1 / 92

Endokriinsüsteem

Endokriinsüsteem. Anu Ambos SA PER Mustamäe korpus. Kilpnääre. Koosneb kahest sagarast ja neid ühendavast koesillakesest – istmus ´est Asub kaela eespinnal fossa jugularise kohal kõri ees Kaalub täiskasvanud 15-25g

wray
Download Presentation

Endokriinsüsteem

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Endokriinsüsteem Anu Ambos SA PER Mustamäe korpus

  2. Kilpnääre • Koosneb kahest sagarast ja neid ühendavast koesillakesest – istmus´est • Asub kaela eespinnal fossa jugularise kohal kõri ees • Kaalub täiskasvanud 15-25g • Jaotub õhukeste fibroossete septide abil lobulus´teks, mis koosnevad omakorda 20-40 folliklist • Follikulaarse epiteeli rakud sisaldavad spetsiifilist valku – türeoglobuliini • Parafollikulaarsed rakud (C-rakud) – toodavad kaltsitoniini

  3. Kilpnäärme hormoonid ja talitlus • Hüpofüüsi rakkudest vabanev TSH seondub retseptoriga follikulaarse epiteeli rakkude pinnal • TSH retseptor kuulub G-proteiiniga seonduvate retseptorite perekonda • G-proteiini aktiveerumine → rakusisese cAMP→ kilpnäärme kasvu, hormoonide sünteesi ja vabanemise stimuleerimine cAMP sõltuvate proteiinkinaaside kaudu • Kilpnäärmehormoonide sisalduse tõus veres pärsib negatiivse tagasiside mehhanismiga TSH sünteesi ja vabanemist hüpofüüsi eessagaras (ka TRH sünteesi ja vabanemist hüpotaalamuses)

  4. Kilpnäärmehormoonide süntees • Jodiid transporditakse aktiivselt follikulaarsetesse rakkudesse naatrium-jodiid sümporteri (NIS) poolt • Jodiid oksüdeeritakse kilpnäärme peroksüdaasi (TPO) poolt • Toimub türosüüljääkide iodinatsioon → monojoodtürosiin (MIT) ja dijoodtürosiin (DIT) • Jodotürosüülid ühinevad moodustades türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3)

  5. Kilpnäärmehormoonid ja talitlus • Follikulaarse epiteeli rakkudest vabaneb türoksiin (T4) ja trijoodtüroniin (T3), mis veres seonduvad plasmavalkudega (TBG) • Toimiv on hormoonide nn. vaba fraktsioon (FT4 ja FT3) • Kudedes dejodineeritakse enamus FT4-st FT3-ks, viimase afiinsus on TR suhtes 10 korda suurem • Seondumisel TR-ga (tuumaretseptor) tekib hormoon-retseptor kompleks, mis omakorda seondub kilpnäärmeretseptori vastuselementidega (TRE) märklaudgeenides mõjutades nende transkriptsiooni

  6. Klein I and Ojamaa K. N Engl J Med 2001;344:501-509

  7. Kilpnäärmehormoonid ja talitlus • Kilpnäärmehormoonid suurendavad süsivesikute ja rasvade katabolismi ja soodustavad valkude sünteesi → ainevahetus kiireneb • Kilpnäärmehormoonid on olulised aju arengus, normaalses kasvamises • Kilpnäärmehormoonid suurendavad südame-veresoonkonna tundlikkust endogeensetele katehhoolamiinidele

  8. Kilpnäärme patoloogia Mahulised muutused Autoimmuunne patoloogia Talitlushäired

  9. Mahulised muutused • Palpatsioon – suurus vastab pöidla lõppfalangi suurusele • Ultraheliuuring Maht N: 18ml (N) 25ml (M) • Kompuutertomograafia Pahaloomuline kasvaja Retrosternaalne struuma

  10. Struktuursed muutused • Ebaühtlane kogu ulatuses – viitab autoimmuunsele haigusele • Sõlmelised struktuurid – tsüstid adenoomid kartsinoomid • PNB näidustatud, kui sõlme läbimõõt > 10mm

  11. Hüpoehhogeenne sõlm kilpnäärme paremas sagaras Hegedus L. N Engl J Med 2004;351:1764-1771

  12. Difuusne struuma • Endeemiline struuma joodivaeguse piirkondades või piirkondades, kus süüakse goitrogeene sisaldavat toitu, kus >10% elanikkonnast kilpnääre suurenenud • Sporaadiline struuma – põhjuseks goitrogeenid, pärilikud ensüümdefektid või tundmatud põhjused (enamasti noortel naistel)

  13. Sõlmeline (multinodulaarne) struuma • Esinevad nii endeemilistes piirkondades kui sporaadiliselt • Kujunevad difuussetest struumadest pikema aja jooksul follikullrsete rakkude omaduse tõttu erinevalt vastata mitmetele mõjuritele (TSH) • Koos eksisteerivad nii polü- kui monoklonaalsed sõlmed • Iseloomulik kolloidi ebaühtlane kogunemine, hemorraagiad, kaltsifikatsioonid

  14. Multinodulaarne struuma • Sage patoloogia: USA 49-58a naised teadaoleva patoloogiata – ultraheliuuringul sõlmed kilpnäärmes 36% (Brander et al, Radiology 1989) • Aja jooksul võib üks või mitu sõlme muutuda autonoomseteks ja põhjustada kilpnäärme ületalitlust

  15. Multinodulaarne struuma • Jälgimine – TSH, sono 1 kord aastas • Radiojoodravi – multinodulaarsete toksiliste ja suurte eutüreoidsete struumade korral (maht väheneb aasta jooksul 40%, pikema aja jooksul 50-60%) • Operatiivne ravi – lõikuse näidustuseks maht >50ml, trahhea dislokatsioon ja/või kompressioon

  16. Kilpnäärme healoomulised kasvajad • Follikulaarsed adenoomid ● hormonaalselt inaktiivsed ● toksilised – sageli põhjuseks aktiveerivad somaatilised mutatsioonid TSH-retseptori signaali ülekande süsteemis → monoklonaalne kasv ja hormooni liigproduktsioon • Kolloidtsüstid

  17. Stsintigramm parema sagara “kuumast” sõlmest Hegedus L. N Engl J Med 2004;351:1764-1771

  18. Kilpnäärme kartsinoomid • Papillarne kartsinoom 75-85% juhtudest • Follikulaarne kartsinoom 10-20% juhtudest • Medulaarne kartsinoom 5% juhtudest (lähtub parafollikulaarsetest rakkudest) • Anaplastiline kartsinoom<5% juhtudest Moodustavad ca 1% kõikidest halvaloomulise kasvaja juhtudest, suhteliselt hea prognoosiga

  19. Kilpnäärme kartsinoomid • Soodustavaks keskkonnateguriks ioniseeriv kiirgus (Tsernobõli kogemus) • Follikulaarne kartsinoom on seotud 50%-l juhtudest RAS onkogeeni mutatsioonidega, papilaarne kartsinoom RET, BRAF, RAS mutatsioonidega • Medulaarne kartsinoom on 25%-l juhtudest perekondlik ja seotud MEN 2 sündroomiga, mis on põhjustatud RET protoonkogeeni (10q11.2) germ-line mutatsioonidega

  20. Papillaarne kartsinoom • Kliiniliselt presenteerub valutu tiheda sõlmena • Stsintigraafial “külm” sõlm • Metastaseerub eelkõige regionaalsetesse lümfisõlmedesse, kaugmetastaase harva • Prognoos hea – 10 a. elulemus 95% • Enamasti diagnoositavad sõlme PNB-l saadud materjali tsütoloogilisel uuringul

  21. Follikulaarne kartsinoom • Sagedasemad endeemilistes joodivaeguspiirkondades • Sõlmed võivad olla nii “külmad” kui “kuumad” • Metastaseerub nii lümfo- kui hematogeenselt ja annab kaugmetastaase suhteliselt varem – luudesse, kopsu, maksa • Prognoos sõltub levikust ja on suhteliselt kehvem kui papillaarsel vähil

  22. Talitlushäired • Hüpertüreoos e. türeotoksikoos (ületalitlus) 2,5-4,7/1000 naise kohta, meestel 10 korda harvem • Hüpotüreoos (alatalitlus) Wickham survey: 1,5% naistest ja <1% meestest • Eutüreoos - normtalitlus

  23. Hüpertüreoosi põhjused • Difuusne toksiline struuma (autoimmuunne haigus) • Multinodulaarne toksiline struuma • Türeotoksiline adenoom • Joodist põhjustatud hüpertüreoos • Subakuutne türeoidiit • Iatrogeenne türeotoksikoos

  24. Hüpertüreoosi kliiniline sümptomaatika • Südame-veresoonkonna poolt •pidev südamepekslemine •süstoolse vererõhu tõus •süstoolne kahin tipu piirkonnas • Närvisüsteemi poolt •väikeseamplituudiline treemor kätes •emotsionäälne labiilsus, unehäired • Lisaks eelnevale •kaalulangus •higistamine •subfebriliteet •kõhulahtisus

  25. Kilpnäärmehormoonide mõju kardiovaskulaarsüsteemile Klein I and Ojamaa K. N Engl J Med 2001;344:501-509

  26. Laboratoorsed ja instrumentaalsed uuringud • Hormoonanalüüsid TSH FT4 FT3 • J131-neeldumine 24t - eelkõige vajalik radiojoodravi planeerimiseks • Stsintigraafia – eelkõige vajalik nn. kuumade sõlmede lokaliseerimiseks

  27. Difuusne toksiline struuma • Perekondlik eelsoodumus (seos HLA- ja CTLA-4 süsteemiga) • Naiste/meeste suhe 7/1 • Autoimmuunne haigus (TPOja/või TRAK) • Olemuselt krooniline, kuid manifesteerub ägedalt • Esimene ägenemine enamasti noorelt (20-40a.)

  28. Difuusne toksiline struuma

  29. Difuusse toksilise struuma patogenees

  30. Endokriinne oftalmopaatia • Kahjustub retrobulbaarne ja silmaümbruse sidekude ja silmaliigutajad lihased, mitte silm ise • Võib olla ühepoolne ja avalduda enne kui türeotoksikoos • Sagedam suitsetajatel • Kulg suurtes piirides paralleelne kilpnäärmehaiguse kuluga, kuid võib ägeneda sõltumatult

  31. Endokriinse oftalmopaatia patogenees

  32. Difuusse toksilise struuma ravi • Medikamentoosne •merkasoliil (metimasool) •tiotiil (propüültiouratsiil) • Radiojoodravi Radiojoodi annus valemist: kilpnäärme maht X 100 J131-neeldumine X 10 • Operatiivne ravi (subtotaalne türeoidektoomia)

  33. Alaäge türeoidiit (de Quervain) • Viirusliku etioloogiaga haigus • Avaldub ägedalt palaviku, kaela piirkonna valude ja kilpnäärme suurenemisega • SR, CRV, TSH, FT4 (FT3), samas J131-neeldumine <5% • Ultraheliuuringul hüpoehhogeensed piirdumata kolded • Ravi glükokortikoididega 2-6 kuud

  34. Hormonaalsed nihked ja J123-neeldumine subakuutse türeoidiidi korral Pearce E et al. N Engl J Med 2003;348:2646-2655

  35. Hüpotüreoosi kliiniline sümptomaatika • Unisus, väsimus, apaatia • Külmakartlikkus • Tursed näos, kätel-jalgadel • Naha kuivus • Kalduvus bradükardiasse • Kõhukinnisus • Hääle muutused • Aneemia (kahvatus)

  36. Primaarse hüpotüreoosi põhjused • Krooniline autoimmuunne türeoidiit • Radiojood- või operatiivne ravi • Kilpnäärme aplaasia või hüpoplaasia • Subakuutne türeoidiit • Äärmuslik joodidefitsiit

  37. Sekundaarse hüpotüreoosi põhjused • Hüpofüüsi puudulikkus (tuumor, operatsioon või kiiritusravi, trauma, Sheehani sündroom, kaasasündinud puudulikkus)

  38. Laboratoorsed ja instrumentaalsed uuringud • Hormoonanalüüsid: •primaarne hüpotüreoos TSH, FT4,FT3 Nv •sekundaarne hüpotüreoos TSH Nv, FT4, FT3 Nv • J131-neeldumine < 10%

  39. Hüpotüreoosi ravi • Asendusravi sünteetilise kilpnäärmehormooniga (L-türoksiin) 50-200 mcg päevas • Väljendunud hüpotüreoosi puhul alustatakse ravi 25-50 mcg-st päevas ja suurendatakse kuni eutüreoosi saavutamise või taluvuse piirini • Hea kompensatsiooni puhul jälgimiseks hormoonuuring 1 kord aastas

  40. Krooniline autoimmuunne türeoidiit • Esineb pärilik eelsoodumus (HLA) • Seos joodisaadavusega regioonis • Naistel sagedamini kui meestel (8-9/1) • Kilpnääre võib mahult suureneda, väheneda või püsida normis • Palpatsioonil tihe, difuusne, valutu • Ultraheliuuringul diffuussed muutused, hüpoehhogeensus • Normist kõrgem TPO-AK

  41. Kroonilise autoimmuunse türeoidiidi alavormid • Hashimoto e. krooniline lümfotsütaarne türeoidiit • Postpartum türeoidiit • Valutu sporaadiline türeoidiit • Ravimitekkeline (amiodaroon, liitium, interferoon α, interleukiin-2)

  42. Kõrvalkilpnäärmed • Tavaliselt 4-8 kilpnäärme tagumisel pinnal sagarate ülemise ja alumise tipu piirkonnas • Produtseerivad parathormooni (PTH) – 84AH polüpeptiid • PTH retseptor on 7 transmenbranoosse linguga G-proteiiniga seonduv retseptor →adenülaattsüklaasi vahendusel cAMP sisalduse tõus rakkudes

  43. PTH toimed • Aktiveerib osteoklaste ja sellega mobiliseerib kaltsiumi luudest • Suurendab kaltsiumi reabsorptsiooni luudes • Stimuleerib D-vitamiini dehüdroksüleerumist aktiivseks metaboliidiks • Suurendab fosfaadi eritumist uriiniga • Soodustab kaltsiumi imendumist soolest

  44. Kõrvalkilpnääre ja luu ainevahetus Marx S. N Engl J Med 2000;343:1863-1875

  45. Hüperkaltseemia • Primaarne hüperparatüreoos • Maligniteet (kopsuvähk, rinnavähk, hematoloogilised maligniteedid) • Sarkoidoos • Endokriinpatoloogia (hüpertüreoos, krooniline neerupealiste puudulikkus, feokromotsütoom, akromegaalia) • Perekondlik hüpokaltsiuuriline hüperkaltseemia • Iatrogeenne hüperkaltseemia

  46. Hüperkaltseemiast lähtuvad vaevused • Janu ja polüuuria • Dehüdratatsioon • Isutus, iiveldus ja oksendamine • Kõhukinnisus • Valud kõhus • Peavalu, uimasus • Segasusseisund, psühhoos

  47. Kaltsium ja PTH Marx S. N Engl J Med 2000;343:1863-1875

  48. Hüperkaltseemia + PTH • Primaarne hüperparatüreoos • Perekondlik hüpokaltsiuuriline hüperkaltseemia • Tiasiididest või liitiumist põhjustatud hüperkaltseemia • Tertsiaarne hüperparatüreoos lõppstaadiumi neerupuudulikkusega patsiendil

  49. Primaarne hüperparatüreoos • Haigestumus 0,04-0,4/1000 aastas, naistel 2-3 korda sagedasem kui meestel • Ainult 20% patsientidest on selgelt sümptomaatilised neerukivitõve, radioloogiliselt visualiseeruvate luumuutuste või proksimaalsete lihaste nõrkusega (kaltsium > 3 mmol/l) • Luu hõrenemine eeskätt kortikaalsetes luudes (radiuse distaalne kolmandik), lülisambas muutused väiksemad

  50. Primaarne hüperparatüreoos • Põhjuseks enamasti kõrvalkilpnäärme adenoom • Adenoomi visualiseerimiseks võimalus teha stsintigraafia spetsiifilise isotoobiga • Ravi on operatiivne (kerged asümptomaatilised juhud võivad jääda jälgimisele)

More Related