370 likes | 758 Views
Turundussuuringud. Turundusuuringu mõiste. Ajalugu. Turundusuuringu valdkond. Eesmärgid. Turundusuuringu protsess. Ajalugu. 1880-1920 – statistika etapp 1921-1940 – mõõtmisvõtete etapp 1941 – 1950 – teaduslikkuse etapp 1951 – 1960 – eksperimentaalne etapp
E N D
Turundussuuringud • Turundusuuringu mõiste. Ajalugu. • Turundusuuringu valdkond. Eesmärgid. • Turundusuuringu protsess.
Ajalugu • 1880-1920 – statistika etapp • 1921-1940 – mõõtmisvõtete etapp • 1941 – 1950 – teaduslikkuse etapp • 1951 – 1960 – eksperimentaalne etapp • 1961 – 1970 – kvantitatiivne etapp • 1971 – 1980 – tarbijakäitumise etapp • 1981 – 1990 – kõrgtehnoloogia etapp • 1991 - ..... – infosüsteemi etapp
Turundusuuring • TU – süstemaatiline, erapooletu ja terviklik turundusandmete kogumise, salvestamise, töötlemise ja tõlgendamise protsess, mille eesmärgiks on hõlbustada turundusprobleemide lahendamist ja vähendada otsustusriske
TU • Süstemaatiline • Erapooletu • Terviklik • Kogumine • Salvestamine • Töötlemine • Analüüsimine • Tõlgendamine
Kasutamine • Tarbekaupade tootmine • Meediafirmad, reklaamifirmad • Pangad, kindlustusfirmad • Jaekaubandus • Hulgikaubandus • Äriturutoodete tootmine • Avalik sektor ja mittetulundusorg.
Miks turundusuuringuid tehakse? • Firmal on probleem, mida saab lahendada ainult turu kohta käiva uue info abil • Juhid tahavad edasi lükata rasket otsust ja seepärast leiavad mugava olevat teha turundusuuring (edasilükkamine) • TU tehakse poliitilistel põhjustel (näit. maksude mõju mõõtmine)
4. TU tuleb teha sellepärast, et muud moodi infot ei saa ( ollakse sunnitud) 5. TU vajatakse selleks, et kinnitada või õigustada vastuvõetud otsust (toetav)
TURUNDUS- UURING TURUNDUS- SITUATSIOON OTSUSE TEGE- MISE PROTSESS LÕPLIK OTSUS FIRMA KESKKOND
Turundusuuringu väärtus • Info mahu ja uuringu tulu/ kulu vaheline seos • Mida uuritakse? (materjal)
Turundusuuring Turunduskeskkonna uuringud Makrokeskkond Mikrokeskkond Sisekeskkond Turundusorganisats. Personal Turunduseelarve Turu-uuring Müügituru uuringud Turupotentsiaal Turumaht Turuosa Tarbijad Konkurendid Turundusuuringu ja turu-uuringu erinevus
Turundusmeetmete uuringud Toode Hind Jaotus Toetus Teenidus Ostuturu uuringud Tooraineturg Tööjõuturg Kapitaliturg
TU –d jagunevad: • Kvalitatiivsed – tarbijate käitumist, hoiakuid, hinnanguid, elustiili jne.uurivad • Kvantitatiivsed – arvulisi näitajaid – müügimahud, turuosad, reklaamile kulutatud summade efektiivsus jne. - uurivad
Uuringutüübid • Tõhususuuring – tagasiside- peegeldab firma müügitulemusi, osutab võimalustele, raskustele, tehtud vigadele • Tutvumisuuring – kontrolluuringu käigus tekkinud küsimuste lahtimõtestamiseks, olukorda mõjutavate tegurite mõistmiseks, alternatiivsete tegevussuundade leidmiseks
3. Otsustusuuring – annab infot, mis hõlbustab õige otsuse või talitusviisi valikut 4. Inventuuriuuring – annab kitsamat turundusalast infot ( ei saa teada muuda- tuste põhjusi) Omnibussuuring – kindel sihtrühm, regulaarne, juhuslik valik, mitu firmat Ad hoc uuring – ühekordne, kliendi probl.
Planeerimiseks ja kontrollimiseks vajalik info • Situatsioonianalüüs • Nõudluse analüüs • Tarbija käitumine(mida ostet.,kui palju) • Turu iseloom(potents.,segmendid,trend) B. Konkurents ( isel. nõrkused, tugevused) C. Väline keskk.(maj.,pol.,sead.,tehnol) D. Sisemine keskk.(ressursid, toode,tehnol.)
2. Turundusmeetmestik A.Toode(om.,erist.,teenind.,garantii,pak.) B.Hind (nõudl.elasts.,hinnapol.,konk.hin.) C.Jaotus (vahendajad, marginaal) D.Toetus (eelarve, meetmestik,kanalid, efektiivsus)
3. Turundustegevuse mõõtmine • Tootesarja müük • Tootesarja turuosa • Turuosad tarbijatüüpide ja regioonide lõikes • Firma ja toodete maine • Teadlikkus toetusmeetmetest
Turunduse infosüsteem -TIS • TIS – protseduuride ja meetodite kogum turundusinfo loomiseks, säilitamiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks regulaarsel katkestamatul alusel
Eduka infosüsteemi eeldused: • Juurdepääs andmetele • Info uudsus • Andmete ühendamise ja lahutamise võimalus • Paindlikkus • Kasutaja osalemine süsteemi tegemisel • Igakülgne toetus nii kasutajate kui juhtide poolt
Turundusuuringu protsess • Situatsiooni analüüs.Probleemi püstit. • Probleemi kitsendamine • Eesmärgi määratlemine (hüpoteesid) • Vajaliku info määratlemine • Teisese info kogumine • Esmase info kogumine (meetodi valik, valimi moodustamine) • Andmete töötlemine • Analüüs • Interpreteerimine • Tulemuste esitamine
TU protsess 4. Vajaliku info määratlemine • Teisene info-firmasisene, firmaväline • Esmane info – küsitlus, vaatlus, eksperiment • Küsitluse meetod • Küsitlus – personaalne, telefoni teel, posti teel, interneti teel
TU • Küsimustiku väljatöötamine: • Määrata vajaminev info • Valida küsitlemise viis (meetod, liik) • Küsimuste valik (tüübid) • Küsimuste sõnastus, järjekord ( isiku andmed, vahemikud) • Eeltest
TU • Skaalad • Semantiline diferentsiaal • Tähtsaima väljaselgitamine • Likerti skaala • Graafiline skaala • Üksikasjalik hindamine • Osatähtsus • Järjestamine
CONJOINT ANALYSIS – ühendatud analüüs. Toode või teenus jaotatakse erinevateks omadusteks ja määratakse, milline omadus on olulisem. See on tähtis näiteks toote arenduse juures.
TU • VAATLUS-tegevuste personaalne või mehhaaniline jälgimine • EKSPERIMENT-mõõdab sõltumatute muutujate mõju sõltuvatel muutujatel • Põhjuslikkuse tõendus: 1) Põhjus ja mõju toimivad koos 2) põhjus eelneb mõjule 3) teiste põhjuste puudu-mine
Baasmudelid • Test –marketing – turu testimine Test-marketing on eksperimendi põhiline rakendusala. Eesmärgid: saada teada turu reageeringut uuele tootele, arendada erinevaid turun-dusmeetmestikke,saada kogemust
Valim • Miks kasutatakse valimeid: • Vähendab kulusid • Suurem kiirus • Suurem täpsus (küsitlejad) • Suurem info sügavus • Kokkuhoid toodete pealt
Vead • Valimi vead –valim pole kunagi perfektne • Mittevalimi vead- kõik ei vasta, valim ei vasta üldkogumile, intervjueerija vead, inimesed ei oska vastata (tuleviku kohta) • Mittevalimi vigu võib ignoreerida, hinnata, mõõta (järeluuring)
Valimid • Tõenäosuslikud valimid • Lihtne juhuslik valim • Süstemaatiline valim • Kihtvalim –proportsionaalne või disproportsionaalne • Levikuala valim – valimi suurus sõltub elanike arvust piirkonnas
Mittetõenäosuslikud valimid: • Otsustusvalim • Mugavusvalim • Kvoodivalim (sissetuleku järgi)
Töö valimiga • Defineeri üldkogum • Määra raamistik (piiraja) • Tõenäosuslik või mittetõenäosuslik valim a) Kui tahame garanteerida juhuslikkust, siis tõenäosuslik – tuleb arvestada valimi veaga
b) Kui pole piirajat, raamistikku ja ei saa seda ka välja mõelda, siis sobib mittetõenäosuslik c) Kui on vähe teadmisi valimi moodusta- miseks, siis sobib mittetõenäosuslik d) Kui on vähe aega ja raha, siis sobib mittetõenäosuslik 4. Valimi suurus
Põhilised probleemid andmete kogumisel • Pole kohal, ei saa kätte, keeldub • Ei oska vastata, ei saa küsimusest aru • Tuleks ergutada – saata eelnev teade, lubada väikest tasu, toetada mõnda heategevat organisatsiooni, võimalus tuua kasu ühiskonnale.
7. Andmete töötlemine: • Redigeerimine • Kodeerimine. Kuidas valida kategooriaid: kõige sagedasemad vastused jäävad intervalli keskele, intervall ei tohi kattuda, olgu pigem rohkem kategooriaid kui vähem • Tableerimine
8. Analüüs 9. Interpreteerimine Ebakorrektne analüüs ja ebakorrektne interpreteerimine Analüüsi meetodid: • Risttabelid • Summeerimine
c) Dispersiooni mõõtmine d) chi- ruut analüüs (erinevuste mõõtmine) e) Korrelatsioonanalüüs (sarnasuste mõõtmine) f) Diskriminantanalüüs g) Klasteranalüüs h) Faktoranalüüs
10. Tulemuste esitamine: a) aruanne kirjalikult b) suuline ettekanne