest voolab uriin välja kusiti kaudu • Urineerimise ajal on sulgurlihased lõõgastunud, nii et uriin pääseb põiest välja

  8. SUGUELUNDID

  9. SUGUELUNDKOND • Elundkond, mis on seotud järglaste saamisega

  10. MEHE SUGUELUNDID

  11. MUNAND • Mehe suguelund, kus arenevad seemnerakud • Munandid asuvad kõhuõõnest väljaspool munandikotis • Munand sisaldab väänilisi seemnetorukesi, kus valmivad seemnerakud • Munandid toodavad ka meessuguhormoone

  12. EESNÄÄRE • Mehe sugunääre, mille eritises ujuvad seemnerakud • Asub kusepõie all

  13. SUGUTI • Mehe suguelund, millega viiakse seemnerakud naise kehasse • Suguti ehk peenise keskel on kusiti. Seda ümbritsevad käsnjast koest korgaskehad

  14. NAISE SUGUELUNDID

  15. MUNASARI • Naise suguelund, kus valmivad munarakud • Paarilised elundid, umbes 3 cm pikad • Paiknevad kummalgi pool emakat, on osaliselt ümbritsetud munajuha lehtriga

  16. EMAKAS • Naise suguelund, milles areneb laps • Õõnes lihaseline elund • Ülemises osas kaks ava, mis viivad munajuhadesse • Alumises osas paikneb tuppe viiv emakakael

  17. EMAKAS

  18. MUNAJUHA • Juha, mille kaudu munarakk liigub munasarjast emakasse • Munajuhad ühendavad munasarju emakaga • Umbes 7,5 cm pikad lehterjad • Viljastumine leiab aset tavaliselt munajuhas

  19. TUPP • Lihaseline torujas elund, mis suubub emakasse • Tupeava ümbritsevad kaks nahakurdu, mida kutsutakse suurteks häbememokkadeks; nende vahel on väikesed häbememokad • Kõdisti ehk kliitor on väikeste häbememokkade ülaosas paiknev elund

More Related