• 250 likes • 841 Views
MUINASAEG. Periodiseerimine. Muinasaja lõpuks peetakse 12. saj lõpu ristiusustamise algust Järgneb ajalooline aeg – kirjalikud allikad Arheoloogilised uurimismeetodid Muinasaeg jaguneb Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg. Kiviaeg 9000-1800 eKr. Vanim teadaolev asulakoht Eestis – Pulli asula
E N D
Periodiseerimine • Muinasaja lõpuks peetakse 12. saj lõpu ristiusustamise algust • Järgneb ajalooline aeg – kirjalikud allikad • Arheoloogilised uurimismeetodid • Muinasaeg jaguneb • Kiviaeg • Pronksiaeg • Rauaaeg
Kiviaeg 9000-1800 eKr • Vanim teadaolev asulakoht Eestis – Pulli asula • Kunda kultuur • Kunda Lammasmägi • Küttide ja kalastajate kultuur • Rändav eluviis • Asustus – 1500 inimest • Tööriistad valmistati kivist, luust, sarvest ja puust
Kunda kultuurist pärinev keel • eile, neem • haug, Peipsi • higi, Pärnu • hull, Saar • konn, selg • liha, siig • meri, sugu • must, vimb • mägi, nüri
Kiviaeg • Neoliitikumis (al 5000 eKr) võeti kasutusele savinõud • Korilus • Kammkeraamika kultuur • Esimesed tõendid matmisest • Hauapanused • Tõendid kunstipärasest eneseväljendusest
Kiviaeg • Põlluharimise algus • Alepõllundus • Esimesed paiksed asulad • Loomakasvatuse algus • Muutused matmiskultuuris • Kinniseotud kätega surnud • Matmine kaugemale asulast
Pronksiaeg 1800 – 500 eKr • Peamine asustus Lääne- ning Põhja-Eestis ja saartel • Kivikirstkalmed • 5-8m ring, laibamatused • Lohukivid • Ühiskondlik kihistumine • Põhilised elatusalad olid maaviljelus ja karjakasvatus
Rauaaeg 500 eKr – 1200 pKr • Põlluharimine täiustus • Tarandkalmed • Rikkalikud hauapanused • Põletusmatus • Ajutised linnused • Rauasulatuskeskused • Soomaak • Ühiskondlik ebavõrdsus suurenes
Rauaaeg • Kaupmehi huvitas merevaik ja karusnahk • 800 pKr asuti elama linnistesse ja nende ümbrusesse • Ligi 50 linnust • Kääpahauad • Rikkalikud aardeleiud • Hõbe ja kuldehted • Märgid ohverdamisest
Eestlaste eluolu ja muinasusund • Abielu oli majanduslik-sotsiaalne liit • Rikalikud naisematused • Püha mõiste • Ühte konkreetset muinasusundit ei olnud • Vägi • Väega inimene – tark või nõid • Teise looma, inimese või ka loodusnähtuse väge sai omastada
Eestlaste eluolu ja muinasusund • Hing- isikupära kandja • Hing võis siirduda hiide või putuka sisse • Usk hauatagusesse ellu • Surnule söögi viimine, sauna kütmine • Hingede aeg hilissügisel • Loodusest peeti lugu, ei püütud seda valitseda • Koduhaldjas Tõnn ja viljahaldjas Peko
Eestlaste eluolu ja muinasusund • Saarlaste jumal Taara • Uku • Ohvripaigad • Hiied, puud, allikad, kivid, järved, jõed, mäed • Igal ohvrikohal oma funktsioon • Neljapäev oli kõige püham päev • Ristiusu mõjud • Eestimaa esimene piiskop – munk Fulco