1 / 25

5. Soontaimede eluvormid.

5. Soontaimede eluvormid. Eluvorm - taimede rühm, mis olenemata oma fülogeneetilisest päritolust on kohastunud ühteviisi kasu- tama elukeskkonda ja üle elama ebasoodsaid tingimusi. S.t. eluvormid on ökoloogilis-morfoloogiliselt

zea
Download Presentation

5. Soontaimede eluvormid.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 5. Soontaimede eluvormid. Eluvorm - taimede rühm, mis olenemata oma fülogeneetilisest päritolust on kohastunud ühteviisi kasu- tama elukeskkonda ja üle elama ebasoodsaid tingimusi. S.t. eluvormid on ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste taimede rühmad, millel on ühesugused morfoloogilised ja/või füsioloogilised adaptatsioonid teatud ökoloogiliste faktorite suhtes. Eluvormid kujunevad konvergentse evolutsiooni tulemusel. Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  2. Eluvormi mõiste võttis kasutusele saksa maadeuurija ja botaanik A. von Humboldt (1806), ka- sutades terminit põhivorm (Grundform). Humboldti põhivormide eristamise aluseks oli taimede haabitus, üldmulje neist. Seega oli tema eluvormi käsitlus füsiognoomiline, tema põhivormid ei peegeldanud organismi ehitustüübi adaptatiivset iseloomu. C. Raunkiæri (1903) poolt esitatud eluvormide liigituse aluseks on uuenemispungade olemasolu ja paiknemine maapinna suhtes kasvuks ebasoodsal perioodil (külm talv, kuiv suvi). Raunkiæri eluvormi-käsitlus on ökoloogiline - ta taandas kogu keskkonnatingimuste kompleksi ühele domi- neerivale kliimafaktorile. Raunkiæri jaotas seemnetaimed 5 eluvormirühma ja 10 eluvormiklassi. Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  3. RAUNKIÆRI ELUVORMIDE • SÜSTEEM Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  4. LIAANID - puitunud või poolpuitunud varrega ronitaimed, mis teiste taimede ümber väändudes/klammerdudes saa- vad tungida puistu ülemistesse rinnetesse. EPIFÜÜDID - teistel taimedel (tüvel, okstel, lehte- del) kasvavad taimed, millel puudub kontakt mulla- ga. Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  5. RAUNKIÆRI ELUVORMIDE • SÜSTEEM Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  6. TÜVISUKULENDID - kõrged lihakate vartega taimed, mille varred talitlevad veesäilitus- ja assimilatsiooniorga- nina. KAMEFÜÜDID - taimed, mille uuenemispungad paiknevad maapinna kohal, kuid mitte kõrgemal kui 25 cm. h. kukemari (Empetrum nigrum) Cereus atacamensis ristmagun (Hunnemannia fumariifolia)

  7. RAUNKIÆRI ELUVORMIDE • SÜSTEEM Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  8. Bioloogiline spekter- eluvormide protsentuaalne jaotumus mingis flooras, taimkattevööndis või piirkonnas. Raunkiær võttis kasutusels ka normaalspektri mõiste - kogu maailma floorat iseloomustav bioloogiline spekter, mis on arvutatud representatiivse liigilise valimi põhjal. Whittaker (1975) järgi: Ph Ch H Cr Th 46 9 26 6 13 troopil. vihmametsad: fanerofüüdid (96%) subtroopil. metsad: fanerofüüdid (65%) laialehised metsad: fanerofüüdid (54%) okasmetsad: hemikrüptofüüdid (58%) tundra: hemikrüptofüüdid (60%) KÜLMEMAKS mesof. metsad: fanerofüüdid (34%) kuivad tammikud: hemikrüptofüüdid (36%) kuivad rohtlad: hemikrüptofüüdid (63%) poolkõrbed: kamefüüdid (59%) kõrbed: terofüüdid (73%) KUIVEMAKS Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  9. SEREBRJAKOVI ELUVORMIDE SÜSTEEM (1962) • I. Serebrjakovi käsitluses on eluvorm - teatud taimede grupi üldine haabitus, ehitustüüp, mis on • ajalooliselt kujunenud kohastumusena teatud ökoloogilistele tingimustele. Serebrjakovi süsteem • kajastab peamisi tendentse paljas- ja katteseemnetaimede morfoloogia evolutsioonis. • Liigituse aluseks on võetud: •  taime telgorganite mõõtmed •  harunemine •  puitumise aste •  sukulentsus, juurevõsundite olemasolu ja muud ehituse põhijooned •  maapealste organite elutsükli kestus •  toitumistüüp Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  10. A. PUITTAIMED - varred puitunud, mitmeaastased. I. Puud - 1 keskne peatelg (tüvi), mis püsib kogu elu, kümneid või sadu aastaid; kõrgus 3-150 m. 1. Võrapuud - haruneva tüvega, mittesukulentsed, oksised puud. 2. Tuttpuud - vähe- või mitteharuneva tüvega, mis tipul moodustab lühivõsusid pikkade lehtede kimbuga (draakonipuu, Dracaena; pandan, Pandanus;kookospalm, Cocos nucifera). 3. Turdpuud - lehitud tüvisukulendid (hiigel-karneegiakaktus, Carnegiea gigantea; lühter-piimalill, Euphorbia candelabrum).

  11. II. Põõsad - peatelg lühemaealine, moodustab 10-20(40) aastat kasvavaid tüveharusid (tüvik); kõrgus 0.6-6 m. 1. Võrapõõsad - tüvikud harunevad, oksised, täielikult puitunud pikkvõsudega. 2. Tuttpõõsad - tüvikud pole harunenud, tipul lühivõsud suurte lehtede rosettidega (põõsaspalmid - Bactris major, Dracophyllum fiordense). 3. Turdpõõsad - mitmeteljelised sukulendid (viigikaktus, Opuntia sp.; piimalill, Euphorbia sp.). 4. Nugipõõsad - parasiitsed või poolparasiitsed põõsad, mis kinnituvad haustoritega teistele taimedele (h. puuvõõrik, Viscum album; Osyris alba).

  12. III. Puhmad e. kääbuspõõsad - peatelg asendub ontogeneesi algetappidel lühiealiste 5-10 aastat kasvavate harudega; kõrgus 5-60 cm. 1. Tavapuhmad - täielikult puitunud pikkvõsudega (kanarbik, Calluna vulgaris; h. pohl, Vaccinium vitis-idaea; mustikas, Vaccinium myrtillus). 2. Rosettpuhmad - puitunud lühivõsud leherosettidega (Dracophyllum menziesii; D. minimum). 3. Turdpuhmad - võsud lihakad, täidavad veedepoo ja assimilatsiooni ülesannet (soolalülik, Halocnemum strobilaceum). 4. Nugipuhmad - parasiitsed või poolparasiitsed puhmad, mis kasvavad puude okstel (võõrikulised, Loranthaceae; kääbusvõõrik, Arceuthobium sp.).

  13. B. POOLPUITTAIMED IV. Poolpõõsad ja -puhmad - maapelsetel võsudel puituvad vaid alumised osad, ülemised rohtsed osad on vaid üheaastased; kõrgus 0.5-2 m. 1. Tava-poolpõõsad - mittesukulentsete pikkvõsudega [padjandtaimed - Artemisia arenaria, põisrohi (Silene sp.), hundihammas (Astragalus sp.); soopihl (Comarum palustre)]. 2. Turd- poolpõõsad - võsud sukulentsuse tunnustega (maltsalised, Chenopodiaceae).

  14. C. MAISMAA ROHTTAIMED V. Polükarpsed püsikud - mitmeaastased rohttaimed, mis õitsevad ja viljuvad elu jooksul korduvalt. 1. Tavapüsikud - mittesukulentsed püsikud (võsaülane, Anemone nemorosa; võilill, Taraxacum sp.). 2. Turdpüsikud - sukulentsed mitmeaastased rohttaimed (kukehari, Sedum sp.; liivsibul, Jovibarba sp.; kivilehikud). 3. Kõdu- ja nugipüsikud - saprofüütsed ja parasiitsed püsikud (h. seenlill, Monotropa hypopitys; h. käopäkk, Lathraea squamaria; lehitu pisikäpp, Epipogium aphyllum). 4. Epifüüt-püsikud - teistel taimedel kasvavad püsikud (käpalised, Orchidaceae; bromeelialised, Bromeliaceae). 5. Ronipüsikud - rohtsed mitmeaastased ronitaimed (humal, Humulus lupulus; tara-seatapp, Calystegia sepium; h. kassitapp, Convolvulus arvensis).

  15. VI. Monokarpsed rohttaimed - rohttaimed, mis õitsevad ja viljuvad kord elus. 1. Tava-monokarpsed rohttaimed - h. nälghein (Spergula arvensis), põldsinep (Sinapis arvensis), malts (Atriplex sp.). 2. Turd-monokarpsed rohttaimed - rand-soodahein (Suaeda maritima), h. soolarohi, (Salicornia europaea) 3.Nugi-monokarpsed rohttaimed - võrm (Cuscuta sp.), silmarohi (Euphrasia sp.), kamaras (Odontites sp.). 4. Roni-monokarpsed rohttaimed - konnatatar (Fallopia sp.), suvivikk (Vicia sativa). Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  16. D. VEE-ROHTTAIMED See osa jäi Serebrjakovil surma tõttu detailiseerimata. Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  17.  DU RIETZ’ VEETAIMEDE ELUVORMID (1921)  Isoetiidid - veekogu põhja kinnituvad veesisesed taimed; veepinnast ulatub välja vaid õisik, kui seegi (lahnarohi, Isoetes; vallisneeria, Vallisneria; näkirohi, Najas). Vallisneria americana  Nümfeiidid - veekogu põhja kinnituvad taimed, millel on olemas nii veesisesed kui ka veepinnal uju- vad lehed (vesiroos, Nymphaea; vesikupp, Nuphar; ujuv penikeel, Potamogeton natans). vesiroos (Nymphaea sp.)

  18.  Elodeiidid - vees vabalt hõljuvad, väga harva veekogu põhja kinnituvad taimed; toitaineid hangivad veest läbi kogu keha pinna (kanada vesikatk, Elodea canadensis; vesihernes, Utricularia; h. vesisulg, Hot- tonia palustris). Utricularia radiata  Lemniidid - vabalt veepinnal ujuvad taimed, juu- red või osa lehti ripub vette (lemmel, Lemna; ujuv sal- viinia, Salvinia natans; konnakilbukas, Hydrocharis morsus-ranae). vesisalat (Pistia stratiotes) Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  19.  ROHTTAIMEDE JAOTUS Rohttaimed - puitumata vartega taimed, mille võsud surevad kasvuks ebasoodsaks aastajaks: üheaastased taimed - kogu elutsükkel vältab ühe vegetatsiooniperioodi (h. hiirekõrv, Capsella bursa- pastoris; põldsinep, Sinapis arvensis) kaheaastased taimed - taime elutsükkel vältab 2 vegetatsiooniperioodi, esimesel aastal vegetatiivne kasv, teisel õitsevad ja viljuvad (metsporgand, Daucus carota; üheksavägine, Verbascum thapsus) püsikud - mitmeaastased rohttaimed, elutsükkel vältab rohkem kui 2 aastat (h. sinilill, Hepatica nobilis; võilill, Taraxacum) ÜHEAASTANE T. tomat (Lycopersicon esculentum) KAHEAASTANE T. aedporgand (Daucus carota ssp. sativus) PÜSIK püreeter (Pyrethrum sp.) Organismide mitmekesisus. Taimed 5 Aug. 2000 Jaan. 2001 Aug. 2001 Jaan. 2002 Aug. 2002

  20. ELUVORMIDE EVOLUTSIOON Kõrgemate taimede evolutsioonis 2 vastandlikku suunda. Divergents - tunnuste lahknemine, populatsioonide erinevuste suurenemine liikide teke. Juniperus communis ssp. depressa plagiotroopne puu/põõsas Euraasia mägedes h. kadakas (Juniperus communis) ortotroopse varrega puu Euraasia tasandikel Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  21. Konvergents - sarnaste tunnuste kujunemine fülogeneetiliselt kaugetel liikidel eluvormide teke. särav fukjeeria (Fouquieria splendens) sugukonnast Fouquieriaceae, Põhja-Ameerika kõrbed sale alloodia (Alluaudia procera) sugukonnast Didereaceae, kõrbeline Madagaskar Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  22. SOONTAIMEDE ELUVORMILINE LEVIK MINEVIKUS • Taimede eluvormiline levik ei ole maakera geoloogilises minevikus olnud sugugi mitte ühesugune: •  mega- ja mesofanerofüütide maksimaalne areng: kriidis (145-65 milj. a. tagasi) •  mikrofanerofüüdid ja liaanid: paleogeenis (65-26 milj. a. tagasi) •  nanofanerofüüdid ja hemikrüptofüüdid: neogeenis (26-2 milj. a. tagasi) •  kamefüüdid, geofüüdid ja terofüüdid: hiljem Eluvormide evolutsiooni põhisuund: poolpõõsad ja -puhmad puud põõsad puhmad püsikud üheaastased taimed vee makrofüüdid Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  23. Eluvormide evolutsiooniga kaasnevad morfoloogilis-anatoomilised muutused:  taime kõrguse vähenemine  taime eluea lühenemine  primaarse telgorgani ja seda asendavate võsude elukestuse lühenemine  võsude arvu suurenemine  varre harunemistüübi muutumine  puidu akumulatsiooni vähenemine vartes  korkkoe reduktsioon  varasemate elujärkude arengu kiirenemine vegetatiivne periood enne õitsemist lüheneb võsud saavutavad kiiresti täispikkuse (näit. bambus 1 aastaga)  taimede vegetatiivne liikuvus suureneb Rohtsete eluvormide kujunemise olulised eeldused: lisajuurte teke juurestiku kontraktiilse tegevuse kujunemine Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  24. A - SAMMASJUURESTIKU JA ORTOTROOP- SETE VÕSUDEGA TAIMED B - PUHMAS- JA MÄTASTAIMED C - ROSETT-TAIMED D - PADJANDTAIMED E - PLAGIOTROOPSETE VÕSUDEGA TAIMED F - RONITAIMED Organismide mitmekesisus. Taimed 5

  25. Eluvormide evolutsiooni käsitletakse mitte lineaarse ahelana, vaid mitme paralleelse reana, mis vasta- vad teatud spetsiifilistele edaafiliste, klimaatiliste ja tsönootiliste tingimuste kombinatsioonidele. Organismide mitmekesisus. Taimed 5

More Related