AUDIOVISUAALSETE ARHIVAALIDE DIGITEERIMINE Liikuva pildi digiteerimine

1. AUDIOVISUAALSETE ARHIVAALIDE DIGITEERIMINE Liikuva pildi digiteerimine Mairold Kaus EESTI FILMIARHIIV Rahvusraamatukogus 30.10.2008

2. Teemad: • Ülevaade filmide digiteerimisest • Enamlevinud analoog-ja digivideokandjad • Digitaalse video olemus, bitid ja koodekid • Ettevalmistus analoogvideo digiteerimiseks: kogude analüüs, korrastus, metadata, timecode. • Video digiteerimise eesmärk: säilitus-kasutus-veeb • Digiteerimise tehnoloogiate valik: salvestus digitaalsele videolindile, failideks digiteerimine, digitaalne salvestamine optilisele kandjale (DVD). • Digiteerimiseks kasutatav tarkvara • Digitaalse info säilitamine

3. Filmide digiteerimine. Milleks? • Kasutusmugavus, edastatakse digiformaadis nn. Digital Cinema • Töötlemismugavus. Kaasaja filmid sünnivad suuresti digikeskkonnas (visuaalsed efektid, subtiitrid ja ka digitaalne restaureerimine etc.) • Filmide säilimise seisukohalt võimaldab digiteerimine nende edasise degradeerumise/hääbumise “peatada” ning kasutada originaalformaadi füüsilise kahjustamise vältimiseks digitaalformaati. • Säilituseks vajaliku ruumi kokkuhoid (filmirullid versus HDD või LTO lint)

4. Filmide digiteerimine. Millest? • Digiteerimiseks sobivad eelkõige originaal (pildinegatiiv ja magnetheli), duubelpositiiv ja duubelnegatiiv. • Nende puudumisel ka positiivkoopia, kui selle füüsiline seisukord võimaldab. • Võimalik on kombineerida erinevate algmaterjalide ja koopiate vahel.

5. Filmide digiteerimine. Valikuprintsiibid. Kasutusfondi loomise eesmärgil on digiteerimise valikukriteeriumid rahvusvahelises praktikas reastatud tähtsuse järjekorda: • hävimisohus filmid; • filmide kasutatavus; • intellektuaalomandi kaitse piirangud võivad takistada digiteerimiseks väljavalikut;

6. Filmide digiteerimine. Keeruline, sest... •  Pikk ja kulukas ettevalmistusprotsess: algmaterjalide väljavalik ning vajadusel füüsiline parandamine • filmi digiteerimiseks kasutatavad tehnilised vahendid on küllaltki kallid ja nende kasutamine on keerukas; • filmi digiteerimine on aeganõudev – olemasolev tehnoloogia ei võimalda veel filmi kõrgekvaliteedilist skaneerimist reaalajas; Digimisele pole alternatiive kuna üha enam toimub filmide tootmine otse digitaalsena ning aja jooksul muutub hoopis analoog-kandjate jaoks vajaliku tehnika soetamine ja hooldamine liialt kalliks (PrestoSpace)

7. Filmide digiteerimine. Eestis? •  Komplitseeritud kuna puudub vastava tehnilise tasemega filmilabor-stuudio. Kinofilmi skaneerimist seni Eestis ei teostata. • Telecine süsteem ETV-s on tehniliselt praktiliselt ammendunud • Mõned stuudiod vajaliku digitaalse töötlustarkvaraga (Joonisfilm) ning mingil määral ka vastavat kompetentsi. • Kuna tehnika puudub, kasutatakse piiritaguste teenusepakkujate abi (Soome, Saksamaa).

8. Filmide digiteerimine. Kas saab abi? • Euroopa Komisjoni kaasrahastamisega uurimisprojekt PrestoSpace pakkus välja idee filmi digiteerimise ja digitaalsena säilitamise „töölauast” või „tööriistakastis” (preservation factory), mis oleks võimalikult universaalne nii filmi salvestuskandjate kui digiteerimise eesmärkide suhtes. • Vägagi autoriteetsed partnerid BBC, RAI, INA koos tasemel TV tehnilise insenerteabega ning lisaks programmeerijad AV ainese säilitusmudeli loomiseks.

9. Filmide digiteerimine. Skaneerimine.... • Filmiskannerid, mis muundavad analoog-info digitaalseks infoks, mida töödeldakse edasi eraldi arvutivahenditega.

10. Filmide digiteerimine. Skaneerimine... Äkilise resolutsiooniga skannerid (16bit /6000pix = 6K) tekitavad ca 50 MB/kaader, aega kulub kaadrile 30sek. Professionaalsete filmiskannerite hind jääb vahemikku 100 000 – 400 000 EUR. CCD= charged coupled device Laengsidestusseadis, millega salvestatakse valgusinfot fotokates ja videoseadmetes (foto ülal Wikipedia)

11. Filmide digiteerimine. Telecine... • „Telecine” skannerid, mis lisaks skaneerimisele sisaldavad ka pilditöötluse vahendeid (image controller). Esimesed sellised filmilindi skaneerimise vahendid võeti kasutusele filmide edastamise võimaldamiseks televisioonis. • Skaneerimise kiirus ja pilditöötlus protsessi osana on „Telecine” seadmete peamised eelised, hind aga on väga soolane 500 000-2,5 mlj.EUR • Levinud pildiresolutsioonid on 2K ja 4K (2000/4000 pikslit horisontaaljoonel ning 8-10bit värvisügavus)

12. Filmide digiteerimine. Telecine... ammendunud Telecine ETV-s (1980.a) Failivormingutest on digitaalse vahekoopia jaoks levinuim DPX vorming, kuna enamus „Telecine” skannereid toodab just seda failivormingut.

13. VIDEO DIGITEERIMINE.Analoogformaadid Digiformaadid

14. Professionaalidele (TV) mõeldud analoogvideoformaadid • 2” Quadruplex Ampex’ ilt • U-matic • 1” C-formaat • Betacam ja Betacam SP

15. Tavakasutaja analoogvideo formaadid • Betamax • VHS • S-VHS • VHS-C • Video 8 • Hi-8

16. 2” Quadruplex Ampex’ ilt • Loodi 1950-datel aastatel firma Ampex poolt.. • Kahe tolli laiune (50,8mm) lahtiselt rullile keritud magnetlint. Videosignaal salvestati lindi suhtes ristisuunalisete signaalidena ning see võimaldas lindi pikkuseühiku suhtes suuremat andmevoo talletamist (erinevalt lineaarsest salvestusmeetodist). • Videomontaaž teostati lindi lõikamise ja kleepimise teel ning monteeritud lint salvestati ümber TV eetrikoopiale. Formaat oli kasutuses 1970-date lõpuni.

17. U-matic • Sony loodud esimene plastikust kassetikarpi paigutatud ning videoseadmes “iselaadiv” videolint. • Ilmus 1960-70 aastate vahetusel ja oli algselt mõeldud kodukasutajatele. Võeti kasutusele haridusasutustes, TV-uudistetoimetustes ning väiksemates videoproduktsioonifirmades. • Salvestab ja taasesitab värvipilti, portatiivsed salvestajad välioludes töötamiseks. • Lindi laius ¾“ (19,05mm) liikumiskiirus 9,53cm/sec. U-matic lindil on kaks helirada-kanalit, mis võimaldab stereoheli või kahte erinevas keeles helisalvestust videolindil.

18. U-matic • Lint laaditud videopea ümber U kujuliselt (nimi U+matic=automaatne lindi laadimine) • Suurest lindikiirusest tulenevalt on ka kassetid suuremõõdulised, talletades maksimaalselt 60min salvestust. • Tehniliselt täisutatud ning TV- kõlbulikud formaadid on U-matic High Band ja U-matic SP. • U-matic videoformaadi salvestuskvaliteet on täiesti kohane NTSC standardile, jääb aga alla PAL standardil põhineva TV kvaliteedinõuetele.

19. 1” C-formaat • Lahtisel rullil asetsev videolindiformaat. Loodud Sony ja Ampex’I koostööna 1976.aastal • Tähistus C tuleneb inglisekeelsest sõnast compromise (kompromiss). • Formaat püsis aktiivses kasutuses ca 20 aastat. • Erinevalt Quadruplex’ist sai tekitada stoppkaadreid ning videolinti erinevatel kiirustel koos pildinäitamisega liikuma panna. Samuti oli nüüd võimalik teha lineaarset montaaži ilma linti lõikamata. Portatiivne TV-salvestusseade, mis oli oma eelkäijatest tublisti pisem kaaludes 7kg. Linti kasutati aktiivselt varasemate TV salvestiste kopeerimisel arhiveerimise tarbeks. • Magnetlindi laius 1” (2,54cm), liikumiskiirus 23,98cm/sec, suurima lindi salvestusaeg 128min. 1”C lindirull konteineris

20. 1” C-formaat • Lint pea täielikult Ω kujuliselt ümber videopea keritud. Videotrumli suur pöörlemiskiirus tagab korraliku pildikvaliteedi. • Videopildi valgussignaal (luminance) salvestatakse lindile FM modulatsiooni kandesagedusel 8-11 MHz. Värvisignaali abisagedus on taasesitusellindimehaanika stabiilsuse suhtes eriti tundlik. • Stabiilsust aitab tagada digitaalselt salvestatud ajakood. • Kolm lineaarset heliriba, millest ühte kasutatakse ajakoodi salvestuseks. • C-formaat oli TV-s väga levinud kuni Betacam SP selle välja tõrjus. • Veel 1990-date alguses oli C formaat stuudiosalvestuste valmistamisel tavaline ning samuti olid selles formaadis välistootjatelt ostetud programmid. • C-formaadi seadmete tootmine lõpetati 1980.-date lõpus.

21. Betacam ja ... • Sony väljatöötatud professionaalidele mõeldud videoformaat. Eriti sobilik oli salvestuseks välitingimustes. Esimesed versioonid ilmusid 1980-date algul. • Videokaamera, mis võimaldas suuremat mugavust välivõtete teostamisel. • Esimene videoformaat, kus heledussignaal (luminance) ja värvussignaal (chrominance) salvestati eraldi videoradadele. Valgus ja värvisignaal ei segunenud hilisema monteerimise –kopeerimise ajal ning kvaliteetne pildikujutis säilis kontrastsena. • Videomontaaž saavutas uue taseme tänu salvestatud ajakoodile (timecode), võimalik kuvada sujuvat aeglustust, mis on eriti oluline spordiülekannete teostamisel. • Videolint ½” (12,7mm) laiune, liikumiskiirus 10,15cm/sec. • Võimalik on lisaks analoog helile ka digitaalse PCM heli salvestamine • Magnetlint valmistatud raudoksiidi baasil (tähistus: oxide tape) mis erineb hilisemast Betacam-SP formaadist.

22. ... ja Betacam SP • Betacam SP (SP=Superior perfomance) • Eelmise formaadi edasiarendus. Kui kaamera salvestusmehhanism töötades üles ütles, oli võimalik salvestada kaamera pilti videomaki lindile. Kasutusele tuli ka uus suur L (large) tüübiline kassett, mis mahutab 90min salvestust. Videoseade võimaldab kasutada universaalselt nii vanemat S tüübilist (30min), kui ka L tüübilist kassetti. • Betacam-SP videoseadmetes võib esitada Betacam süsteemseid salvestisi, vastupidiselt aga mitte. • Võimalik oli lindi mõlemasuunaline aeglustus ning “pildiga kerimine” 30X kiiruses. Betacam-SP formaat tõrjus oma kasutusmugavuse tõttu välja varasema 1”C-formaadi.

23. Tavakasutajale VHS • VHS (Video Home System = Koduvideo süsteem) • Kõige levinum tavakasutajatele mõeldud videosüsteemi standard. • VHS on leiutatud JVC poolt (1976) • Magnetlindi laius ½” (1,27cm), lindi liikumiskiirus PAL televisioonistandardit kasutavates seadmetes 2,34 cm/sek, helikvaliteet vastab HI-FI stereo standardile. • Videopilt kuvatakse ekraanil 240 horisontaalse pildirea ulatuses,seega pildikvaliteet tänapäeva tehnoloogiate kontekstis üsna vilets. • VHS lindi tüübitähistus “E” avaldab salvestusaega minutites ning suurima mahuga lindid on E-240=4 tundi. • Olles tagasihoidlikuma pildikvaliteediga (Betamax’iga võrreldes), võimaldas VHS pikemat salvestusaega (täispikkuses mängufilmid) ning VHS nn. “formaadisõjast” väljunud võitjana. • Suuremad filmilevitajad lõpetasid 2006.aastal salvestamise VHS formaadile, minnes üle DVD Video formaadile.

24. Tavakasutajale S-VHS • S-VHS (Super VHS) • Tuntud ka nime all Super Video Home Entertainment System. • Turuletooja JVC (1987). • Mõõtmetelt ja lindilaiuselt on kassett identne tavalise VHS kassetiga, kuid võimaldab paremat salvestuskvaliteeti kuna kasutab salvestusel S-video standardit, kus heledussignaali kandja (luminance) ja värvisignaali kandja (chrominace) on lahutatud. • Videopilti kuvatakse ekraanil 400 horisontaaljoone ulatuses (VHS’il 240). • Videosignaali kandesagedus on 5 MHz. • S-VHS’i signaali ja müra suhe (signal-to-noise ratio) on parem kui VHS-il • Eestis olid S-VHS videosüsteemid kasutusel TV korrespondendipunktides, ülikoolides ning väiksemates videofirmades. • NB!S-VHS seadmed suudavad taasesitada VHS linte kuid vastupidine ühilduvus puudub.

25. Tavakasutajale VHS-C • Kassett on VHS formaadi variatsioon kasutades sama laiusega linti, mis aga paigutatud oluliselt väiksemasse kassetti. • Lindi pikkuseks tavaliselt 45/60min. • VHS-C on loodud firma JVC poolt 1982.aastal ning mõeldud eelkõige kasutamiseks videokaamerates. • Väiksem kassett (C=compact) võimaldas valmistada väiksemaid ja mugavamalt käsitletavaid videokaameraid. • Koos Video 8 formaadiga oli esimesi tavakasutajale suunatud videokaamera salvestusformaate. • VHS-C linti on võimalik maha mängida ka tavalises VHS pleieris kasutades selleks vastavat kasseti adapterit. Patareitoitega töötav laadimismehhanismiga adapter on VHS kasseti suurune ning sinna sisse asetatakse VHS-C enne VHS videopleierisse sisestamist. • NB! VHS-C kasseti puhul on tõenäoliselt tegu “originaalsalvestusega kaamerast” mitte koopiaga!!

26. Tavakasutajale Video 8 • Tavakasutajatele mõeldud 8mm laiune formaat on loodud Sony ja teiste tootjate koostöös 1980-date keskpaigas. Mõeldud kasutamiseks videokaamerates • Video 8 kassett on mõõtmetelt veidi suurem kui helikassett ning suhteliselt kitsa videolindi pildi salvestuskvaliteeti kompenseerib eriliselt töödeldud (metal particle) videolint, mis võimeline talletama tugevama nivooga videosignaali. • Hinnanguline pildikvaliteet ületab VHS’i oma kuigi pilt talletatakse samas mahus (240 horisontaaljoone ulatuses kuid S-video standardiga). • Helisalvestuse tase ületab VHS’i helikvaliteeti kuna lint on 30% suuremas ulatuses ümber videopea mähitud. • Laia levikuga ning populaarne videoformaat kuni 1990-date alguses tõrjuti troonilt samuti Sony loodud järglase, oluliselt kvaliteetsema Hi-8 poolt ning üsna varsti ka digitaalse Mini DV poolt. • NB!Video 8 kasseti puhul on tõenäoliselt tegu “originaalsalvestusega kaamerast” mitte koopiaga!!

27. Mis on DIGITAALNE videotehnoloogia? • Vaste kõigile videosüsteemidele, mis salvestavad ja taasesitavad infot (pilt, heli) arvutipõhise (digitaalse-binaarse) numbrilise koodina (0 -1 jadana). • Varsem analoogsalvestuse tehnoloogia “kirjutas” info lineaarse sagedusribanamagnetlindile ning iga järgmine koopia (generatsioon) on eelnevast viletsama kvaliteediga. • Digitaalsete salvestiste korral jääb info kvaliteet igakordsel kopeerimisel/migreerimisel muutumatuks. • Analoogsalvestise kopeerimisel digiformaati tekib aga mõningane teoreetiline kujutise “kadu” pildi kompresseerimise tõttu.

28. DIGITAALNE videoformaat: Digital Betacam • Tuntud ka nimdega Digibeta, d-beta, dbc või lihtsalt digi. • Kasutuses alates 1993 ning on analoog formaadi (Betacam-SP) järglane digiformaadis. • S tüübilised kassetid mahutavad 40min ning L tüübilised 124min videosalvestust. • Salvestab DCT- kompressioonis komponent videosignaali 10-bit värvisügavusega • PAL (720X576) või NTSC (720X486) resolutsioonis andmevoomahuga/bitisagedusega 90Mbit/sec, millest 80 megabitti kulub pildiinfo talletamisele ja10 megabitti helisalvestuseks ja ajakoodi salvestuseks. • Võimalik salvestada kuni 4 kanalit kompresseerimata heli 48 kHz/20bit PCM kodeeringus. Lineaarne timecode salvestusriba. • Hetkel veel populaarne TV formaat, põhiline konkureeriv formaat on DVCPRO50 (Panasonic).

29. DIGITAALNE videoformaat: Digital Betacam

30. DIGITAALNE videoformaat: HD CAM • Loodud 1997 ning on HD (high definition) versioon Digital Betacam formaadist. • 1080.i TV standardis pildiresolutsiooniga 1440X1080. • HDCAM 1440X1080 resolutsiooniga pilt on taasesitusel ülessämplitud1920X1080 resolutsiooni. • Salvestatud video andmevoo maht/bitimaht on 144Mbit/sec. • Audioformaat 20-bit/48kHz digital audio.

31. DIGITAALNE videoformaat: DV • DV (Digital Video) 1995.a. • Muutus kiiresti domineerivaks formaadiks videoharrastajate hulgas. • Professionaalseks videoformaadiks on sarnane DVCAM (lint liigub 28mm/sec, andmevoo maht 25Mbit/sec) ja DVCAM PRO (lint liigub 34mm/sec, salvestatav andmevoo maht 50Mbit/sec). • DV ühendab eneses väikese formaadi (Mini DV) ja soodsa hinnataseme ning videomontaaži teostamise võimaluse kodukasutajatele mõeldud arvutitega (vastava riist-ja tarkvara olemasolul). • DV pildikvaliteet jääb aga TV tasemele veidi alla.

32. DIGITAALNE videoformaat: DV • Kassetid on kahes mõõdus tähistusega DV (standard) ja Mini-DV. • Lindi laius 6,65mm, liikumiskiirus DV režiimil 19mm/sec ning ühe pildikaadri info salvestatakse 10-le lindi suhtes kaldu asetsevale infosalvestusribale (vaata järgmine slaid). • Digitaalse info salvestusmaht/bitimaht on 35,5 Mbit/sec (megabitti sekundis), millest videopildi osaks on 25 Mbit/sec ning ülejäänu jääb heli, ajakoodi, veaparanduse ning salvestusinfo talletamisele. • Nagu enamus SDTV (standard definition) videoformaatides on ka DV formaadis võimalik videot salvestada kahes erinevas TV standardis: • PAL versioon (pildiresolutsioon 720X576, 25 fps, 50 pildivälja värskendust sekundis) • NTSC-versioon (720X480, 30 fps, 60 pildivälja värskendust sekundis)

33. DIGITAALNE videoformaat: DV Video+heli+ timecode salvestamine lindile. Foto Sony tootekataloogist

34. DIGITAALNE videoformaat: DV

35. KOODEK? DV koodek • Codec=Video kompresseerimise/pakkimise meetod, et vähendada ülekantava pildiinfo mahtu. Enamuses koodekites vähendatakse värvusinfot pildis kuna inimsilm on värvuse suhtes vähem tundlik, kui muutuva heleduse suhtes. • DV codec=digital video codec, enkooder+dekooder, sarnaneb DVD videoplaatides kasutatavale MPEG-2 pakkimisalgoritmile.DV enkooderi eesmärk on võimaldada ladusat videomontaaži ja seetõttu iga pildikaader “pakitakse” eraldi ning salvestatud info digimahud on võrreldes MPEG-2 kodeeringuga suuremad (25Mbit/sec VERSUS 8Mbit/sec) Erinevusi pildikvaliteedis sisuliselt pole. • DV koodekiga pakitud info (video+heli) võib videolindi asemel salvestada otse ka arvuti mälukettale või muule andmekandjale (väline HDD, mälukaart, CD, DVD)

36. KOODEK? MPEG-2 koodek MPEG-2 kompresseerimist/pakkimist kasutatakse: • Digitaal-TV signaali ülekandel (15Mbit/sec) • TV äkilise resolutsiooniga videofailide loomisel • DVD Video plaatide videoinfo pakkimisel (4,7Gb plaat=4Mbit/sec 2h videot või 8Mbit/sec 1h videot) Kuidas MPEG-2 toimetab? Pildikaader “lahutatakse” osadeks ning kirjeldatakse värvusinfo muutusi võtmekaadri suhtes. Nägemise suhtes tundlikum heledussignaal jääb praktiliselt muutmata. Järgnevates kaadrites kirjeldatakse värvuse muutumist võtmekaadri suhtes ja ei korrata värvusinfot ennast. Meenutab joonisfilmi valmistamist, kus foonid ei muutu ja muutub kontuur.

37. Bitid per Sekund? Millega tegu? binary digit (8bitti=bait/byte) bit on pisim arvutimälu ühik, mis muu kasuliku info hulgas on võimeline kirjeldama ka “pildiinfot” ehk heleduse ja värvuse väärtusi pikselis (pisim pildielement monitoril). Mida rohkem pikselis bitte kasutatakse, seda kirjumaks ja selgemaks pilt läheb. 1-bit=iga piksel on kas must või valge 4-bit=lubab 16 värvitooni/halltooni kirjeldust pikselis 8-bit=lubab 256 värvitooni/halltooni kirjeldust pikselis 16-bit=lubab 65,536 värvitooni/halltooni kirjeldust pikselis 24-bit=lubab 16,7 milj.värvitooni/halltooni kirjeldust pikselis.

38. Bitid per Sekund? Millega tegu? bit/sec...kbit/sec...Mbit/sec ? (1024) Digitaallvideo puhul avaldatakse andmemahu hulk bittides/sekundis (bitrate) millises määras on mõni koodek või lindisalvestaja võimeline infot “kirjutama”. Mida suurem see väärtus on, seda rohkem edastatakse-salvestatakse pildiinfot / ajaühikus ning seda parem (hinnanguliselt) on ka videokvaliteet. Digital Betacam=80Mbit/sec (megabitt per sekund) DVCAM Pro= 50Mbit/sec DV=25Mbit/sec (tavakasutaja digikaamerad DV codec) DVD Video=8Mbit/sec (MPEG-2 codec) VideoCD=1,5Mbit/sec (VHS kvaliteet, MPEG-1 codec) Internetivideo= 0,5Mbit/sec (erinevad failitüübid-striimid)

39. Hakkame digiteerima? • Otsutada digiteerimise meetod: kas lindil, kas failidena, kas DVD või kombineeritult? Sõltub eesmärkidest... Säilitamise konservatiivid eeldavad “midagi füüsilist”...ehk siis kõrgete parameetritega digilinti infokandjana Teoreetikud kalduvad aga failidena säilitamise poole....kuna lindid tuleb ju taas-kunagi-kord jälle “ümber võtta” Valik sõltub digiteerimise eesmärgist+ressursist kuna digisäilitus on/peab olema ajas kulgev katkematu protsess • Kas kasutada teenusepakkuja abi? Millist raha küsitakse...kas saab usaldada? ...kõrged parameetrid pole kõigile alati saavutatavad ...aga midagi peab ju tegema, sest pilt lintidel hävib?

40. Vajalikud Ettevalmistused • Korralikud analoogseadmed, AD konverterid ning ülekandekaablid!! • Võimaluse korral eelista component ülekannet (vajalik vastav videokaart) • Korrastada digiteerimiseks valitud analooglintide timecodeja leiutada digilintide/failide säilituskord ja indekseerimine. • Väline kõvaketas hoiustamiseks Windows keskkonnas olgu formaaditud NTFS failisüsteemi (tavaliselt FAT32) ning sellega välistame 4GB failide mahupiirangu • NB! Formaatida tohib ainult puhast-vaba ketast kuna salvestatud failid hukkuvad.

41. Digisäilitus DVCAM videolindil Piiratud eelarve korral võib võtta kasutusele DVCAM / DV formaadi salvestusseadme, millest levinuimad on toodetud SONY poolt http://www.sony.ca/dvcam/product.htm Kassettide hind taskukohasem kui muudel digilintidel. Suured kassetid (DVCAM formaadis mahutavusega 184min ning DV formaadi puhul 270min) kasutada pikemate analoogsalvestuste digiteerimiseks. Mini DV 60min ning DVCAM formaadis 42min. NB! Pikema salvestusajaga MiniDV linti (90min) ei soovitata kasutada kuna seal kasutatav lint on õhemal/õrnemal alusel. Digisalvestuse teostamisel on oluline jooksvalt jälgida ka salvestatavat helinivood.

42. Digisäilitus DV failidena Digiteerimiseks kasutatakse võimekat arvutit koos vastava analoog I/O videokaardi ja tarkvaraga. Suurte failide hoiustamine vajab eelnevat lahendamist... Mass-Storage-System ja LTO lindiseadmed. Populaarsemad videotarkvara tootjad Adobe Premiere SONY Vegas Avid Pinnacle Liquid Digifailide mahu kalkulaatorid, ehk kui palju TB vaja hoiustada? PrestoSpace Calc AVID CALC

43. Digisäilitus DVD Video plaadil Olukorras, kus kasutatavat raha tõeliselt napib, kuid on oht, et ka analoogvideo kogu on hävimas tuleb kasutusele võtta DVD Video salvestusseadmed. Seda otseselt ei soovitata, kuid mitte-midagi tegemine on samuti ohtlik. • Kasutada standardresolutsiooni või HQ salvestust • Soovitame –R tüübilisi plaaditoorikuid

44. Kasulikku lugemist Asjalik EU a/v säilitusprojekt PrestoSpace (lõppes 2008) http://www.prestospace.org/ PRESTO, “Existing and Emerging Technologies” (2001) http://presto.joanneum.ac.at/Public/D3_1.pdf PrestoSPACE, “Storage: Ten-year Forecast of Storage Evolution” (2006) http://www.prestospace.org/project/deliverables/D12-5.pdf TAPE: Training for Audiovisual Preservation in Europe – www.tape-online.net EBU (EU ringhääling): EBU TECHNICAL - Publications TEHNIKATOOTJAD http://www.cintel.co.uk/page/Home http://www.blackmagic-design.com/products/