E N D
RÜHT Rutt Kuusemäe Kadrina 2003
RÜHT SISSEJUHATUSEKS Seljaprobleemid on muutunud tõsiseks mitte ainult täiskasvanute, vaid ka kooliõpilaste seas. Olles kehalise kasvatuse õpetaja ja võttes vastu tõendeid erigruppi määramise kohta rühivigadega neidudelt alates 8 klassist, sundis mind ennast selles osas täiendama. Läbinud koolituse Avatud Ülikoolis Tartus, rühiprobleemidega tegeleva Kaja Hermlini juures, jõudsin veendumusele, et selles osas on vaja täiendada nii õpilaste kui lastevanemate teadmisi. RÜHT
Alates 9. klassist ( anatoomiakursuse järel, kus käsitletakse nii luustikku kui lihaseid ) on hea anda teadmisi ja oskusi iseseisvaks rühikontrolliks ja võimlemiseks. Kolme aasta kogemus on näidanud, et rühiprobleemid ja nendest põhjustatud seljavaevused on ligi pooltel neidudest. Teadlik töö endaga kasvab, kui mõistetakse, et olukorda parandab mõtestatud võimlemine. Kellel asja vastu huvi, soovitan tutvuda põhjalikult Kaja Hermlini raamatuga “Kehahoiu ABC“. Käesolev artikkel on mõeldud tutvustavaks materjaliks ja lühikokkuvõtteks. RÜHT
RÜHI VAATLUS RÜHT- harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel, liikumisel (s.o. pingevabalt seisva inimese üldpilt). Sõltub luustikust ja lihaskonna toonusest ning emotsioonidest. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6-7 eluaastaks, kinnistuvad 19-20 eluaastaks, säiluvad 45-50 eluaastani (pea lõplik asend 7-8 a., abaluud vastu selga 10 a.). RÜHI VAATLUS
RÜHIHÄIRED- MITTEPÜSIVAD KEHAHOIUD, MIS KAOVAD SELILI-, KÕHULILAMANGUS. • TEOSTATAKSE: • lahtiriietatult • 1m kauguselt, silmade kõrgusel • hästi valgustatud ruumis nii tagant-, eest-, kui külgvaates • VT. LISAD 1-3 RÜHI VAATLUS
TAGANTVAADE RÜHI VAATLUS ALUSTA VAATLUST ALT LISA 1 Õige rühi korral paiknevad ogajätked kohakuti ja moodustavad sirge. 9. KÕRVANIBU - peavad asetsema ühekõrgusel ja olema nähtavad mõlemalt poolt 8. KAEL - tagantvaates peab olema otse 7. ÕLAD - peavad asetsema ühekõrgusel 6. ABALUU ALUMINE NURK - peavad olema mitte väljaulatuvad ja asetsema ühekõrgusel 5. TALJEKOLMNURGAD - käed vabalt all rippes moodus-tuvad taljekolmurgad, peavad vasakul ja paremal pool olema võrdsed 4. RISTLUU LOHUD - peavad asetsema sümmeetriliselt ja ühekõrgusel 3. TUHARAJOONED - jalgade võrdse pikkuse ja võrdses toonuses tuharalihaste korral peavad asetsema ühekõrgusel 2. PÕLVE ÕNDLA JOON - peavad asetsema ühekõrgusel 1.ACHILLEUSE KÕÕLUS – peab olema pöidade paralleelasendis sirge RÜHI VAATLUS
EESTVAADE RÜHI VAATLUS ALUSTA VAATLUST ALT LISA 2 8. KÕRVANIBU – peavad üldjuhul asetsema ühekõrgusel 7. ÕLANUKID – peavad asetsema ühekõrgusel 6. RANGLUU MEDIAALSED OTSAD - peavad olema sümmeetrilised ja paiknema ühekõrgusel 5. RINNANIBUD - peavad üldjuhul paiknema ühekõrgusel, rinnakust võrdsel kaugusel, sümmeetriliselt 4. TALJEKOLMNURGAD - peavad vasakul ja paremal olema võrdsed 3. NIUDELUU EESMINE NURK - peavad paiknema ühekõrgusel 2. SÕRMEOTSAD - vabalt rippes kätel peavad paiknema üldjuhul ühekõrgusel 1. PATELLA ALUMINE SERV - peavad paiknema ühekõrgusel RÜHI VAATLUS
KÜLGVAADE RÜHI VAATLUS LISA 3 • RÜHT - on harjumuslik kehahoid istumisel, liikumisel ja seismisel (pingevabalt, seisva inimese üldpilt). • ÕIGE RÜHT • lülisamba füsioloogilised kõverused õige kujuga • kehaosade sümmeetriline asend • lihastoonus võrdne mõlemal pool • Lülisamba kõverdused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks, kinnistuvad 19.-20. eluaastaks ja säiluvad 45.-50. eluaastani. • Rüht ei ole püsiv, sõltub “kasvutõugetest”: • 1.a. intensiivne kasv • 2.-3. a. aeglustub • 6.-7. a. kiireneb ( 5.-7. a. muutused rühis) • 10.-14. a. kasv kiireneb • 14.-16. a. aeglustub • Rühivead on korrigeeritavad. Rühi diagnoosimine toimub hästi valgustatud ruumis, minimaalselt riides (aluspesu), 1 m kauguselt kolmes asendis: eest, küljelt, tagant. Hinnata ka lihaskoe toonust, rasvkoe paiknemist. RÜHI VAATLUS
KÜLGVAADE RÜHI VAATLUS LISA 3 KEHA VERTIKAALTELG: Sagitaalne: - kõrvanibust alla - õlgade eest - labakäe tagant - üle puusaliigese - lõpeb pöia keskosas Lülisamba füsioloogilised kõverused 1. kaelaosas ette 2. rinnaosas taha 3. nimmeosas ette sujuvad, ühtlased 4. õndraosas taha RÜHIVEAD 1. LAMESELGSUS 2. NÕGUSSELGSUS ( lordoos) 3. KÜHMSELGSUS (küfoos) RÜHI VAATLUS
RÜHIVEAD SKOLIOOS lülisamba kõverdumine külgsuunas koos rotatsiooniga. Kujuneb välja 5-8 vanuselt ja puberteedieas. 10-12 eluaastal labiilne rüht, 12-16 eluaastaks rüht stabiliseerub. Lihaskonna toonus: erinevate kehapoolte toonus erinev, tavaliselt esineb S-kujuline skolioos- rinnaosas kõverus ühes suunas, nimmeosas vastassuunas; ülepinges lihased kõveruse vastassuunas. LORDOOS e. nõgusselgsus. Kujuneb välja 12 eluaastaks. Rõhutatud nimmenõgusus, vaagnavöö painutatud liigselt ette. Lihaskonna toonus:ülepinges reielihased ja niude-nimmelihas, alatoonuses kõhu- ja tuharalihased. RÜHIVEAD
KÜFOOS e. kumerselgsus Kujuneb välja 21-22 eluaastaks. Eriti oluline iga 10-13 (p), 9-11(t). Üheosaline- rinnaosas, totaalne- rindkere lame, õlad ripuvad ette alla, abaluud tiivataoliselt pea painutatud ette alla, ettevõlvuv kõht. Lihaskonna toonus:rinnaosa lihased ülepinges, Selja ülaosa lihased ( trapetslihas, romblihas) ja selgroosirgestajad alatoonuses. LAMESELGSUS füsioloogilised kõverused vähearenenud, rindkere lame, vaagna kaldenurk vähenenud. Kuna lülisammas on mittestabiilne, areneb välja skolioos. RÜHIVEAD
KÕVERKAELSUS On laste arenguhäires sageli III kohal, hästi nähtav 3-6 aastaselt, esineb tuharseisus lastel. Rinnaku-nibujätkelihas ülepinges, allub hästi ravile. Iseloomulik püsiv peahoid ühes suunas, piiratud rotatsioon kaelas. Raskematel juhtudel võib esineda näoskolioos erinevates raskusastmetes. Kestvalt püsinud kõverkaelsus tüsistub kumera, kumer-nõgusa selja ja skolioosiga. Kui pea ei ole aktiivselt korrigeeritav, siis vajab patsient spetsialisti konsultatsiooni ja ravi. RÜHIVEAD
RÜHIVIGADE TEKKEPÕHJUSED OLULISED VANUSED RÜHIHÄIRETE TEKKEKS 5 – 6 – 8 eluaasta 9 – 10 eluaasta (puberteet) TEKKEPÕHJUSED: • I KAASASÜNDINUD - 5 – 10 % • Kõverkaelsus (tuharseisus) • X ja O jalgsus • Seljaaju funktsionaalsed häired, mis tingivad erineva lihastoonuse • Luustumishäired, mis tingivad luude ja lülisamba vale arengu • Nägemispuue, mis soodustab küfoosi teket RÜHIVIGADE TEKKEPÕHJUSED
II ÜLEKAAL • Nõgusselgsuse soodustaja • Nõrk lihastoonus • Soodustab lamppöia teket • III LIHASTOONUS ASÜMMEETRILINEVÕI NÕRK • Erinevate kehapoolte asümmetria - skolioos • Esi- ja tagapoole erinev toonus - küfoos, lordoos • Nõrgad tuhara- ja kõhulihased - vaagna vale asend • Spordialade treeningutes ja koormuste valikul eriti tähtis jälgida antagonistide ja mõlema kehapoole võrdset arendamist! RÜHIVIGADE TEKKEPÕHJUSED
IV HARJUMUSED • Valed asendid seismisel, istumisel, lamamisel • Raskuste kandmine ühel õlal, käes • Sundasendid tegevustes ( näit. viiulimängul) ja töökohal (õpilastel koolipinkide kõrgus ) • V VALE JALATS JA LAI RIIETUS • Liiga kõrge konts - soodustab lordoosi • Lohvakas riietus soodustab lohakat kõnnakut ja lõtva kehahoidu RÜHIVIGADE TEKKEPÕHJUSED
VI LUUSTUMISHÄIRED • Ainevahetushäired ja toitumisvead võivad põhjustada luustumishäireid ja sellega seoses ka rühivigu • VII EMOTSIOONID • Halb tuju, pidev depressioon- küfoos • Liiga pikk- küfoos • Keha varjamine (neidudel) - küfoos RÜHIVIGADE TEKKEPÕHJUSED
MIDA TEHA, KUI OLED AVASTANUD RÜHIVEA? KINNITUSE SAAMISEKS PÖÖRDU ALATI SPETSIALISTI (FÜSIOTERAPEUT, ORTOPEED) POOLE! Kui on tegemist rühihäirega (korrigeerub lamades), annab parandada asendi õige korrigeerimisega, ravikehakultuuri ja võimlemisega. RÜHIVEAD
KORRIGEERIMINE • korrigeerimine algab alati venitusest! • Siruta end korralikult välja! (“kasva” kuklast pikemaks, tõmba pingesse tuharalihased, lase õlad vabaks) • Venita välja ülepinges olevad lihased • Anna koormus alatoonuses olevatele lihastele • Lõpeta kompleks üldvenitusega • VT. LISA – NÄIDISKOMPLEKSID RÜHIVEAD
NÄIDISHARJUTUSI SKOLIOOSI PUHUL • I ASENDI KORRIGEERIMINE SEINA ÄÄRES • Siruta end korralikult välja (“kasva” kuklast pikemaks, • tõmba pingesse tuharalihased, vabasta õlad ) • Vastu seina peavad toetuma: • õlad • abaluud • tuharad • kannad õlad erineval kõrgusel taljekolmnurgad erinevad RÜHIKONTROLLI HARJUTUSED: L.-a.: Seis seina vastas 1.-2. Tõus päkkadele, käed kõrvalt üles, hinga sisse 3.-4. Lasku taldadele, käed kõrvalt alla, hinga välja SKOLIOOS
II VENITUSHARJUTUSED ÜLEPINGES OLEVATELE LIHASTELE: 1. L.-a.: Väike harkseis 1.-2. Seistes selitsi seinaga tõusta rahulikult päkkadele,käed kõrvalt üles, hingata sisse. 3.-6. Painuta kõveruse suunas, hingata kaasa. 7.-8. Käed kõrvalt alla, hinga välja. SKOLIOOS
III JÕUHARJUTUSED ALATOONUSES LIHASTELE 1. L.-a.: Toengpõlvitus. 1.-3. Tõsta parem käsi üles, vasak jalg taha, püsi. 4. L.-a. 5.-8. Sama teise jalaga 2. L.-a.: Külili skolioosipoolsel küljel, külje all padi. 1.-2. Sisse hingates pealmine käsi kõrvalt üles. 3.-4. Välja hingates käsi kõrvalt alla. SKOLIOOS
3. L.-a.: Külili skolioosi vastasküljel, käsi küünarvarrel 1.-2. Suruda rindkere üles, hingata sisse. 3.-4. L.-a. hingata välja. 4. L.-a.: Külili skolioosi vastasküljel, käsi pea all 1.-2. Jalgade tõstmine küljele. 3.-4. L.-a. SKOLIOOS
5. L.-a.: Kõhuli, käed ülal 1.-3. Tõsta parem käsi pingutades seljalihaseid. 4. L.-a. 5.-8. Sama teisega. 6. L.-a.: Kõhuli. käed ülal 1.-2. Tõstes rindkeret, käed nurkselt kõrvale 3. Püsi 4. Lasku kõhuli, hinga välja 5.-8. Tee analoogiline harjutus käte liikumisega üles. SKOLIOOS
7. L.-a.: Harkseis, käed puusal, kuklal, õlgadel. Küljepainutused skolioosi suunas 8. L.-a.: Varbseinal küljeti (skolioosipoolne varbseina poole) Ronides mööda pulki alla, küljepainutus 9. L.-a.: Põlvitus 1.-2. Toetades skolioosipoolse käe maha, küljepainutus 3. Hoie 4. L.-a. SKOLIOOS
NB! HARJUTUSED SOORITADA RAHULIKUS TEMPOS, JÄLGIDES RAHULIKKU HINGAMIST • SUURT TÄHELEPANU PÖÖRATA KERE- JA SELJA- LIHASTE ARENDAMISELE • PAINUTUSED SOORITADA SKOLIOOSIKÕVERUSE SUUNAS ST. MITTE SÜVENDADAVAID SIRUTADA KÕVERUST. SKOLIOOS
JÄLGIDA, ET: • KANNAKSID RASKUST JAOTUVALT MÕLEMALE ÕLALE • KONTROLLI RÜHTI SEISTES, ISTUDES, KÕNNIL! • MAGA SKOLIOOSIPOOLSEL KÜLJEL JA MITTE LIIGA KÕRGE PEAALUSEGA. • PÜÜA VÄLTIDA KÕIKI SKOLIOOSI PÕHJUSTANUD HALBU HARJUMUSI! SKOLIOOS
SOOVITATAVAD SPORDIALAD: • RINNULIUJUMINE • SUUSATAMINE • VÕIMLEMINE EDU TAGAB JÄRJEPIDEV, IGAPÄEVANE TÖÖ ENESEGA! KASUTADA VÕIB KÕIKI KEHALISE KASVATUSE TUNNI ETTEVALMISTAVA OSA HARJUTUSI, PÖÖRATES ERITI TÄHELEPANU KERE- JA SELJALIHASTELE. HEAD HARJUTAMIST! SKOLIOOS
NÄIDISHARJUTUSILORDOOSIPUHUL • I ASENDI KORRIGEERIMINE • Lordoosi põhjustavad nõrgad tuhara- ja seljalihased • ja ülepinges reielihased ning nimme-niudelihas. • Seetõttu asendi korrektsiooniks pane üks käsi • ristluule, teine kõhule, suunaga näpud alla ja • tõmba pingesse tuharalihased - vaagna kalle paraneb! LORDOOS
II VENITA ÜLEPINGES LIHASED • a) Reie eesmised lihased: • Seisus ühel jalal ,hoidega pöiast, tõmba põlve taha, vastaskäsi üles • b) Reie tagumised lihased: • Väikses käärseisus lasku ette painutusse, eesolev jalg kõverda põlvest. • c) Niude- nimmelihas: • Põlvitus ühel jalal, teine ees sirge. • Kanna´keharaskus ette, jälgi, et • eesoleva jala põlve nurk oleks nürinurk! LORDOOS
III TUHARA- JA KÕHULIHASTE JÕUHARJUTUSED 1. L.-a.: Toengpõlvitus 1.-3. Jala vibutused taha (NB! Selg paigal!) 4. L.-a. 5.-8. Sama teise jalaga 2. L.-a.: Küünarvarstoenglamang, üks jalg kõverdatult taga 1.-3. Jala vibutused taha üles 4. L.-a. 5.-8. Sama teisest jalast LORDOOS
3. L.-a.:Toengpõlvitus ühel jalal, teine taga 1. Jala kõverdamine põlvest taha 2.-3. Kaks vibutust taha üles. 4. L.-a. 5.-8. Sama teisest jalast 4. L.-a.: Toengpölvitus ühel, teine kõverdatud taga 1.-3. Talla vibutused lae suunas 4. L.-a. 5.-8.Sama teise jalaga Seljalihaste harjutusi on kergem teha toengpõlvituses (ei koorma väga alaselga) . NB! Selg hoia paigal ja soorita harjutused jõuga, mitte hooga! Selja ülekoormuse vältimiseks soorita harjutusi vahelduvalt mõlemale jalale. Hiljem võid kasutada raskusi toime suurendamiseks. LORDOOS
4. L.-a.: Selili, jalad kägardatud harkselt, tallad maas, käed kuklal. Rindkere tõstmine vibutusega. NB! Lõuaga lakke, ära tõmba pead rinnale! Analoogilist harjutust soorita tempomuutusega. 5. L.-a.: Selili, jalad ristatult ees, käed puusade juures Tõsta tuharad maast pingutades kõhulihaseid, ära tõuka üles! LORDOOS
6. L.-a. Selili, käed kuklal ,jalad kägardatult taldadega maas Rindkere tõstmine pöördega, puudutades vastasküünarnukiga vastasjala põlve. 7. L.-a.: Selili, käed kuklal, rindkere maast lahti; jalad põlvest kõverdatult ees Jalgade vahelduv kägardamine ja sirutamine samaaegse kerepöördega vastasküünarnukk vastu vastaspõlve. HARJUTUSKOMPLEKS LÕPETA ÜLDISE VENITUSEGA, ERITI PÖÖRA TÄHELEPANU NEILE LIHASTELE, MIS SAID KOORMUST! LORDOOS
HARJUTUSI VÕID VARIEERIDA TEMPOMUUTUSTEGA, HILJEM RASKUSTE LISAMISEGA. ERITI OLULINE ON TUGEVDADA KÕHU SIRGLIHASE ALUMIST POOLT, (JALGADE TÖÖGA) JA TUHARA-LIHASEID. VAAGNA ÕIGE ASENDI TAGAVAD TOONUSES TUHARA- JA KÕHULIHASED. MÕNUSAT HARJUTAMIST! LORDOOS
NÄIDISHARJUTUSI KÜFOOSI PUHUL • I RÜHI KONTROLL SEINA ÄÄRES. • Vastu seina peavad toetuma • kukal • abaluud, õlad • kannad • tuhara vale ja suurenenud kumerus rinnaosas ÕIGE 4 sujuvat kõverust. KÜFOOS
RÜHIKONTROLLI HARJUTUSED: L.-a. : Seis seina vastas 1.-2. Tõus päkkadele, käed kõrvalt üles, sirutus 3.-4. L.-a. L.-a. : Seis seina vastas 1.-2. Laskumine kükki, seina toega 3.-4. Tõus püsti KÜFOOS
III KORRIGEERIVAD HARJUTUSED • 1. L.-a.: Harkseis • õlaringid taha • käteringid taha • õlgade taha viimine • II VENITA ÜLEPINGES OLEVAD LIHASED • rinnalihaste venitus: seisa nurka, tõsta käed õlgade kõrgusele kõrvale, hoia 30 sek. KÜFOOS
2. L.-a.: Harkseis, käed taga pihkseongus 1.-2.Tõsta käed taha alla 3.-4. L.-a. 3. L.-a.: Harkseis, käed kõrval Käte vibutamine kõrvale KÜFOOS
IV TRAPETSLIHAST JA ROMBLIHAST TUGEVDAVAD HARJUTUSED 1. L.-a.: Kõhuli, käed nurkselt kõrval 1.-2. Rindkere tõstmine üles (ära tõsta pead!) 3.-4. L.-a. 2. L.-a.: Kõhuli, käed kuklal. 1. Rindkere üles. 2. Käte sirutamine üles 3. Käed kuklale 4. L.-a. KÜFOOS
3. L.-a.: Kõhuli, käed kõrval, jalad harkselt 1.-2. Kerepööre paremale. 3.-4. L.-a. 5.-6. Kerepööre vasakule. 7.-8. L.-a. 4.L.-a.: Toengpõlvitus 1.-3. Nurkse käe vibutused kõrvale 4. L.-a. 5.-8. Korrata teise käega KÜFOOS
5. L.-a.: Põlvitusiste, käed ülal (soovitav käes võimlemiskepp) 1. Käte kõverdamine alla seljale 2. Kerepööre 3. Kerepööre otse 4. L.-a. TUGEVAMAT TOIMET OMAVAD ANALOOGILISED HARJUTUSED JÕUSAALIS VÕI KÕHULILAMANGUS PINGIL. NB! KOORMUSED PEAVAD TÕUSMA JÄRK- JÄRGULT! KÕIGI HARJUTUSTE PUHUL JÄLGIDA SELJA ASENDIT, VÄLTIDA LIIGSET KOORMUST ALASELJALE JA NÕGUSSELGSUSE TEKET! KÜFOOS
V LÕPETUSEKS SOORITA VENITUSHARJUTUSTE SEERIA SELJALIHASTELE L.-a.: Toengpõlvitus “kassiküür” • L.-a.: Iste, käte ristihoie pöidade väliskülgedest • Tõmba turi üles NB! HARJUTUSED SOORITADA RAHULIKUS TEMPOS, SÜGAVA HINGAMISEGA, (PINGUTUSEL HINGA SUU KAUDU VÄLJA, LÕDVESTUSEL NINA KAUDU SISSE) SUURT TÄHELEPANU PÖÖRATA KERE-JA ERITI SELJALIHASTE ARENDAMISELE ( NB! SUUREM TÄHELEPANU TRAPETSLIHASTELE JA ROMBLIHASELE) KÜFOOS
JÄLGIDA: • RÜHTI ISTUMISEL, SEISMISEL, KÕNNIL! • ÕLAD TAHA JA ALLA! • NEGATIIVSETEST EMOTSIOONIDEST TINGITUD HALBA RÜHTI • HOIA IKKA PEA PÜSTI! • SOOVITATAVAD SPORDIALAD! • VÕIMLEMINE • UJUMINE • SUUSATAMINE KÜFOOS
ALADEL, KUS ON TEGEMIST ETTEPAINUTUSEGA (VÕRKPALL, KORVPALL) JÄLGI, ET SUNDASENDID EI KESTAKS KAUA! MÕNUSAT HARJUTAMIST! KÜFOOS
VÄLDI PÕHJUSEID, MIS TEKITASID RÜHIHÄIRE ! KORRIGEERIMINE TOIMUB JÄRK-JÄRGULT, VÄHEHAAVAL. SOOVITUD TULEMUSE TAGAB JÄRJEKINDEL TÖÖ ! KUI VEAD EI KORRIGEERU LAMADES, ON TÕENÄOLISELT TEGEMIST TÕSISEMA VEAGA (LUUSTUMISHÄIREGA) JA SIIS MÄÄRAB RAVI ARST! ENESEKONTROLL JA TEADLIK VÕIMLE-MINE EI TEE AGA KUNAGI OLUKORDA HULLEMAKS!