TRANSPORDILOGISTIKA

1. TRANSPORDILOGISTIKA Majanduse arendamine on otseselt seotud transpordi arendamisega Transport on iseseisev majandusharu ning logistilise tarneahela põhilüli Transport on majanduse vereringe, ta ühendab kõik majandusharud üheks tervikuks Majandusteaduse tähelepanu on suunatud ressursside piiratusele Kaupade piiratus määratakse tarbija rahahulgaga Ressursside parim kasutamine on majanduslik efektiivsus

2. TRANSPORDISÜSTEEM • Riigi transpordisüsteemi moodustavad auto-, raudtee-, mere-, sisevee-, toru- ja õhutransport • Transport annab inimesele ja kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse • Transport on toidu, rõivaste ja peavarju kõrval inimese eksisteerimise neljandaks eluliseks vajaduseks • Transpordikulud ja kapitalimahutused moodustavad eri riikides ca 10-15 % rahvamajanduse kuludest

3. TRANSPORDIPROTSESSI ISEÄRASUSED • Töö objektiks transpordis on teiste majandusharude toodang • Tootmine ja tarbimine toimuvad transpordiprotsessis üheaegselt • Transpordi toodang ei oma esemelist kuju ning seda ei saa ladustada • Transporditoodanguks on ümberpaigutus R=Qxl tkm ja R=Nxl reisija-km

4. Transpordi osa regionaalarengus • Transport ühendab tootjad ja tarbijad, tööstuse ja põllumajanduse harud, asulad ja puhketsoonid • Majandussüsteemil on 3 telge: tehno-organisatsiooniline, sotsiaalne ja regionaalne. Nende telgede põhilülid on vastavalt ettevõte, inimene ja vald • Eesti regionaalne arengutase on ebaühtlane: Harjumaa ja Tallinn annavad 60,4 % vabariigi SKP-st ning seal elab 38,7 % elanikkonnast. Ülejäänud 14 maakonna osa on 39,6 % SKP-st ja 61,3 % vabariigi elanikkonnast

5. Maakondade osa SKP-s % ja rahvastikus % (2004 a.) • 1.Harjumaa 60,4/38,7 • 2.Tartumaa 9,4/11,0 • 3.Ida-Virumaa 7,7/12,9 • 4.Pärnumaa 4,8/6,6 • 5.Lääne-Viru 3,3/4,9 • 6.Viljandimaa 2,4/4,2 • 7.Järvamaa 1,8/2,8 • 8.Saaremaa 1,7/2,6

6. Maakondade osa SKP-s % ja rahvastikus % (2004.a.) • 9.Raplamaa 1,5/2,7 • 10.Võrumaa 1,5/2,9 • 11.Läänemaa 1,3/2,1 • 12.Valgamaa 1,3/2,6 • 13.Jõgevamaa 1,2/2,8 • 14.Põlvamaa 1,1/2,4 • 15.Hiiumaa 0,5/0,8

7. Üksikisiku tulumaksu laekumine linnades krooni/elanik (2002.a.) • 1.Saue 5465 36.Kiviõli 1828 • 2.Keila 4199 37.Võhma 1746 • 3.Tallinn 4191 38.Räpina 1672 • 4.Rapla 3441 39.Mõisaküla 1488 • 5.Kehra 3359 40.Mustvee 1256 • 6.Kärdla 3346 41.N-Jõesuu 1121 • 7.Loksa 3186 42.Kallaste 920 • …………………….

8. Üksikisiku tulumaksu laekumine valdades krooni/elanik (2002 a.) • 1.Viimsi 5089 198.Tudulinna 955 • 2.Saku 4411 199.Saare 953 • 3.Saue 4356 200.Meremäe 948 • 4.Harku 4213 201.Kasepää 835 • 5.Jõelähtme 4172 202.Pala 815 • 6.Avanduse 4112 203.Piirissaare 591 • 7.Rae 4069 204.Peipsiääre 564 • ……………..

9. Maailma transpordi arengut mõjutasid • Demograafiline plahvatus • Materiaalsete ressursside tormiline kasv • Elanikkonna urbaniseerumine • XX sajandi fenomen - teaduslik-tehniline revolutsioon, mille puhul 80 % globaalprobleemidest kuuluvad energeetika, masinaehituse, transpordi ja infotehnoloogia valdkonda

10. Tänapäeva transport võimaldab • Tootmisvahendite ja tarbekaupade massilist tööstuslikku tootmist • Senisest sügavamat tööjaotust ning töö spetsialiseerumist ja koopereerumist • Majanduse globaliseerumist • Inimeste massilist migratsiooni • Kosmose vallutamist

11. AUTOTRANSPORT • Autotransport on kõige mobiilsem transpordiliik (nn. uksest ukseni vedu) • Peamine kasutussfäär on väiksemate kaubakoguste (0,5 -20 t) vedu keskmiselt 20 km kaugusele • Tööviljakus on väiksem, veo omahind kõrgem ja kütusekulu suhteliselt suurem kui teistel transpordiliikidel

12. RAUDTEETRANSPORT • Raudteetranspordi põhiline kasutamissfäär on suurte kaubakoguste vedu ca üle 400 km kaugusele • Raudteetranspordi kasutamist pidurdavad rongide koostamise suured ajakaod sõlmjaamades ning erinev rööpmelaius (Soomes, Balti riikides, Venemaal, Ukrainas 1520 mm, Lääne-Euroopas 1435 mm; Hispaanias ja Portugalis 1676 mm) • Eeliseks on suur veovõime (20-50 milj. tonni aastas)

13. MERETRANSPORT • Meretranspordil on suurim osakaal väliskaubanduse vedudel • Laevade veovõimet piirab sadamate läbilaskevõime. Laevade seisuajad sadamates on > 50 % reisi kestusest • Peamised veosed on naftasaadused ja kuivlast (süsi, puit, metall, teravili) • Laevade kandejõu suurenemisega vähenevad veokulud, kasvavad aga ümberlaadimiskulud veoste 1 tonni kohta

14. TORUTRANSPORT • Torutranspordi peamine kasutusala on gaas, nafta ja naftasaadused • Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas. • Torutransport leiab kasutamist veel kivisöe, liiva ja killustiku transportimisel (koos veega)

15. ÕHUTRANSPORT • Õhutransport on spetsialiseerunud reisijateveole (96 %). Kauba- ja postiveo osakaal on 3 % ja 1 %. • Kaubaveol domineerivad hinnalisemad väikesaadetised • Kaubalennukite (q=40 t) kasutusala on sõjatehnika ja teedeta piirkonnad (Siber, Kanada, Aafrika, Lõuna-Ameerika)

16. Transporditurg erineb kauba- ja teguriturust • Transport on otseselt seotud iga inimese ja ettevõtte elu ja tegevusega ning riigi majandusliku ja poliitilise julgeoleku tagamisega • Seepärast on transporditurul lisaks veoteenuse müüjale ja ostjale veel kolmas osaleja – riik või kohalik võim • Transporditurud ei ole vabad - võimuorganite piirangute mõju on seal erakordselt suur.

17. Abinõud, millega võimuorganid mõjutavad transporditurgu • Transpordialaste seaduste või määruste väljaandmine • Autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, keskkonnakaitse • Transpordi infrastruktuuri rajamine ja käigushoidmine • Transpordimaksude kehtestamine • Transpordilubade ja litsentside väljaandmine, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamine

18. Transpordituru segmentimine • Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks. • Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii suuruse ja veoaja alusel.

19. Kompleksne transpordiprotsess • Kompleksne transpordiprotsess hõlmab kõiki operatsioone (vedu, laadimine, ekspedeerimine, transpordisõlmede operatsioonid), mis on seotud veoste kohaletoimetamisega tootjalt tarbijani. • Kompleksne transpordiprotsessi veo- ja laadimisoperatsioonide kogusumma ühe transpordiliigi kasutamisel moodustab transporditsükli. Transporditsükkel jaguneb kolmeks põhioperatsiooniks: • pealelaadimine • vedu • mahalaadimine

20. Kompleksse transpordiprotsessi kulud • Kompleksse transpordiprotsessi ühe tsükli kulusid (C) väljendab järgmine valem: C=Cv+Cl+Cts , kus • Cv – veokulud; • Cl – laadimiskulud; • Cts – transpordisõlmede kulud

21. Eri transpordiliikide transpordisõlmede kulude (Cts) osatähtsus veokuludes koos laadimiskuludega %

22. Autovedude omahinna kalkuleerimine • Autovedude omahind (Sa) kalkuleeritakse reeglina veeremi läbisõidu 1 km kohta. Autoveo kulud jaotatakse kahte gruppi: • 1. Püsivad kulud (Sp); • 2. Muutuvad kulud (Sm) • Sa=(Sp+Sm)/L krooni/km

23. Autoveo püsivad kulud • Püsivad kulud ei sõltu veeremi läbisõidust ja tööst. Püsivad kulud koosnevad: • 1.Ettevõtte üldkuludest, maksudest jne. Nende osakaal autovedude omahinnas moodustab ca 15 %; • 2. Autojuhtide töötasu; • 3. Veeremi amortisatsioonikulud. Need arvutatakse iga-aastaste eraldiste näol, mille suurus moodustab 15-25 % uue liiklusvahendi hinnast.

24. Autoveo muutuvad kulud • Muutuvad kulud sõltuvad autode läbisõidust ning siia kuuluvad • autokütus; • määrdeained, ekspluatatsioonimaterjalid (need kulud moodustavad ca 10-15 % autokütuse kulust); • veeremi tehniline hooldus ja remont; • rehvid. Rehvide kulud (P) krooni/km leitakse üldjuhul valemiga P=H/n, kus H-rehvi hind krooni ja n- rehvi oodatav läbisõit km.

25. Autovedude omahinda mõjutavad tegurid • Objektiivsed tegurid: • veoste struktuur; • teeolud; • peale- ja mahalaadimispunktide paiknemine, nende tehniline varustatus; • autopargi struktuur, selle vastavus veoste struktuurile ja optimaalsele veokaugusele • Subjektiivsed tegurid: • autoettevõtte tehnilis-majanduslike näitajate tase (β;q;γ;tP-M) • kulude kokkuhoiu tase