1 / 14

Eestlased muinasaja lõpul

Eestlased muinasaja lõpul. (koostas V.Stepanova). Elatusalad. Maaharimine/ Maaviljelus / Põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba, 11. sajandist – talirukis ) Loomapidamine/ Loomakasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) Küttimine / Jaht Kalapüük/ Kalastamine Metsamesindus

yepa
Download Presentation

Eestlased muinasaja lõpul

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eestlased muinasaja lõpul (koostas V.Stepanova)

  2. Elatusalad • Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba, 11. sajandist – talirukis) • Loomapidamine/ Loomakasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) • Küttimine/ Jaht • Kalapüük/ Kalastamine • Metsamesindus * Sel ajal Eesti alal elas vähemalt 150 000 inimest.

  3. Käsitöö areng • Igas peres valmistati: - tööriistaid - tarberiistaid - ehitisi - rõivaid - liiklusvahendeid

  4. Käsitöö areng • Oma ala meistrid tegid metallitöid: - relvi - tööriistu - pronks- ja hõbeehteid

  5. Kaubandus • Tegeldi vahetuskaubandusega: - kaup vahetati kauba vastu - kaup osteti edasimüügiks • Maksevahendiks oli hõbe.

  6. Kaubandus • Linnu Eestis veel ei olnud. • Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad Tallinn, Tartu) • Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod)

  7. Kaubandus • Eestisse toodi: hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu. • Eestist veeti välja: karusnahku, vaha. * Eestlased müüsid röövretkedel saadud vara ja vange orjadeks.

  8. Talud ja külad • Eesti elanikud elasid taludes. • Eestlaste elamu oli suitsutuba s.o. väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga. • Vilja kuivatati samas ruumis.

  9. Talud ja külad • Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. • Lääne-, Kesk- ja Põhja- Eestis olid sumbkülad. • Ida-Eestis – ridakülad. • Lõuna- Eestis – hajakülad.

  10. Kihelkonnad ja maakonnad • Muinasaja lõpus Eestis tähtsaim haldusüksus oli kihelkond • Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad • 13. sajandi algul Eestis oli umbes 45 kihelkonda

  11. Kihelkonnad ja maakonnad • Kihelkonnad moodustasid suuremaid maakondi • Maakond = mitu kihelkonda • Eestis oli kokku 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala

  12. Rahvas ja ülikud • Kaks versiooni: • Võrdsus – enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed • Ebavõrdsus – varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond tugevasti diferentseeritud.

  13. Sõjaline tase • 11. sajandi keskpaiku rajati ringvall – linnused • Relvastus: - odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid • Põhiline väeüksus oli malev ( moodustati igast maakonnast) Malev = ratsamehed + jalamehed

  14. Suhted naabritega • Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased – suhted olid väga head. • Lõunanaabrid: latgalid, leedulased – aeg-ajalt tekkisid tülid. • Idaslaavlased – oht ei olnud eriti suur, sest Vana – Vene riik oli osadeks lagunenud. • Rootsi ja Taani riik: rootslased ja taanlased – katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta.

More Related